2-23-11322/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-11322

Tsiviilasi

ARENS AS-i hagi Sincobele Velterede OÜ (endine

ArensRiga OÜ) vastu võlgnevuse nõudes

Apellatsioonkaebuse hind

199 224,28 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sincobele Velterede OÜ (endine ArensRiga OÜ)

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. aprill 2026

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Sincobele Velterede OÜ (registrikood

11233084), seaduslik esindaja Rando Saarepere

Vastustaja (hageja): ARENS AS (registrikood

10254960), lepinguline esindaja Meelis Leis

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 28. märtsi 2025. a otsus muutmata.

2. Jätta Sincobele Velterede OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata

3. Jätta ringkonnakohtus kantud kantud menetluskulud Sincobele Velterede OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks ARENS AS ringkonnakohtus kantud menetluskulud ja mõista

Sincobele Velterede OÜ-lt ARENS AS-i kasuks välja 1200 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. ARENS AS (hageja) esitas 9. augustil 2023. a Tartu Maakohtule hagi ArensRiga OÜ

(alates 2026 on uus ärinimi Sincobele Velterede OÜ, kostja) vastu võlgnevuse 199 224 euro

28 sendi nõudes.

Hagiavalduse kohaselt tegid pooled alates 2005. a koostööd, mille raames müüs hageja

kostjale köögimööblikomplekte ja mööblidetaile ning kostja müüs neid edasi valdavalt Läti

Vabariigis asuvatele klientidele. Müügihinnast moodustas töö hind 20–30% ning 80–70%

materjalikulu. Müük toimus selliselt, et kostja võttis Läti köögiostuhuviliselt algandmed, mis

saadeti hageja tehasesse. Hageja koostas tellimuslehe, mille kostja kinnitas. Seejärel anti

tellimus hageja juures tootmisse. Hageja andis kauba kostjale üle kostja tellitud veokile

laadimisega. Kui kaup oli hageja laost välja saadetud, läkitas hageja kostja e-postile arve.

Arvete maksetähtajaks oli 30 päeva arvates arve väljastamisest. Kostja on jätnud hagejale

tasumata ajavahemikul 19.05.2023. a – 12.07.2023. a esitatud arved kokku 199 224 eurot 28

senti. Hageja nõuab kostjalt müügilepingu täitmisena saadud kauba eest tasumist.

Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kostja ei vahendanud kauba müüki.

Tellimused esitas hagejale kostja. Kostja disainerid ja kontaktisikud saatsid hageja

müügiesindajale tellimused ja joonised. Tellimusi sisaldavate e-kirjade alltekstides on kirjas

saatjana Arens Riga. Kostja esitatud lähteandmete alusel koostati hageja tehases detailsed

tellimuslehed, mille kostja kinnitas.

Hageja tunnistaja A.A. andis ütlused, et kõik tellimuskinnitused saatis ta kostja seaduslikule

esindajale Martin-Laszlo Rytbergile. Kostja disainer andis seejärel hageja müügiesindajale

teada tellimuskinnituse, ühikute, koguste ja hindade sobivusest ning seejärel alustas hageja

komplekti sobituvate detailide valmistamist. Pärast seda, kui mööblidetailid olid valmis

lõigatud, komplekteeris hageja kauba ja valmistas veoks ette. Kauba võttis hageja juures vastu

kostja veokijuht Heldur Uusküla, allkirjastades kaupade saatelehed.

Kostja käibedeklaratsioonid tõendavad, et kostja on 2023. a mais, juunis ja juulis hageja

müügiarvete alusel saadud kauba deklareerinud enda käibena (199 224 eurot 28 senti). Kauba

käibena deklareerimine tõendab, et kostja on kauba kätte saanud. Arvete käibena

deklareerimine näitab, et pooled olid kauba müügihinna ja tasumise tähtaja kokku leppinud.

Müügilepingut kinnitab ka see, et enne 2023. a maid tasus kostja hagejale kauba eest

regulaarselt. Müügilepingut tõendavad ka Martin-Laszlo Rytbergi kirjad hagejale, milles ta

teatas, et ostuahelas on AR Mēbeles SIA makseraskustes, mistõttu pole tal võimalik ostetud

kaupade eest hagejale raha kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja ei tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt 199 224 euro 28 sendi tasumist. Pooled ei

sõlminud müügilepingut. Kostja tegevus seisnes Läti lõpptarbijate tellimuste vahendamises

hagejale. Poolte võlasuhtel on töövõtu- ja käsunduslepingu tunnused. Hageja ei tõendanud

müügilepingu sõlmimist ega ka lepingu asjaolusid, sh kokkulepet selle kohta, et arvete

tasumise tähtaeg oli 30 päeva alates arvete väljastamisest. Hageja ei tõendanud kauba

üleandmist kostjale. Kauba vastu võtnud autojuht Heldur Uusküla ei olnud kostja töötaja ega

esindaja.

Hageja tunnistaja A.A. valetas, kui avaldas, et köögimööbli tellimused esitas kostja.

Tegelikult esitasid tellimused SIA „AR Mebeles“ töötajad Riias, kelle hageja võttis läbi SIA

Arens ettevõtte ülemineku endale tööle. Läbi SIA „AR Mebeles“ ettevõtte ülemineku SIA

Arensile on hageja võtnud üle SIA „AR Mebeles“ kohustused enda ees. Võlasuhe lõppes

võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 28. märtsi 2025 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 199 224 eurot 28 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 12 210 eurot.

Maakohus jättis rahuldamata kostja taotlused asja arutamise uuendamiseks ja uute tõendite

vastuvõtmiseks.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled kokkulepped suuliselt. Hageja esitas

kostjale ajavahemikul 19. mai – 12. juuli 2023. a kauba eest tasumiseks arveid kokku 199 224

eurot 28 senti. Kostja arveid ei tasunud.

Nõude õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Pooled vaidlevad

selle üle, milline oli pooltevahelise võlasuhte olemus ehk millised olid poolte kohustused.

Kostja on käibedeklaratsioonidel deklareerinud enda käibena 2023. a mais, juunis ja juulis

hageja esitatud arvete alusel kauba soetamist kokku 199 224 euro 28 sendi ulatuses.

Käibedeklaratsioonidel kajastatud hageja arvete numbrid ja summad ühtivad arvetega, millele

hageja hagi alusena tugineb ja tõendina esitas. See, et kostja deklareeris hageja arvete alusel

kauba soetamise enda käibena, tõendab, et kostja on arvetel kajastatud kauba saanud ja

omandanud, mis omakorda tõendab, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping. Hageja arvete

alusel kauba soetamise käibena deklareerimine tõendab ka poolte kokkulepet kauba eest

tasumise tingimuste, sh hinna ja tasumise tähtaja osas.

Müügilepingut ja seda, et kauba tellis hageja, tõendavad ka hageja ja kostja seaduslike

esindajate kirjavahetus, hageja koostatud tellimuslehed, hageja müügiesindaja e-kirjad,

müügiesindaja tunnistajana antud ütlused ja kostja majandusaasta aruanded. Hageja esitatud

saatelehtede ja e-kirjadega on tõendatud ka see, et kauba võttis vastu kostja vedaja Heldur

Uusküla.

Kostja väited selle kohta, et ta oli kauba vahendaja ja tegelik kauba ostja oli SIA „AR

Mebeles“, on tõendamata.

Kostja käibedeklaratsioonid tõendavad mh poolte kokkulepet tasumise tingimuste osas.

Kostja deklareeritud hageja arvete maksetähtajaks 30 päeva. Seega olid ajavahemikul 19. mai

2023. a – 12. juuli 2023. a esitatud arved muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole arvetest

nähtuvat maksekohustust täitnud, mistõttu on kostja kohustust rikkunud ja hagejal on õigus

nõuda kohustuse täitmist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei kvalifitseerinud maakohus pooltevahelist

võlasuhet õigesti. Hageja ei tõendanud, et materjalikulu ületas töökulu.

SIA „AR Mebeles“ ettevõtte ülevõtmine näitab, et poolte suhe ei olnud müügisuhe VÕS §

208 lg 1 mõttes, vaid täideti hageja käsundit Arens kaubamärgi all köögimööbli turustamisel

Läti Vabariigis. Poolte vahel oli töövõtuleping. Kostja tegutses Arensi kaubamärgi ja toodete

vahendajana. Hageja ei tõendanud köögimööbli üleandmist kostjale. SIA „AR Mebeles“

tellimuste alusel transporditi köögimööbel otse Läti Vabariiki.

Hageja esitatud saatelehed ei tõenda kauba üleandmist kostjale. Tõendamaks, et Heldur

Uusküla on hageja töötaja, taotles kostja, et maakohus nõuaks MTA-lt välja Heldur Uusküla

tööandja info. Selle taotluse jättis maakohus rahuldamata. Käibemaksudeklaratsioonid ei

tõenda kauba üleandmist hagejalt kostjale. Kostja roll Arensi kaubamärgi all köögimööbli

müümisel Läti Vabariigis oli kauba ühendussisese käibe deklareerimine. Kaupa ei tellinud

kostja ning seda ei antud kunagi kostjale üle. Kauba tellis ja tellimused kooskõlastas hagejaga

SIA „AR Mebeles“, kaup liikus otse hageja tootmisest Läti Vabariiki.

Tunnistaja A.A. valetas maakohtule 19. veebruari 2025.a istungil, kui avaldas, et köögimööbli

tellimused esitas kostja. Samuti valetas kostja, et temale näidatud dokumentidelt nähtuvad

isikud on kostja töötajad. Tegemist oli SIA „AR Mebeles“ töötajatega.

Puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale köögimööbli üle andnud ja SIA „AR Mebeles“

töötajad oleksid hageja töötaja A.A.uga suhelnud kostja nimel. Hageja tundis huvi vaid SIA

„AR Mebeles“ opereeritud Arensi Riia salongi vastu. Kuna viimane müüs Arensi

köögimööblit Lätis edasi, kasutati määratlust „Arens Riga“ ehk Riias tegutsev Arensi

köögimööbli esindus.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Kostja esitab valeväiteid selles, et hageja on võtnud üle kostja võlakohustuse täitmise. Kostja

on küll pakkunud hagejale võtta SIA „AR Mebeles“ kohustused tasuta üle, kuid hageja

sellega ei nõustunud. Isegi kui SIA ARENS oleks SIA „AR Mebeles“ tegevuse üle võtnud,

siis ei välista see hageja nõuet kostja vastu.

Kostja on tunnistanud käibemaksudeklaratsioonidel kõiki hagejalt lähtuvaid arveid

deklareerides, et kaupade müük on toimunud. Kaup on dokumentaalselt tõendatuna kostjale

üle antud. Ka kostja ise on hagejalt kauba saamise asjaolu varem omaks võtnud, samuti on

kostja kinnitanud, et tema sõidukijuht kaupu vedas.

Hageja on tõendanud sõidukjuhi Heldur Uusküla seotuse kostjaga. Tunnistaja A.A. ütlustega

on kooskõlas dokumentaalsed tõendid, mis veenavad selles, et kauba tellijaks, saajaks ja selle

eest tasujaks on kostja. Kostja käibemaksudeklaratsioonid annavad lisateavet sellest, et kauba

ostjaks on kostja, mitte SIA „AR Mebeles“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.

8. Ebaõige on kostja väide, et maakohus kvalifitseeris pooltevahelise võlasuhte valesti.

Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendite alusel õigesti, et hageja esitas müügilepingu

täitmise ehk tarnitud köögimööbli detailide müügihinna tasumise nõude. Tuvastatud

asjaoludel on maakohtu järeldus põhjendatud ja seda ei mõjuta asjaolu, et leping hõlmas ka

detailide valmistamist (vt VÕS § 208 lg 2). Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS §

208 lg 1. Maakohus märkis müügilepingu täitmisnõude aluseks üldnormi VÕS § 108 lg 1,

kuid see ei anna alust muuta maakohtu otsuse järeldusi. Hageja on nõude alusena toonud

välja, et pooled sõlmisid kehtiva müügilepingu, mille järgi kostja pidi müüdud köögimööbli

detailide ostuhinna tasuma. Kostja võttis maakohtus omaks, et hageja ja kostja vahel oli

aastatepikkune koostöö, mille esemeks oli kostja tellimuste alusel köögimööblikomplektide

tarnimine hageja poolt. Kostja ei vaidlustanud ka seda, et hageja valmistas tooted oma

materjalist ja suurema osa hageja panusest moodustas materjali kulu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte esitatu alusel saab õigussuhte kvalifitseerida

VÕS § 208 järgi müügilepinguks. Hageja väitel moodustas kostja tellimuse täitmisest olulise

osa materjali kulu (ca 70%) ja väiksema osa hageja töine panus (ca 30%). Kostja väide, et

hageja ei ole tõendanud, et materjalikulu ületas töö kulu, ei anna alust tuvastada, et

müügilepingu sätted ei kuulu kohaldamisele. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on kauba

kätte saanud ja jätnud selle eest hagis märgitud summas tasumata. Kostja väidab kaebuses, et

maakohus hindas tõendeid valesti, kuid kostja ei ole esitanud ühtegi usutavat selgitust, miks

tuleks tõendeid teisti hinnata.

9. Kostja väited, et hageja on SIA „AR Mebeles“ ettevõtte üle võtnud, ei ole tõendatud ega ka

asjakohased. Kostja väited selle kohta, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna ei

võimaldanud hilinemisega tõendeid esitada, ei ole põhjendatud.

10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg

1 alusel kostja kanda.

Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle

apellatsioonimenetluses õigusabi 17 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Hageja kinnitas, et saab

sisendkäibemaksu oma müügikäibelt maha arvata, seega ei lisandu käibemaks. Kokku palub

hageja mõista kostjalt välja 2550 eurot ja märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1

ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus peab hageja esindaja toimingutele kulunud aega

vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks digitoimikuga korduvalt tutvumisele ja vastuse

täiendamisele kulunud aega ja arvestades kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, peab

ringkonnakohus koos istungile kulunud ajaga taotletavatest õigusabikuludest TsMS § 175 lg 1

mõttes põhjendatud ja vajalikeks kuludeks kulu, mis vastab kokku 8 tunnile, kuna

menetlusdokumentide ja menetlustoimingute maht ringkonnakohtus ei olnud suur. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1200 eurot.

Samuti tuleb avaldajal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)