2-24-138506/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-138506

Tsiviilasi

Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid hagi F.X

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1189,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid,

registrikood 80109633, seaduslik esindaja juhatuse

liige A.R; lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar

Urm;

Kostja F.X, isikukood XXX, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tambet Laasik.

Kohtuistungi toimumise aeg

4. märts 2026, edasi kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid hagi F.X-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista F.X-ilt Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid kasuks 363,18

eurot, sh võlg 280 eurot ja kahjuhüvitis 83,18 eurot.

3. Välja mõista F.X-ilt Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid kasuks viivis

põhikirja järgses määras 0,5% päevas tasumata põhivõlalt 280 eurolt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

4. Lugeda F.X-i poolt menetluse ajal tasutud 70 eurot tasutuks temalt

väljamõistetud kohustuse katteks.

5. Jätta hagi rahuldamata võlanõude 176,56 euro ulatuses ja viivisenõude 456,56

eurot osas.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid esitas 25.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse F.X-ilt 1052,59 euro saamiseks. Kuna F.X esitas

makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 30.12.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule lahendamiseks

hagimenetluses.

2. Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid (hageja) esitas 06.01.2025 Tartu Maakohtule

hagiavalduse F.X-i (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista

1075,69 eurot, sh liikmemaksuvõlg 472,92 eurot, liikmemaksuga seotud kõrvalkulu

elektri eest 38,56 eurot, kahjuhüvitis 83,18 eurot, viivis alates 03.02.2024 kuni

06.01.2025 481,03 eurot ja viivis kuni põhinõude täitmiseni.

3. Hagiavalduse järgi on F.X Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid liige, kuid ta ei ole

täitnud oma kohustusi ühistu ees alates aastast 2016. Kostja ei ole tasunud

liikmemaksu ega tasunud elektri eest. Ühistu liikmemaks on 35 eurot. Hageja nõuab

liikmemaksu võlga 280 eurot ning ehituskulude võlga 138 eurot. Lisaks nõuab hageja

elektri eest võlgnevust 38,56 eurot. Elektriarvestuse tasumise alused ühistu nende

liikmete vahel, kes elektrinäitu ei ole teatanud, on kinnitatud ühistu üldkoosoleku

otsusega. 28.01.2024 esitas ühistu võlgnikule viivise arvestuse teate põhivõla eest

aastate 2016–2022 osas, märkides, et varasemalt oli võlgnikule antud võla tasumise

tähtaeg viimati 17.11.2023. Selleks tähtajaks võlga ei tasunud ning 03.02.2024 võla

tasumata jätmisel kohaldub võlgnikule vastavalt ühistu põhikirja p-ile 32 viivis 0,5%

viivitatud summalt päevas. Ühtlasi hoiatas ühistu, et kui viivise summa jõuab

põhivõlaga samale summale, siis esitab ühistu võlgniku vastu nõude kohtusse, nõudes

sisse võlgnetava summa koos viivisega. 03.08.2024 esitas ühistu võlgnikule kirja ja

e-kirjaga palve tasuda 01.09.2024 täiendavalt 2023. a ja 2024. a ühistu liikmemaks

kokku summas 70 eurot 02.09.2024 tähitud kirjaga, millele kostja järele ei läinud ega

vastu võtnud ning kohtutäituri dokumendi kättetoimetamise teenuse vahendusel andis

ühistu võlgnikule teada, et 2023. ja 2024. a liikmemaksude tasumata jätmisel

15.09.2024 kohaldub ka nimetatud summa osas viivise arvestus vastavalt ühistu

põhikirja punktile 32 määraga 0,5% päevas ja esitas hagihoiatuse. Ühistul on olnud

kostjaga kontaktisaamine võimatu. Seetõttu nõuab hageja kahjuhüvitamise nõudena

tähitud võlakirja edastamise, rahvastikuregistri päringu ja kohtutäituri poolt

dokumendi kättetoimetamise tasu hüvitamist kogusummas 83,18 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

5. Vastuväidete kohaselt puudub liikmemaksu nõuetel alus. Põhikirja järgi kehtestatakse

liikmemaksu arvestamise ja tasumise täpsem kord üldkoosoleku otsusega, kuid

vastavad otsused puuduvad. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu kostjalt nõutav

liikmemaksusumma. Hagiavalduse kohaselt arvestati 2016. aasta ja varasemad

liikmemaksud viiviste ja ehituskulude katteks. Selgusetuks jääb, millal selline

tasaarvestus toimus, samuti puudub tasaarvestusavaldus. Hageja ei ole esitanud

selgitusi ega tõendeid selle kohta, et kostjal on kohustus tasuda ehituskulude katteks

138 eurot. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 25.10.2024, mistõttu on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 149 tulenevalt aegunud kõik nõuded,

mis on tekkinud enne 25.10.2014. Kostja leiab, et hageja nõue elektrikulude eest

38,56 eurot on põhjendamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ühistu

on sellised elektrikulud kandnud, ning selle kohta, et kostja just vastavas osas

elektrikulude eest vastutab. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele. Põhikiri kehtib

vastavas redaktsioonis alates 28.11.2023, seetõttu ei saa viivisemäär rakenduda

varasemale perioodile. Varasemate perioodide viivisemäära kohta ei ole hageja

tõendeid esitanud. Hageja 2005 ja 2007-2009 viivisenõue on ebaselge. Hageja kahju

hüvitamise nõudel (võlakirja edastamise, rahvastikuregistri päring ja kohtutäituri

poolt dokumendi kättetoimetamise tasu) 83,18 eurot puudub õiguslik alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

7. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma

nõude rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-

15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg

1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

8. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et kohus hindab otsust tehes tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete

kohta.

9. TsMS § 405 lg 1 alusel menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega

7000 eurole. Arvestades hagihinda, on kohus hagi menetlenud lihtmenetluses.

10. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

11. Hageja on esitanud järgmised nõuded: liikmemaksu võlgnevuse nõue,

remonditeenuste eest võlgnevuse nõue, elektrienergia eest võlgnevuse nõue, kahju

hüvitamise nõue ning viivisenõue.

12. Hageja on 08.04.2026 lõppseisukohtades selgitanud, et tasaarvestused alates 2011. ja

2012. aasta liikmemaksudest tehti 2005.–2009. aasta viivisvõlgnevuste katteks.

Nimetatud põhjusel vähendab hageja põhivõlga 2005–2009 viivisnõude

tasaarvestuse ulatuses summas 54,92 eurot. Nii moodustub põhivõlg

liikmemaksuvõlgnevusest aastate 2017–2024 eest 280 eurot, 17.11.2014 uste

värvitasu ja teeparanduse eest 43 eurot, katuseparanduse eest 95 eurot ning

elektrivõlgnevuse eest 38,56 eurot.

13. Kohus lähtub täpsustatud nõudest, mis on kostjale teatavaks tehtud. Vastavalt TsMS

§ 206 lg-le 1 on hagejal õigus oma nõuet suurendada või vähendada. TsMS § 376 lg

4 p-de 1 ja 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike

väidete täiendamist või parandamist (ilma põhilisi asjaolusid muutmata) ega ka

põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või

kitsendamist. See tähendab, et nõude vähendamiseks või täpsustamiseks ei ole vaja

kostja ega kohtu nõusolekut, mis on muidu hagi muutmise puhul nõutav (TsMS §

376 lg 1).

14. Hageja nõuab liikmemaksu võlga 2017-2024 eest 280 (8 x 35) eurot. Kostja leiab, et

nõue on põhjendamatu, sest igal aastal oleks tulnud teha uus otsus liikmemaksu

kohta.

15. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p-st 3 ja põhikirja p-st 24.5 tuleneb

liikmemaksu tasumise üldine kohustus. Hooneühistu Jaamamõisa-2 garaažid

põhikirja (25.11.2007 redaktsioon) p 24.5 kohaselt tuleb liikmemaksu maksta p 22

kindlaksmääratud suuruses. Põhikirja p 22 kohaselt makstakse liikmemaksu vastavalt

liikmemaksumäärale. Liikmemaksu tasutakse 1–2 korda aastas. Liikmemaksu

arvestamise ja tasumise täpsem kord kehtestatakse üldkoosoleku otsusega.

16. Hageja on tõendanud ja poolte vahel puudub vaidlus asjaolu osas, et kostja tasus

liikmemaksu 42 eurot aastas aastatel 2011-2013 ning 35 eurot aastas perioodil 2014-

2016. Kostja ei ole menetluses väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et

liikmemaks oleks tühistatud. Kohus on seisukohal, et kostja väide, et iga aasta oleks

tulnud teha uus otsus liikmemaksu kohta, ei ole põhjendatud. Vaidlus puudub asjaolu

üle, et ühistu liikmena on kostjal seadusest tulenev kohustus tasuda liikmemaks.

Ühistu põhikirjast ega seadusest ei tulene kohustust kehtestada ühistu liikmemaks

igal aasta uuesti ega seda, et liikmemaksu maksmise kohustus oleks seotud

üldkoosolekute arvuga või reaalselt kantud kuludega. Arvestades seda, et kostja tasus

ühistule liikmemaksu 42 eurot aastas perioodil 2011-2013 ja 35 eurot aastas

perioodil 2014-2016 (dtl 24), ning ühistu ei ole võtnud vastu otsust liikmemaksu

suuruse muutmiseks ega muutnud oma pangarekvisiite, oli kostjale teada nii

liikmemaksu suurus kui ka see, kuhu liikmemaks tasuda.

17. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista

liikmemaksu võlgnevus 280 eurot perioodi eest 2017-2024 ehk 8 x 35 eurot.

18. Hageja on esitanud ehitus- ja remondikulude nõude 138 eurot, mis koosneb kahest

osast: 17.11.2014 arve „uste värvitasu ja teeparandus“ 43 eurot ning 15.08.2015

esitatud arve „katuseparandus“ 95 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on nõue

tõendamata.

19. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Hageja ei ole esitanud nimetatud kulutuste

kandmise kohta mitte ühtegi tõendit, vaid on neid kajastanud enda koostatud tabelis.

Täiendavalt, arvestades, et kostja on väljendanud, et nõuded on esitatud hilinenult,

märgib kohus, et need nõuded on aegunud.

20. Kohus jätab võlanõude uste värvitasu ja teeparanduse ning katuseparanduse eest

kokku 138 eurot rahuldamata.

21. Hageja nõuab elektrienergia teenuse osutamise eest võlgnevust summas 38,56 eurot.

Hageja on koostanud elektrivõla kohta arvestuse ja tabeli, mis on hageja väitel

kooskõlas üldkoosoleku protokolli nr 2023/2 p-s 5.2 otsustatuga. Kostja leiab, et

nõue on põhjendamata.

22. Kohus leiab, et hageja nõue elektrivõla eest on tõendamata. Hageja on kohtule

esitanud vaid hageja enda koostatud tabeli, mis aga ei tõenda elektrienergia lepingu

olemasolu, elektrienergia kasutamist ega teenuse maksumust.

23. Kohus märgib täiendavalt, et hageja viide 2023. aasta üldkoosoleku otsusele, mille

kohaselt elektrinäidu teatamata jätnud liikmete vahel jagatakse elektrinäidu teatanud

liikmete ja ühistu tasutud elektri vahe ning hiljem, kui kunagi ühistu liige teatab oma

elektrinäidu, tehakse tasaarvestus (liigselt tasutu ühistu tagastab ja endiselt puudu

oleva summa küsib juurde), saab olla üksnes edasiulatuva õigusjõuga.

24. Kuigi poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja on viimati teatanud elektrinäidu

2011. aastal ning 2011.–2016. aastani teatas kostja igakordselt sama näidu, mis 2011.

aastal, ei vabane hageja seetõttu nõude tõendamise kohustusest.

25. Arvestades, et elektrivõla nõue jääb rahuldamata, ei võta kohus seisukohta kostja

väite suhtes, et hageja esitatud andmed elektritarbimise kohta on ebausaldusväärsed,

sest elektriarvestid on taatlemata. Majandusministri 29. novembri 2000. a määruse nr

38 „Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivusajad“ § 12 lg 3 kohaselt on

olenevalt arvestist selle taatluskehtivusaeg 8 – 16 aastat.

26. Hageja nõuab tähitud võlakirja edastamise, rahvastikuregistri päringu ja kohtutäituri

poolt dokumendi kättetoimetamise tasu hüvitamist kogusummas 83,18 eurot. Kostja

on seisukohal, et nõue on õiguslikult põhjendamatu.

27. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja suhtlus ühistuga puudub. Hageja on märkinud,

et ühistu on võlgnikuga suhelnud ühepoolselt, st posti teel, millele ei ole vastatud,

ühistu juhatuse liige on käinud korduvalt tulutult võlgniku aadressil, ühistule teatatud

telefonile ega ainsale teadaolevale e-posti aadressile võlgnik ei vasta, tähitud kirja ei

ole vastu võetud ning kohtutäituri dokumendi kohaletoimetamise teenust võlgnik

eiras. Kostja maksis viimati liikmemaksu 2016. aastal ning teatas viimati elektrinäidu

2016. aastal. Kostja seletas kohtuistungil, et tema elektronposti ei kasuta ning

telefoni tal ei ole. Samas on tarvis ühistul enda liikmetega ühendust saada. HÜS § 6

lg 5 sätestab ühistu liikme nn aktiivsuskohustuse – hooneühistu liige on kohustatud

teatama hooneühistule oma olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige

telefoninumbri või elektronposti aadressi. Sarnane kohustus tuleneb ühistu põhikirja

punktist 24.6: „Ühistu liige on kohustatud teatama ühistule ühe kuu jooksul oma

kontaktandmete (teleoni number, e-postiaadress või selle puudumisel kodune

aadress) muutusest.“

28. Seega on hageja väide, et kostjaga ei olnud võimalik kontakti saada, tõendatud ning

hageja nõue kostja andmete teadasaamiseks tehtud kulutuste osas põhjendatud.

Kostja on oma liikmekohustused jätnud täitmata, mistõttu on hagejal nõude

esitamiseks vajalik teha kindlaks kostja viibimiskoht ning talle dokumendid kätte

toimetada. Kohus leiab, et õiguslik alus selle nõude esitamiseks tuleneb VÕS § 115

lg-st 1 ja VÕS § 128 lg-st 3. Kohtu hinnangul oli käesoleval juhul nõutav kulu

põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Samuti oli kohtu hinnangul kulu mõistlik ja

vajalik, sest hagejal kostjaga ühendust saada ei õnnestunud, mistõttu tuli teha

kindlaks tema staatus ja kaasata postiasutuse ja kohtutäituri abi, et dokumendid kätte

toimetada. Kohus leiab, et valitud kättetoimetamise viis oli mõistlik ja kulude suurus

proportsionaalne. Samuti ei dubleeri nimetatud kulud menetluskulusid samas

vaidluses.

29. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja tähitud võlakirja edastamise,

rahvastikuregistri päringu ja kohtutäituri poolt dokumendi kättetoimetamise tasu

hüvitamise nõude 83,18 eurot.

30. Hageja on esitanud viivisenõude. Hageja on alustanud viivise nõude arvutamist ajast,

mil kostjat on viivise arvestuse tähtpäevast posti teel teavitanud, andes kostjale

mõistliku aja võlgnevuse n-ö viivisevabalt tasumiseks. Vastavalt Hooneühistu

„Jaamamõisa 2“ garaažid 25.11.2007-24.11.2023 kinnitatud põhikirja punktile 30 on

ühistu liige kohustatud tasuma ühistule makstavate ühe- ja mitmekordsete maksete

(sh liikmemaks ja osamaks) tasumisega viivitamise eest viivist 0,1% viivitatud

summalt päevas (dtl 96). Alates 25.11.2023 kehtiva põhikirja p 32 kohaselt on ühistu

liige kohustatud tasuma ühistule makstavate ühe- ja mitmekordsete maksete

tasumisega viivitamise eest viivist 0,5 % viivitatud summalt päevas. Hageja nõuab

kostjalt esmakordselt küsinud viivist pärast uue põhikirja jõustumist, mistõttu kuulub

kohaldamisele viivisemäär 0,5%.

31. Hageja viivisearvestuses on välja toodud kaks eraldi arvestust (dtl 164):

a) viivis alates 03.02.2024 (hõlmab vaid perioodil 17.11.2014–31.12.2022 tekkinud

võlgnevust) – summas 383,45 eurot;

b) viivis alates 15.09.2024 (hõlmab vaid võlgnevust 2023. ja 2024. a liikmemaksude

eest – summas 70 eurot ja võlgnevust elektri eest perioodil 01.12.2023.–30.06.2024

– 3,11 eurot) – 73,11 eurot.

Viivise nõudmine VÕS § 113 lg 1 alusel eeldab, et viivise alus ja arvestus on

piisavalt määratletud. Hageja selgituste kohaselt on viivisenõude keerukuse

põhjustanud asjaolu, et ühistu on tegutsenud viivise arvestuses korrektselt (dtl 164).

Kohus selle väitega ei nõustu ning leiab, et hageja ei ole suutnud esitada arusaadavat

viivisearvestust. Viivisearvestuse parandamise vajadusele juhtis kohus tähelepanu

juba puuduste kõrvaldamise määruses, märkides, et hagejal tuleb hagiavalduse

resolutsioonis nõuded esitada eraldi, sh tuues esile kõikide nõuete puhul põhivõla kui

kõrvalkulude suuruse, samuti esitades, millise perioodi eest viivist hageja nõuab.

Hageja esitatud arvestusest ei selgu, milliselt summalt, mis alusel ja mis ajavahemiku

eest viivist nõutakse. Samuti on hageja ise vähendanud põhinõude vähendamise

ulatuses kõrvalnõuet ning arvestanud kostja poolt menetluse ajal tasutud summa

viivisenõude katteks.

32. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud viivisearvestus jälgitav ja kohus jätab hageja

viivisenõude 456,56 eurot rahuldamata. Kohus on käesolevalt rahuldanud vaid

liikmemaksu võla nõude. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis põhinõudelt (280 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest alates

põhinõude täitmiseni põhikirjas toodud määras ehk 0,5% päevas.

33. Kostja on tasunud kohtumenetluse ajal n-ö kompromisspakkumisena 70 eurot.

Hageja on oma lõppseisukohas arvestanud selle viivisenõude katteks (dtl 165).

Arvestades, et kohus on viivisenõude selle ebaselguse tõttu jätnud rahuldamata, ei

ole hageja arvestus asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta. Siiski on põhjendatud

lugeda, et tasutud osas on kostja on kohustuse hageja ees täitnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

34. TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 järgi määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu

rahalise suuruse.

35. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi osalist rahuldamist arvestades jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis

ei ole vajalik menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik