2-23-15547/162 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-15547

Tsiviilasi

A. M.-i hagi V. M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3841,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. M. (ik XXX; viibimiskoht: XXX)

Kostja: V. M. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, hagi

tagamise tühistamine, menetlusabi andmine, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A. M.-i ja V. M.-i poolt XXX kohtuistungil sõlmitud, V. M.-i poolt

21.03.2025 kirjalikult kinnitatud ja A. M.-i poolt 24.04.2026 antud nõusolekul

alljärgnev kompromiss:

1.1.

V. M. tunnistab, et võlgneb A. M.-ile 1200 eurot, millise kohustub tasuma 6 kuu

jooksul.

1.2.

A. M. loobub oma nõudest suuruses 2230 eurot V. M.-i vastu.

1.3.

V. M. kohustub tasuma punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse osamaksetena 6 kuu

jooksul tingimusel, et igakuine osamakse ei tohi olla väiksem kui 200 eurot.

1.4.

Osamakse tuleb tasuda hiljemalt 10-ks kuupäevaks (esimene osamakse hiljemalt

10.05.2026) J. T. arvelduskontole XXX. Selgitusse märkida: A. M., kompromiss

tsiviilasjas nr 2-23-15547, 1. osamakse.

1.5.

A. M. loobub tsiviilasjas 2-23-15640 nõudest V. M.-i vastu summas 3160 eurot.

1.6.

Käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise ja täitmise järgselt

puuduvad käesoleva kompromisslepingu pooltel üksteise suhtes mistahes

kompromissis nimetamata nõuded perioodist 07.10.2022 kuni 18.09.2023.

1.7. 11.09.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis ja

12.09.2024 seati liiklusregistris sõidukile registreerimisnumbriga XXX

käsutamise keelumärge, kompromissi kinnitamise korral tühistatakse.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 11.09.2024 määrusega tsiviilasjas 2-23-15547 V. M.-ile

kuuluva sõiduki registrimärgiga XXX (Peugeot, ehitusaasta 1999) arest ja kustutada

12.09.2024 liiklusregistrisse kantud käsutamist keelav keelumärge.

Tsiviilasi nr 2-23-15547

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-15547.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Anda A. M.-ile menetlusabi ning vabastada A. M. 02.11.2023 hagiavalduse esitamisel

menetlusabi korras tasumata jäetud riigilõivu riigituludesse tasumisest.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi

kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav

määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku

üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda

ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi

saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS

§ 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

Määruse peale osas, millega kohus andis menetlusabi võib Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi

valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 191 lg 1).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. M.-i (hageja) hagi V. M.-i (kostja) vastu 3430 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

Hageja poolt menetluses esitatud väidete kohaselt kandis Tallinna kohtutäitur M. L. hageja avalduse

alusel S. G. (kostja poeg, esialgses hagis kostja) kontole 837 eurot 26.07.2023, 340 eurot 08.08.2023

ja 2252 eurot 14.08.2023, kokku 3430 eurot. Hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et raha hoiustatakse

(dtl 256, 00:19:36; dtl 257, 00:23:54) ning hageja esimesel nõudmisel kantakse vastavalt hageja

suunistele hageja poolt antud kontole (dtl 1, 302). Hageja soovis selle raha investeerida äritegevusse

(dtl 1). Hageja helistas vahemikus 25.09.-05.10.2023 kostja pojale ning palus kanda raha hageja

äripartneri kontole. Kostja poeg ütles, et tal seda raha ei ole ning edaspidi hageja telefonikõnedele ei

vastanud (dtl 20). Hageja ei ole nõus kostja poja väitega, et kostja poeg andis oma raha üle kostjale

(dtl 175). 04.09.2024 toimunud eelistungil hageja avaldas, et kokkulepe hoiustamiseks oli kostjaga

(dtl 256–257) ning täpsustas, et äritegevust oli planeeritud koos kostjaga ja tema pojaga (dtl 257,

00:23:54). 12.09.2024 esitatud hagis hageja avaldas, et kokkulepe oli nii kostjaga pojaga kui ka

kostjaga, kes pidid summa hoiustama ning hageja esimesel nõudmisel kandma hageja poolt saadud

suunistele hageja poolt antud kontole. Hageja arutas investeeringut äritegevusse ka kostja pojaga ja

kostjaga ning kuna kostja oli huvitatud iluteenuste osutamisest, siis otsustati koos, et avatakse

ilusalong. Hageja leidis selleks ka sobivad ruumid, kuid kostja ruume vaatama ei ilmunud. Kostja

huvipuudumise tõttu otsustas hageja teha äritegevust koos oma sõbraga ning palus kanda 3430 eurot

oma sõbra arvelduskontole (dtl 302–303).

2. Kostja poeg (esialgne kostja I, kohus võttis hagist loobumise vastu 03.03.2025 määrusega (dtl 634-

636, milline jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2025 määruse jõustumisega 22.07.2025) vaidles

hagile vastu. Kostja poeg ei vaidle vastu väitele, et tema kontole on kohtutäitur teinud kolm

Tsiviilasi nr 2-23-15547

ülekannet (dtl 159-161, dtl 334 p. 5) kuid ei nõustu hageja väitega, et tal oli hagejaga kokkulepe raha

hoiustamiseks (dtl 73, 78, 156 p 3.7, dtl 334 p. 6), et hageja on temale raha tagasisaamiseks

helistanud (dtl 78, dtl 334 p 11) või et tal oli hagejaga kokkulepe ühise ära ajamiseks (dtl 78, dtl 334

p. 9). Kostja poeg lubas kanda tema kontole raha kostja palvel ning andis pärast laekumist raha

kostjale üle (dtl 156, dtl 334 p 12). Hageja on pöördunud telefoni teel kostja poja poole abi

saamiseks, et kostja poeg teeks hageja jaoks FB-konto, looks uue e-posti jne, samuti selleks et kostja

poeg hakkaks tegelema hageja olematu bisnessiga, kuid kostja poeg seda ei soovinud (dtl 78) ning ta

ei tea midagi Rüütli tn 55 äriruumidest (dtl 334 p. 10).

3. Kohus kaasas 10.09.2024 määrusega menetlusse kostja (dtl 287–288). Kostja vaidleb hagile vastu

põhjendusel, et tal puudus hagejaga kokkulepe raha hoiustamiseks, hageja kandis temale raha

elamiseks ja abiellumiseks.

4. Kohus 11.09.2024 määrusega rahuldas hageja 05.09.2024 esitatud hagi tagamise taotluse ning

arestis ja seadis käsutamist keelava keelumärke kostjale kuuluva sõidukile registrimärgiga XXX

(Peugeot, ehitusaasta 1999) (dtl 423–426). Käsutamise keelumärge on kantud liiklusregistrisse

12.09.2024 (dtl 307).

5. Eelistungina korraldaval kohtuistungil, milline toimus XXX, sõlmisid pooled kompromissi (dtl

521-522 ajamärk 00:34:56-00:47:45), millest hageja samal päeval taganes (dtl 510). Hageja on pärast

XXX istungit teinud kostjale erinevaid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks – XXX (dtl 512-513),

26.03.2025 (dtl 688-691), 05.05.2025 (dtl 745-746), 15.05.2025 (dtl 748-749), 23.05.2025 (dtl 771)

ja 23.02.2026 (dtl 868-869). Kostja on 21.03.2025 aktsepteerinud kirjalikult veel kord, et on nõus

sõlmima kompromissi nendel tingimustel, mis lepiti kokku XXX istungil. Teiste kompromisside osas

(sh ka kohtu poolt koostatud kompromissiprojektiga (dtl 567-568)) ei ole kostja nõustumust

avaldanud. Hageja andis 24.04.2026 kohtule teada, et on nõus, et kohus kinnitaks poolte vahel XXX

kohtuistungil sõlmitud kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et XXX kohtuistungil sõlmitud ja pooltega läbiarutatud kompromissileping

on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab

poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused.

7. Kohus muudab seonduvalt kompromissi kinnitava määruse tegemise ajaga esimese osamakse

tasumise tähtaega, s.o 10.04.2025 asemel 10.05.2026 ning eemaldab kokkuleppest punktis 1.2. S. G.-

ga seonduva, kuna tema suhtes on hagist loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel kohtu poolt 03.03.2025

määrusega (dtl 634-636) vastu võetud ja loobumine on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

30.06.2025 määruse (dtl 802-806) jõustumisega 22.07.2025.

8. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti

(TsMS § 432). Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise tagajärgi XXX istungil.

9. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Käesoleva määrusega menetlus lõpetatakse ning pooled ei ole kokku leppinud, et Pärnu Maakohtu

poolt 11.09.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine jääks tagama poolte vahel sõlmitud

kompromissi, mistõttu kohus tühistab V. M.-ile kuuluva sõiduki aresti ja lubab 12.9.2024

liiklusregistrisse kantud käsutamist keelava keelumärke kustutada.

10. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

Tsiviilasi nr 2-23-15547

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust menetluskulude

kandmise kokkulepet kohtule esitanud. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi

kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

11. Kohus 27.02.2024 määrusega andis A. M.-ile menetlusabi ning vabastas ta 02.11.2023

hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 7 lubab vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest, kui asjas sõlmitakse kompromiss. Kohtule ei ole teada asjaolud,

mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et 27.02.2024 määruse aluseks olnud asjaolud

menetlusabi andmisel on sedavõrd muutunud, et kohus ei saaks seoses kompromissiga rakendada

käesolevas asjas TsMS § 190 lg 7. Kohus vabastab hageja riigilõivu riigituludesse tasumise

kohustusest.

12. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled XXX istungil avaldasid, et välistavad kompromissi

kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik