2-24-1250/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1250

Tsiviilasi

OÜ Finora Factoring hagi Torkmetal OÜ (end R3 Grupp

OÜ) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

24 924,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Finora Factoring OÜ (registrikood 14439107),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni (e-post

xxx)

Kostja Torkmetal OÜ (end R3 Grupp OÜ) (registrikood

12773150, e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Torkmetal OÜ-lt OÜ Finora Factoring kasuks 25.11.2021 sõlmitud nõuete

loovutamise kokkuleppest ja arvest nr 570322 tulenev võlgnevus summas 21 024,53 eurot,

millest 15 168,99 on põhivõlgnevus ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 855,54

eurot.

3. Välja mõista Torkmetal OÜ-lt Finora Factoring OÜ kasuks viivis nõudelt summas 15

168,99 eurot alates hagi esitamisest, s.o 24.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni

määras 0,3% päevas nõuete loovutamise kokkuleppe p 6.3 alusel, aga mitte rohkem kui

3900 eurot.

4. Jätta menetluskulud Torkmetal OÜ kanda. Välja mõista Torkmetal OÜ-lt OÜ Finora

Factoring kasuks menetluskulud 3570,93 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. OÜ Finora Factoring (hageja) esitas 24. jaanuaril 2024 Harju Maakohtule hagi R3 Grupp OÜ

(alates 29.04.2024 Torkmetal OÜ, kostja) vastu. Hageja palub välja mõista kostjalt

25.11.2021 sõlmitud nõuete loovutamise kokkuleppest ja arvest nr 570322 tulenev võlgnevus

summas 21 024,53 eurot, millest 15 168,99 on põhivõlgnevus ning sissenõutavaks muutunud

viivis summas 5 855,54 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis nõudelt

summas 15 168,99 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni määras

0,3% päevas nõuete loovutamise kokkuleppe p 6.3 alusel, aga mitte rohkem kui 3900 eurot.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis

seadusjärgses määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 25.11.2021 Finora Factoring OÜ (faktoor), R3 Grupp OÜ

(alates 29.04.2024 Torkmetal OÜ) (müüja) ja Ehitusfirma FIDELE OÜ (ostja)

pöördfaktooringu kolmepoolse kokkuleppe pealkirjaga “Nõuete loovutamise kokkulepe”

(Nõuete loovutamise kokkulepe - Lisa 1, edaspidi nimetatud „Kokkulepe“). Kokkuleppe

järgi loovutas kostja OÜ-le Ehitusfirma FIDELE väljastatud arvetest tulenevad nõuded

hagejale. Kokkuleppega reguleeriti täiendavalt olukordi, mis saab juhul, kui OÜ Ehitusfirma

FIDELE ei tasu arvetest tulenevaid loovutatud nõudeid tähtaegselt (vt kokkuleppe p 2 ja 6).

Kokkuleppe alusel loovutas kostja oma arvest nr 570322 tuleneva nõude Ehitusfirma

FIDELE OÜ vastu summas 16 930,42 eurot hagejale (Arve nr 570322 - Lisa 2). Loovutatud

nõude eest tasus hageja 01.03.2022 kostjale 16 930,42 eurot ning antud faktilises asjaolus ei

ole poolte vahel vaidlust.

Ehitusfirma FIDELE OÜ ei tasunud hagejale loovutatud arvest nr 570322 tulenevat

võlgnevust tähtaegselt ning 29.08.2022 algatati ka Ehitusfirma FIDELE OÜ

saneerimismenetlus (tsiviilasi nr 2-22-10950). Kokkuleppe punkti 6.1.5 alusel oli Faktooril

õigus nõue müüjale tagasi loovutada ning müüjal on kohustus nõue faktoorilt tagasi osta

(tagasiloovutamine) kui ostja suhtes on esitatud pankrotiavaldus, saneerimisavaldus,

algatatud likvideerimine või ostja ei ole täitnud oma maksekohustust ükskõik millise

kreeditori suhtes või faktooril on põhjendatud kahtlus ostja poolt arvete võimaliku

mittetasumise kohta. Nõuete loovutamise kokkuleppe punkt 6.3 sätestab, et „nõude

tagasiloovutamisel kohustub müüja tasuma faktoorile tagasiloovutatava nõude hinna 7

(seitsme) pangapäeva jooksul sellesisulise kirjaliku nõude saamisest faktoorilt.

Tagasiloovutatava nõude hind on faktoori poolt müüjale nõude eest tasutud summa, millele

lisanduvad ostja poolt tasumata faktooringuintress (0,05% päevas) arvestatuna loovutatud

nõude (arve) eest faktoori poolt müüjale tasumise päevast kuni tagasiloovutatava nõude

hinna tähtaegse tasumise päevani, viivised ja maksud. Kui tagasiloovutatava nõude hinda ei

tasuta eelnimetatud tähtaja jooksul on faktooril õigus nõuda müüjalt viivist 0,3% päevas

kogu võlgnetavalt summalt”. Kokkuleppe punkti 6.4 kohaselt tagasiloovutamise õiguse

rakendamisel on faktooril õigus käsitleda ostjat ja müüjat nõuet kajastava arve tasumise

kohustuse osas solidaarvõlgnikena ning nõuda mõlemalt arve tasumist. Müüja vastutab siiski

kogu tagasiloovutatava nõude hinna (vastavalt punktile 6.3.) faktoorile tasumise eest.

18.07.2022 e-kirjas pealkirjaga „Arve nr 570322 tagasi loovutamine“ teatas hageja kostjale,

et Ehitusfirma FIDELE OÜ ei ole võimeline hetkel arve nr 570322 võlgnevust tasuma ja

sellest tulenevalt ei jää hagejal üle muud kui vastavalt kokkuleppele oodata arve tasumist

kostja enda poolt (hageja 18.07.2022 e-kiri koos lisadega– Lisa 3). Kostja teavitas hagejat

21.07.2022 e-kirjas, et saaks antud summa tasuda kolmes osas: 1. 21.08.22, 2. 21.09.22, 3.

21.10.22 (kostja 21.07.2022 e-kiri – Lisa 4). Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi

maksegraafiku koostamiseks ja võlgnevuse tasumiseks või võlgnevuse laenuks

refinantseerimiseks, kuid kokkulepet ei saavutatud. Alates augustikuust hakkas kostja tegema

hagejale makseid, kuid võlgnevust täielikult ei tasunud. 21.10.2022 teavitas hageja e-kirja

teel edastatud nõudekirjas loovutatud nõude tagasiloovutamisest vastavalt kokkuleppe

punktile 6.1, 6.3 ja 6.4 ning nõudis tagasiloovutamise nõude hinna tasumist hiljemalt

31.12.2022 (hageja 21.10.2022 e-kiri koos lisaga – Lisa 5). Tagasiloovutava nõude hinnaks

oli 19 249,89 eurot, millest 16 930,42 eurot oli põhivõlgnevus ning 2 319,47 eurot nõudelt

arvestatud intressid. Kostja tähtajaks võlgnetavat kohustust täies ulatuses ei täitnud.

Nõudekirja esitamise seisuga oli kostja võlgnetava kohustuse suuruseks 18 249,89 eurot,

millest on lahutatud kostja poolt selleks ajaks tasutud 1000 eurot. Ajavahemikul 19.07.2023

– 03.10.2023 pidasid poolte esindajad kirjavahetust, milles hageja nõudis kohustuse täitmist

ning tegi erinevaid ettepanekuid võlgnevuse lahendamiseks kompromissiga (vastavad

kirjavahetust kajastav e-kiri – Lisa 6). Viimasele, 03.10.2023 pöördumisele ega sellele

järgnevalt ei ole hageja pöördumisele reageeritud ning kostja ei ole jätkuvalt võlgnetavat

kohustust täitnud. Seetõttu kõik püüdlused hageja poolt kostja võlgnevusega seonduvalt

kohtuväliselt lahendada ammendunud ning hageja on sunnitud pöörduma nõude

sissenõudmiseks kohtu poole.

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on

hageja tagasiloovutamise õiguse minetanud saneerimismenetluses osalemisega (õigeaegse

nõude suurusele vastu vaidleva avalduse esitamata jätmisega). Ka juhul, kui hageja poolne

saneerimismenetluses osalemine oli lubatav, ei ole samaaegselt tagasiloovutamisõiguse

teostamine kooskõlas selle eesmärgiga, mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna

selle tulemusena on liigselt piiratud kostja tagasinõude ulatust Ehitusfirma FIDELE OÜ

vastu. Hageja esitas tagasiloovutamise avalduse ja rakendas oma sellekohast õigust alles

21.10.2022 aga oleks pidanud avalduse esitama hiljemalt 15.09.2022. Kostja on seisukohal,

et OÜ Ehitusfirma FIDELE kohta 01.09.2022 avaldatud saneerimisteate kohaselt oli SanS §

13 lg 1 ja SanS § 12 lg 2 p-s 4 nimetatud tähtajaks 16.09.2022, tegemist on õigustlõpetava

tähtajaga ning võttes arvesse, et hageja esitas tagasiloovutamise avalduse alles 21.10.2022,

oli hageja minetanud oma õiguse tagasiloovutamisõiguse rakendamiseks. Kostja hinnangul ei

ole samaaegselt saneerimismenetluses osalemine ja tagasiloovutamise õiguse rakendamine

kooskõlas selle eesmärgiga ning mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Kuivõrd hageja on

nõustunud saneerimismenetluses rahalise nõude täitmise osamaksetena ja kohustuse täitmise

tähtaja pikendamise korral ka võlasumma vähendamisega, leiab kostja, et hageja on

käsutanud nõuet, mida ta oli enda hinnangul õigustatud loovutama kostjale. Antud asjaolust

lähtuvalt on hageja saneerimismenetluses kostjalt faktooringulepingu alusel omandatud nõuet

vähendanud, mistõttu vastavat nõuet ei eksisteeri enam kujul ega mahus, mille hageja

omandas kostjalt, seega ei ole tegemist enam 25.11.2021 kokkuleppe esemega ning hageja ei

saa nõuda ka selle tagasiostmist.

3. Hageja 25.03.2024 seisukohast nähtub, et hageja hinnangul ei oma see, millises ulatuses

saneerimismenetluses hageja nõudeid arvesse võeti või saneerimiskava alusel ümber

kujundati, hagi lahendamise seisukohalt mingit tähtsust. Puudub vajadus kindlaks teha, mis

suuruses oli hageja nõue Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu saneerimismenetluses ja millises

ulatuses seda ümber kujundati. Eelkõige tuleneb see asjaolust, et 17.01.2024 kohtumäärusega

tsiviilasjas nr 2-22-10950 on saneerimismenetlus lõpetatud ja saneerimiskava tühistatud

(Harju Maakohtu 17.01.2024 kohtumäärus – lisa 1). SanS § 51 lg 2 sätestab, et

saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära

tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub

nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures ei oma tähtsust hageja nõudes kostja

vastu tähtsust ka asjaolu, et vahepealsel ajal on asetleidnud OÜ Ehitusfirma FIDELE

saneerimismenetlus, sest vastavalt SanS § 45 lg-st 4 tuleneb, et saneerimiskava ei vabasta

ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega

mõjuta võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus

sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks

andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või vastutab muul alusel solidaarselt

ettevõtja kohustuse täitmise eest. Kui ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutav

isik on kohustuse täitnud, on tal ettevõtja suhtes saneerimiskava alusel tagasinõudeõigus

üksnes selles ulatuses, milles ettevõtja vastutaks kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi

ja milles solidaarselt vastutava isiku poolt tehtud maksed võlausaldajale ja saneerimiskava

alusel tehtavate maksete väärtus kokku ületavad võlausaldajal saneerimiskava kinnitamise

hetkel olnud algset nõude summat. Seega isegi juhul kui nõue on saneerimismenetluses

ümberkujundatud, siis kostja vastutab enda kohustuste eest ikka vastavalt kokkuleppele.

Kostja vastutab vastavalt kokkuleppe p-le 6.4 solidaarselt OÜ-ga Ehitusfirma FIDELE

faktooritud arve tasumise kohustuse eest.

Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.

5. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel

järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

- hageja ja kostja ning Ehitusfirma FIDELE OÜ sõlmisid 25. novembril 2021

pöördfaktooringu kolmepoolse kokkuleppe, mille alusel loovutas kostja OÜ-le Ehitusfirma

FIDELE väljastatud arvetest nr 570322 tuleneva nõude summas 16 930,42 eurot hagejale (dtl

8-15). Võlgnik kohustus arve alusel võlgnetava raha hagejale maksma (lk 6–41);

- loovutatud nõude eest tasus hageja 01.03.2022 kostjale 16 930,42 eurot;

- hageja saatis 18.07.2022 kostjale e-kirja, milles teatas, et Ehitusfirma FIDELE OÜ ei ole

võimeline hetkel arve nr 570322 võlgnevust tasuma ja sellest tulenevalt ei jää hagejal üle

muud kui vastavalt kokkuleppele oodata arve tasumist kostja enda poolt (dtl 16);

- hageja teavitas 21.10.2022 e-kirja teel edastatud nõudekirjas loovutatud nõude

tagasiloovutamisest vastavalt kokkuleppe punktile 6.1 ja 6.3 ja 6.4 ning nõudis

tagasiloovutamise nõude hinna tasumist hiljemalt 31.12.2022. Tagasiloovutava nõude

hinnaks oli 19 249,89 eurot (faktoori poolt müüjale tasutud arve kogusumma 16 930,42

eurot, arvestatud intressid kogusummas 2 319,47 eurot), millest müüja on teostanud 2 osalist

tagasimakset kokku summas 1 000,00 eurot (31.08.2022 kuupäeval summas 500,00 eurot

ning 30.09.2022 kuupäeval 500,00 eurot). Tuginedes pöördfaktooringu nõuete loovutamise

kokkuleppe üldtingimustele ja müüjaga saavutatud kokkuleppele nõuab faktoor müüjalt

lõplikku tagasiloovutatava nõude hinna tasumist hiljemalt 31. detsembriks 2022.a summas 18

249,89 eurot. Kostja tähtajaks võlgnetavat kohustust täies ulatuses ei täitnud (dtl 29-42);

- Ehitusfirma FIDELE OÜ suhtes algatati 29.08.2022 saneerimismenetlus (tsiviilasi nr 2-xx-

xxx). Kohus lõpetas 17.01.2024 kohtumäärusega saneerimismenetluse ja tühistas

saneerimiskava;

- Ehitusfirma FIDELE OÜ suhtes on esitatud pankrotiavaldus;

6. Kohtule esitatud asjaolude järgi sõlmisid pooled faktooringulepingu. Faktooringulepingu

mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 256. Selle paragrahvi p-de 1 ja 2 järgi

kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule

(faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust,

mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või

kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub tasuma nõude eest ja kandma

nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvelt krediiti,

nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi ja nõude sisse

nõudma.

Poolte vahel sõlmitud faktooringulepingu p 2 sätestab, et müüja (kostja) poolt ostjale

(võlgnik) väljastatavatel arvetel näidatavad nõuded on loovutatud OÜ-le Finora Factoring

(faktor, hageja) ja vastavalt tuleb ostjal tasuda arved arvetel toodud valuutas OÜ-le Finora

Factoring. Nõude tagasiloovutamisel kohustub müüja tasuma faktoorile tagasiloovutatava

nõude hinna 7 (seitsme) pangapäeva jooksul sellesisulise kirjaliku nõude saamisest faktoorilt.

7. Kohtupraktikas märgitakse, et VÕS § 256 ei keela pooltel leppida kokku selles, et juhul, kui

faktooringuvõlgnik viivitab faktoorile maksete tasumisega, on klient kohustatud faktoori

nõudmisel rahalise nõude tagasi ostma (Riigikohtu 13. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-34-08, p 17). Kohus leiab, et faktooringulepingu p-s 6 leppisid pooled kokku hagejalt

kostjale võlgniku vastu loovutatud nõuete tagasiloovutamises. Lepingu p-i 6.2 järgi saabub

tagasiloovutamise õigus lepingu p-des 6.1.1–6.1.9 sätestatud juhtudel kõigi müüja (kostja)

poolt faktoorile (hageja) loovutatud nõuete suhtes, sõltumata sellest, kas nende nõuete

aluseks olevate arvete maksetähtpäev on saabunud või mitte. Lepingu p-i 6.3 järgi kohustub

müüja (kostja) nõude tagasiloovutamisel tasuma faktoorile (hagejale) tagasiloovutatava

nõude hinna seitsme pangapäeva jooksul sellesisulise kirjaliku nõude saamisest faktoorilt

(hagejalt). Tagasiloovutatava nõude hind on faktoori poolt müüjale nõude eest tasutud

summa, millele lisanduvad ostja poolt tasumata faktooringuintress (0,05% päevas)

arvestatuna loovutatud nõude (arve) eest faktoori poolt müüjale tasumise päevast kuni

tagasiloovutatava nõude hinna tähtaegse tasumise päevani, viivised ja maksud. Kui

tagasiloovutatava nõude hinda ei tasuta eelnimetatud tähtaja jooksul on faktooril õigus nõuda

müüjalt viivist 0,3% päevas kogu võlgnetavalt summalt.

Kohtupraktikas märgitakse, et kuna faktooringulepingut reguleerivad VÕS §-d 256–258 ei

sätesta nõude tagasiostu tingimusi, kohalduvad lisaks tagasiostuõigusega müügilepingu

sätted (VÕS §-d 238–243). Kooskõlas VÕS § 238 lg-ga 1 võivad lepingupooled

müügilepingus kokku leppida, et müüjal on asja tagasiostuõigus. Sama sätte lg 2 kohaselt

loetakse tagasiostuõigusega müügilepingu puhul asi müüja poolt tagasi ostetuks müüja poolt

avalduse tegemisega ostjale. Sätte lg 3 järgi peab avaldus olema samas vormis nagu

müügileping (Riigikohtu 13. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 17).

8. Kohus leiab, et pooled on lepingu p-s 6 kokku leppinud tingimuslikus müügilepingus, st

müüjapoolse (kostja) tagasiostukohustuse tekkimises faktoori (hageja) poolt vastava sisuga

tahteavalduse tegemisel. Tagasiostuõiguse kasutamise tingimused on sätestatud

faktooringulepingu p-s 6. Hageja tugines 21.10.2022. a avalduses lepingu p-le 6.1.1, mis

sätestab, et faktooril (hagejal) on õigus nõue müüjale (kostjale) tagasi loovutada ning müüjal

(kostjal) on kohustus nõue faktoorilt (hagejalt) tagasi osta (tagasiloovutamine), kui ostja jätab

faktoorile arve, kas osaliselt või täielikult maksetähtpäevast arvates 30 päeva jooksul

tasumata ning faktoor on saatnud ostjale vähemalt kaks meeldetuletust võlgnevuse kohta ja

nimetatud arve ei kuulu hüvitamisele krediidikindlustuse andja poolt.(dtl 10). Hageja oli

18.07.2022 kostjale teatanud, et Ehitusfirma FIDELE OÜ ei ole võimeline arve nr 570322

(summas 16 930,42 eurot, tähtajaga 30.mai 2022) võlgnevust tasuma. Lepingu p-s 6.4 on

kokku lepitud, et tagasiloovutamise õiguse rakendamisel on faktooril õigus käsitleda ostjat ja

müüjat nõuet kajastava arve tasumise kohustuse osas solidaarvõlgnikena ning nõuda

mõlemalt arve tasumist. Müüja vastutab siiski kogu tagasiloovutatava nõude hinna (vastavalt

punktile 6.3.) faktoorile tasumise eest. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja kohustus

21.10.2022 nõudekirjas toodud tähtajaks, s.o 31.12.2022 täitma kokkuleppest tulenevad

kohustused, kuid seda ei teinud, millest tulenevalt on kostja enda rahaliste kohustuste

täitmisega rikkumises. Hageja lähtub nõudekirjas toodud soodsamast tähtajast, mitte

kokkuleppe punktis 6.3. toodud tähtajast. Kostja rikkumine ei ole vabandatav. Kostja arvest

nr 570322 tulenev võlgnevus oli 16 930,42 eurot. Põhivõlgnevuselt arvestati

faktooringuintressi määras 0,05% päevas loovutatud summalt ning seda alates 01.03.2022,

mil hageja tegi kostjale makse summas 16 930,42 eurot. Kostja on teinud perioodil

31.08.2022-31.12.2022 makseid hagejale kokku summas 2500 eurot, mis arvestati

sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning väheses osas vähendasid need maksed ka

põhivõlgnevuse jääki. Ehitusfirma FIDELE OÜ tegi saneerimismenetluses kinnitatud kava

alusel kolm makset: 30.03.2023 summas 423,25 eurot, 30.06.2023 summas 423,26 eurot ja

17.10.2023 summas 423,26 eurot (kokku 1 269,77 eurot). Hageja on arvestanud vastavaid

makseid põhiosamaksetena, millest tulenevalt on hageja põhinõude suurus 15 168,99 eurot.

Kohus leiab, et hagejal oli õigus kasutada tagasiostuõigust faktooringulepingu p 6.1.5 alusel,

sest võlgniku suhtes oli esitatud saneerimisavaldus. Hageja teostas tagasiostuõiguse, saates

kostjale 21.10.2022 avalduse, kus teatas vastava õiguse kasutamisest ja palus kostjal maksta

võlgnetava kohustuse 18 249,89 eurot, millest on lahutatud kostja poolt selleks ajaks tasutud

1000 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja avalduse kättesaamist. Kostja kohustuse tasuda

hagejale tagasiloovutatavate nõuete hind näeb ette faktooringulepingu p 3.3. Puudub vaidlus,

et kostja ei ole hagejale tagasiloovutatava nõude hinda (18 249,89 eurot) maksnud. Hagejal

on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 15 168,99 eurot. Nõude rahuldamise aluseks on VÕS 76 lg 1, § 108 lg 1 ja

faktooringulepingu p 6.3.

9. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise võlgnetavalt summalt

ning edasiulatuvalt kuni põhinõude 15 168,99 kohase täitmiseni aga mitte rohkem, kui 3900

eurot. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb faktooringulepingu p-st 6.3. Hageja arvestas viivist

perioodi 19.07.2022-17.10.2023 eest 0,03% päevas, s.o kokkuleppes märgitust soodsamas

määras ja kooskõlas poolte kokkuleppega perioodi 18.10.2023- 23.01.2024 eest 0,3% päevas.

Kohus järgib hageja viivise arvestust, mis on välja toodud hageja 24.01.2024 hagiavalduse

punktis 28 (dtl 6). Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud. Kostja võlgneb hagejale

viiviseid kokku perioodi 19.07.2022 – 23.01.2024 eest kokku 5855,54 eurot. Hagejal on

õigus nõuda kostjalt tasumata viivise 5855,54 eurot maksmist, mille kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt edasiulatuva viivise tasumist

alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude summas 15 168,99 täitmiseni määras 0,3%

kokkuleppe p 6.3 alusel. Hageja piiritleb lõpliku viivisenõude, millest ületavat osa käesoleva

hagiga ei nõua ning palub edasiulatuva perioodi ees viivis välja mõista kuni summa 3900

euro täitumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivise 5 855,54 eurot ning edasiulatuva viivise nõudelt 15 168,99 eurot alates hagi

esitamisest, s.o 24.01.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 0,3% päevas nõuete

loovutamise kokkuleppe p 6.3 alusel, aga mitte rohkem kui 3900 eurot. Nõude rahuldamiseks

aluseks on VÕS 76 lg 1, § 108 lg 1 ja faktooringulepingu p 6.3.

10. Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et hageja on minetanud nõude

tagasiloovutamise õiguse saneerimismenetluses osalemisega, kuna hageja esitas

tagasiloovutamise avalduse ja rakendas oma sellekohast õigust alles 21.10.2022 aga oleks

pidanud avalduse esitama hiljemalt 15.09.2022, mis oli 01.09.2022 avaldatud saneerimisteate

kohaselt SanS § 13 lg 1 ja SanS § 12 lg 2 p-s 4 nimetatud tähtajaks, kuna tegemist on õigust

lõpetava tähtajaga. Samuti on ekslik kostja arusaam, et kuivõrd hageja on nõustunud

saneerimismenetluses rahalise nõude täitmisega osamaksetena ja kohustuse täitmise tähtaja

pikendamise korral ka võlasumma vähendamisega, on hageja käsutanud oma nõuet, mida ta

oli õigustatud loovutama kostjale ning millega on hageja käsutanud nõuet, mida ta oli

õigustatud loovutama kostjale. Hageja on saneerimismenetluses kostjalt faktooringulepingu

alusel omandatud nõuet vähendanud, mistõttu vastavat nõuet ei eksisteeri enam kujul ega

mahus, mille hageja omandas kostjalt, seega ei ole tegemist enam 25.11.2021 kokkuleppe

esemega ning hageja ei saa nõuda ka selle tagasiostmist.

11. Kohus on seisukohal, et see, millises ulatuses saneerimismenetluses hageja nõudeid arvesse

võeti või saneerimiskava alusel ümber kujundati, ei oma hagi lahendamise seisukohalt mingit

tähtsust, võttes arvesse ka seda, et 17.01.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-xx-xxx on

saneerimismenetlus lõpetatud ja saneerimiskava tühistatud, millest lähtuvalt on võlausaldajal

taastunud nõudeõigus ettevõtja vastu täies ulatuses. SanS § 51 lg 2 sätestab, et

saneerimiskava tühistamisel langevad saneerimismenetluse algatamise tagajärjed ära

tagasiulatuvalt. Võlausaldajal, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundati, taastub

nõudeõigus ettevõtja vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja

saneerimiskava täitmise käigus on juba saanud. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et

asjaolu, kas hageja käsutas oma nõuet saneerimismenetluses ei oma antud asja lahendamisel

mingit tähtsust.

12. Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks

konkreetne ajavahemik, mille jooksul tulnuks viidatud kokkuleppe punkti 6.1.5 kohaselt

faktooril nõue müüjale tagasi loovutada, kui ostja suhtes on esitatud pankrotiavaldus,

saneerimisavaldus, algatatud likvideerimine või ostja ei ole täitnud oma maksekohustust

ükskõik millise kreeditori suhtes või faktooril on põhjendatud kahtlus ostja poolt arvete

võimaliku mittetasumise kohta. Kohus märgib, et õigust lõpetav tähtaeg peab tulenema

kokkuleppest või seadusest, kuid antud juhul ei ole kostja kohtu ette vastavaid asjaolusid

toonud, mistõttu leiab kohus, et hagejal oli õigus vastavalt kokkuleppe punktis 6.1 märgitule

nõue kostjale tagasi loovutada.

13. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude

15 168,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 855,54 eurot ning viivise põhinõudelt

summas 15 168,99 eurot alates hagi esitamisest, s.o 24.01.2024 kuni kohustuse kohase

täitmiseni määras 0,3% päevas nõuete loovutamise kokkuleppe p 6.3 alusel, aga mitte

rohkem kui 3900 eurot.

14. Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1

alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

15. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2

juhindudes.

16. Hageja 21.08.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames

kandnud menetluskulusid kokku summas 3570,93 eurot, millest hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv on 1260 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2310,93 eurot. Hageja

menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid mahus

kokku 11 tundi 50 minutit. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot

(käibemaksuta), s.o kokku 2310,93 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab, et kõik kulud

seonduvad käesoleva tsiviilasjaga ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

tekkinud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrata koos käibemaksuga. Hageja palub menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmääravas lahendis mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras alates vastava lahendi jõustumisest.

17. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

18. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgnevalt.

18.1.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 1260 eurot. Kohus on

seisukohal, et riigilõiv 1260 eurot on vajalik põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg

2, § 139 lg 1), milline tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

18.2.

Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja

tunnitasumäär on mõistlik.

18.3.

Hagejale on õigusabi teenust osutatud kokku 11 tunni ja 50 minuti ulatuses.

Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ning vajalik

arvestades asja keerukust ja mahtu.

18.4.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja

menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ja

seoses nendega kantud kulusid summas 2310,93 eurot (koos käibemaksuga).

19. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3570,93 eurot (riigilõiv

summas 1260 eurot + õigusabikulud 2310,93 eurot) ning mõistab need vastavalt

menetluskulude jaotusele kostjalt välja.

20. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik