3-26-1233/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1233

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.R kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Sigrid Pure

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

R.R

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, istungil 24.04.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba R.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise

aluse äralangemiseni kuni kaheks kuuks (kuni 24.06.2026 k.a).

3. Tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendav osa nepaali

keelde.

4. Avaldatavas kohtulahendis asendada puudutatud isiku ees-ja perekonnanimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 24.04.2026 taotluse loa saamiseks Nepali

Demokraatliku Liitvabariigi kodaniku R.R (sündinud yy.yy.yyyy) kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalastele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel.

2. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:

2.1. R.R (edaspidi ka isik või puudutatud isk) lahkus Nepalist 2024 aasta suvel kasutades

selleks toimetajate abi. Nepalist lahkumiseks sõlmis ta fiktiivse abielu ja taotles Eestisse viisa

sõprade ja sugulaste külastamiseks. Isikule on väljastatud New Delhis asuvas Rootsi

3-26-1233

Saatkonnas Eesti C-viisa nr SWE051218775 kehtivusega xx.xx.xxxx kuni ww.ww.wwww

sugulaste ja sõprade külastamise eesmärgil. Tema ütluste kohaselt tal tegelikult Eestis ja

Schengenis sugulasi ning sõpru ei ole. Seega on alust arvata, et tema viisa ei ole taotletud

eesmärgipäraselt. Ta saabus Nepalist Eestisse ja liikus sealt edasi Rootsi ja Saksamaale.

2.2. Saksamaa Liitvabariik esitas Dublini määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013) raames Eestile vastuvõtmispalve. R.R saadeti Saksamaa

vastuvõtmispalve alusel qq.qq.qqqq Eestisse. Eestisse saabudes esitas ta lennujaamas

rahvusvahelise kaitse taotluse.

2.3. PPA pidas R.R qq.qq.qqqq kell 18.30 kinni 48 tunniks. Põhja prefektuuri

järelevalveametnikud viisid qq.qq.qqqq temaga läbi vestluse, et selgitada välja tema Eestisse

saabumise asjaolud. Vestluse käigus selgitas ta, et Nepalis restoranis töötades pakuti talle

2024 aasta suvel võimalust toimetajate abil teatud tasu eest Euroopasse elama asumiseks.

Selle võimaluse eest pidi isik tasuma eurooplaste välimusega toimetajatele 18000 eurot. Selle

tasu eest sõlmiti temaga fiktiivne abielu, peale abielu sai isik New Delhis asuvast Rootsi

saatkonnast Eesti viisa ja saabus selle alusel Nepalist Tallinna lennujaama, kus ta pidi kokku

saama oma fiktiivse abikaasaga. Vahepeal aga muudeti plaani ja Tallinna lennujaamas ootas

isikut hoopis meessoost toimetaja, kes pidi isiku edasi Rootsi saatma. Isikule anti käsk viibida

Rootsis kolm nädalat ja peale selle aja möödumist pidi ta toimetajate abiga uuesti Eestisse

toodama. Paraku aga Rootsis isik enam toimetajatega peale kolme nädala möödumist kontakti

ei saanud. Isik otsustas Rootsist minna Saksamaale, kus palus rahvusvahelist kaitset.

2.4. R.R selgitas ka, et ta ei soovi tagasi Nepali minna, kuna on kulutanud liiga palju raha

selleks, et Euroopasse pääseda ja et Nepaliga ei seo teda enam midagi. Tal pole seal ei vara

ega peret. Samuti kardab ta oma venda, kes oli teda ähvardanud välismaise naisega

abiellumise eest ja lisaks kardab isikuid, kellele ta on seal raha võlgu.

3. PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajaks on vajalik R.R-i kinni

pidada tema riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimiseks,

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

PPA leiab, et tema puhul võib esineda põgenemisoht ja on alust arvata, et isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks.

4. PPA on seisukohal, et leebemaid järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine,

registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku

suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei

tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA

kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma

isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-

24-17, p 13).

4.1. PPA taotleb seega luba isiku kinnipidamiseks kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks.

5. R.R palus kohtuistungil selgitust, millal tal on võimalik kätte saada oma mobiiltelefon ja

kas tal on võimalik ka varem kinnipidamiskeskusest vabaneda.

6. PPA jäi kohtuistungil kirjaliku taotluse juurde ja selgitas isikule võimalusi kasutada

telefoni kinnipidamiskeskuses viibimise ajal.

2(4)

3-26-1233

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus

seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.

8. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui

samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga

seotud olulisi asjaolusid.

9. VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja § 361 lõikes 2 sätestatud

alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi,

taotleb PPA halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

10. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu

vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

VRKS § 361 lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav

asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks ja

muudeks toiminguteks, mis eeldavad isiklikku osalust).

10.1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 2 kohaselt esineb

põgenemisoht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi

Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse,

rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Samuti esineb VSS §

68 p 6 kohaselt põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust

täita.

10.2. VRKS § 361 lg 2 punkti 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni

pidada ka juhul, kui on kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses

kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse

taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

11. Nõustun PPA taotlusega ja leian, et käesoleval juhul esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides

4 ja 5 nimetatud asjaolud.

11.1. R.R-il puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tema selgitustest nähtub, et ta

on eelnevalt esitanud valeandmeid Euroopa riikidesse viisa saamiseks. Eesti viisa sai

ta toimetajate abil, fiktiivse abielu najal ja ebaeesmärgipäraselt (külastusviisa, kuigi

EL-is sõpru/sugulasi ei ole). Ta taotles kaitset alles Saksamaal ning Eestis alles pärast

Dublini määruse raames (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013,

26. juuni 2013) tagasivõtmist, kuigi tal oli varem mitmes riigis (sh Eestis) võimalus

selline taotlus esitada. See viitab taotluse esitamisele väljasaatmise vältimiseks või

edasilükkamiseks. Ütluste käigus on ta selgitanud, et ei soovi Nepali naasta, sest ta on

Euroopasse pääsemiseks kulutanud palju raha ning tal on hirm venna ja võlausaldajate

ees, mis veelkord näitab, et esineb risk, et ta hakkab võimaliku lahkumiskohustuse

korral selle täitmisest eemale hoiduma. Tema kinnipidamise on vajalik ka Eestisse

saabumise ja viibimise asjaolude ja rahvusvahelise kaitse taotluse asjaolude

kontrollimiseks (VRKS § 36’1 lg 2 p 4–5).

11.2. Arvestades eeltoodud asjaolusid leian, et PPA taotlus R.R kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud. Isiku suhtes ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid

3(4)

3-26-1233

(kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal

viibimisest teatamine) kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Arvestada

tuleb, et kohtu poolt loa andmine isiku esmaseks kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks toimub esmase informatsiooni põhjal

kiireloomulises menetluses, mille käigus ei ole haldusorganil ega kohtul olnud

võimalik kõiki isikuga seotud asjaolusid põhjalikult kontrollida. Siiski osundavad

eelkirjeldatud asjaolud isiku kinnipidamise vajadusele. PPA-l on seega kohustus

jooksvalt kontrollida isiku kinnipidamise aluste esinemist ja kinnipidamise aluste

äralangemisel tuleb R.R viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada.

12. R.R kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4), talle on kindlustatud toit ja vajadusel arstiabi, isik saab

viibida värskes õhus.

13. Rahuldan seega PPA taotluse R.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kaheks kuuks..

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

4(4)