1-26-69/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg, koht

3. märts 2026, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-69

Kohtukoosseis

kohtunik Sandra Kallas

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Henno Hermanni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3

järgi üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul

Heido

Süüdistatav

Henno Hermann

isikukood: 37408126517; asukoht: Tartu Vangla, XXX;

elukoht: XXX-i; haridus: XXX; XXX töötas

mitteametlikult; emakeel:XXX; XXXkodanik

kriminaalkorras karistatud 1 kord, s.o Tartu Maakohtu 14.

oktoobri 2025. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja

KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 1

aasta 1 kuu vangistusega KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel

tingimisi 2 aastase katseajaga

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 31. oktoobril 2025

ning viibib sellest ajast alates vahi all

Kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel (riigi õigusabi)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-

dest 306, 309 lg 3, 311 - 313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Henno Hermann KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõista

karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust

Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2025. a otsusega kriminaalasjas nr 1-25-4630 mõistetud

ärakandmata 1 aasta 1 kuu vangistuse võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis Henno

Hermannile liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Henno Hermanni karistuse kandmise algusajaks

31. oktoober 2025, s.o tema kinnipidamisest.

4. Tühistada Henno Hermannile kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse

jõustumisel.

5. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Henno Hermannilt riigituludesse

menetluskuluna pool sundrahast 664 eurot 50 senti.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest Eesti Vabariigi kanda pool

sundrahast 664 eurot 50 senti ja määratud kaitsjale makstud tasu 1800 eurot 48 senti.

7. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulu 664 euro 50 sendi

tasumine osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS,

märkides ära viitenumbri ning selgituse “Henno Hermann, otsus nr 1-26-69, menetluskulud“.

Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber, mis on 99926700007650.

Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 38 lg 5 p-de 2 ja 4 alusel soovib kannatanu M.Z , et teda teavitataks Henno Hermanni

ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine

võib ära hoida ohu kannatanule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab teate

apellatsiooni esitamise soovi kohta, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav kohtu kantseleis hiljemalt 2. aprillil 2026.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

tervikuna avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

1. Henno Hermanni süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema

isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2025. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

25-4630 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning milline karistus on kehtiv, kasutas 30. ja 31.

oktoobril 2025 füüsilist vägivalda xxxx xxxxxxxxxx M.Z suhtes järgmiselt:

1.1.

30. oktoobri 2025 õhtul tuvastamata kellaajal XXX asuva korteri köögis lõi H.

Hermann enda elukaaslast M. Z rusikaga näopiirkonda. Sellise tegevusega põhjustas H.

Hermann kannatanule füüsilist valu;

1.2.

31. oktoobril 2025 ajavahemikul kell 14.20 kuni 17.25 XXX asuvas XXX

bussipeatuses viskas H. Hermann pingil istuvale xxxxxxxx M. Z koti näkku, lükkas

kannatanut ühel korral vasaku käega kehapiirkonda, lõi kannatanut ühel korral parema jala

põlvega ja kahel korral parema käega kõhupiirkonda, lõi kannatanut parema ja vasaku käega

vähemalt 32-l korral näopiirkonda, samuti hoidis enda parema käega kolmel korral kannatanu

näopiirkonnast kinni, võttis ühel korral parema käega kannatanu kõri haardesse ning hoidis

ühel korral enda mõlema käega kannatanu kaelapiirkonnast kinni ning seejärel, hoides vasaku

käega kaelapiirkonnast kinni, võttis teise käega maast koti ja viskas selle kannatanule näkku.

Sellise tegevusega põhjustas H. Hermann kannatanu M. Zle füüsilist valu ning paistetuse ja

vigastuse huulel, samuti hematoomi ülahuule piirkonnas.

Kohtu seisukoht

2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu M.Z ja süüdistatav H. Hermann on

xxxxxxxxxx ning nemad elasid süüdistuses etteheidetaval ajal koos XXX-i asuvas korteris.

Vaidlust ei ole selleski, et mõlemad tarvitavad alkoholi (seda isegi liiga palju), tegid seda ka

sündmuste toimumise ajal.

3. Kohus toob välja tõenditest olulisema ning ei pea vajalikuks üksikasjalikult lahti

kirjutada dokumentaalseid tõendeid ega ka kannatanu, tunnistajate või süüdistatava ütlusi.

Nimelt sisaldavad need ka selliseid asjaolusid, mis ei tõenda süütegude toimepanemist ega

lükka neid ümber, andes vaid üldise pildi kannatanu ja süüdistatava ühisest elust ning suhetest

kas lähedaste või samas majas elavate teiste inimestega.

4. Siinkohal märgib kohus ära sellegi, et ei tuvastanud, et M.Z oleks asunud H. Hermanni

süüstama tunnistajate U.F või M.H üleskutsel. M. Sepa ütlused ei kajasta kogu (isegi

valdavat enamust) süüdistuses märgitud vägivalla kasutamist H. Hermanni poolt, kuigi M.Z

on näinud samuti videot tema suhtes vägivalla kasutamisest. M.Z andis ütlusi usaldusväärselt

ning kinnitas ka ise, et ei oleks avaldust teinud, kuid teised kutsusid politsei. Seega puudus tal

soov H. Hermanni ilmaasjata süüstada.

5. Kuigi H. Hermanni sõnul soovivad majaelanikud, sh tunnistaja U.F (kes tõesti

kinnitas, et lähevad valla vastu kohtusse seoses M. Z ja H. Hermanni majutamisega

xxxxxxxxx), et M.Z ja H. Hermann sealt korterist ära läheksid ning sellepärast valetab, ei ole

see kohtu hinnangul selline asjaolu, millest tingituna tunnistaja U.F või ka M.H (kes samuti

selles majas elab) on H. Hermanni vastu süüstavaid ütlusi andnud. Esiteks ei näinud kumbki

tunnistaja vägivalla kasutamist ei 30. ega ka 31. oktoobril 2025 pealt. Nimetatud tunnistajate

ütlused vaid kinnitavad M. Z vigastusi (ja tõenäolist vägivalla kasutamist) 31. oktoobril 2025.

Teiseks märkis tunnistaja U.F, et kui H. Hermann üksinda elas, s.o enne M. Zga kokku

kolimist, oli kõik rahulik, mis näitab, et A. T ei ole tegelikult põhjust H. Hermanni süüstada,

sest probleem ei seisne süüdistatavas. Samuti ei ole usutav, et olukorras, kus H. Hermanni

poolne vägivalla kasutamine on tõendatud usaldusväärselt videosalvestisega, on M.Z asunud

nt 30. oktoobri 2025 osas vägivalla kasutamist välja mõtlema. Nimelt oleks eesmärk täidetud

ju juba 31. oktoobri 2025 teoga. Seda enam, et süüdistatava ristküsitluse käigus möönis H.

Hermann, et võis ka 30. oktoobril 2025 vägivalda kasutada (küll teistsugust kui süüdistuses

märgitud).

6. Esmalt hindab kohus H. Hermannile KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud

süüdistuse põhjendatust (I) ning võtab seisukoha mõistetava karistuse osas (II). Viimaks

otsustab kohus menetluskulude hüvitamise (III).

(I)

30. oktoobri 2025. a tegu

7. Süüdistuse järgi heidetakse H. Hermannile ette, et tema lõi 30. oktoobri 2025 õhtul

nende ühises elukohas M. Z rusikaga näopiirkonda, millega põhjustas M. Zle füüsilist valu.

8. M.Z andis ütlusi selle kohta, et H. Hermann on tema suhtes vägivalda tarvitanud ka

varem, s.o enne 31. oktoobrit 2025. See oli löömine köögis. M.Z keetis hakklihasuppi, potil

oli kaas peal ja hakkas üle ajama, kohe hakkas alarm piiksuma. Henno pani alarmi kinni ja lõi

teda rusikaga näkku ja vastu õlga. Sel päeval olid nad alkoholi tarvitanud. Kannatanu ütluste

usaldusväärsust kinnitab ka politsei vormikaamera salvestis, milles M.Z selgitab, et H.

Hermann lõi teda köögis rusikaga vastu paremat põske. Nimetatu näitab, et M.Z mäletab ka

löömist köögis ja seda olenemata asjaolust, et vahetult enne seda oli H. Hermann teda

korduvalt löönud.

9. Kohus möönab, et vormikaamera salvestises nähtuvad vigastused ja vestlus M. Zaga

toimus 31. oktoobril 2025 ja seda ajal, mil H. Hermann oli toime pannud 31. oktoobri 2025

vägivallateod. Seega on vigastused saadud tõenäoliselt siiski samal päeval toimunu tagajärjel.

Küll on tõenäoline ja usutav, et M.Z, kes tarvitab suhteliselt palju alkoholi ja seda selliste

sündmuste toimumise ajal, ajab mõned päevad/sündmused segamini. Seda enam, et 31.

oktoobril 2025 täpselt sellist vägivalla kasutamist (löömist köögis) ei toimunud nagu M.Z

seda räägib. Lisaks tunnistas ka H. Hermann põhimõtteliselt M. Z löömist, küll mitte

süüdistuses kirjeldatud viisil.

10. H. Hermann esialgu eitas M. Z suhtes vägivalla kasutamist, seejärel märkis, et võis

M.Za lükata 30. oktoobril 2025, kuid lõpuks selgitas, et võis M. Zale „puuka anda“.

Täiendavalt vastas küsimusele: „Mingi vägivaldne tegevus teie poolt oli?“, et „panin vaba

käega vastu perset“. Seda sündmust ei seostanud ta aga supi keetmisega, vaid sellega, et tema

ei salli, kui keeratakse plotskit, see on ehtne parmu tunnus, väljas võib suitsu teha. Löömist

seostas ta suitsuanduri tööle panemisega ja sündmus sellega ka lõppes.

11. Seega kattuvad nii M. Z kui ka H. Hermanni ütlused selles osas, et konflikt tekkis

seoses suitsuanduri tööle minekuga ja selles osas, et H. Hermann siiski M.Za lõi. Kuigi

tegemist on sisuliselt sõna-sõna vastu olukorraga, loeb kohus siiski usutavamaks kannatanu

M. Z ütlused. Ja seda põhjusel, et H. Hermanni ütlused muutusid ristküsitluse ajal korduvalt

ning ka 31. oktoobri 2025 tegusid üritas ta oluliselt pisendada. Kohtu hinnangul ei ole

tegelikult oluline, kas suitsuandur läks tööle suitsetamise või supi keetmise tõttu, vaid oluline

on see, et on tõendatud, et H. Hermann siiski M.Za rusikaga näo piirkonda lõi. Tegemist on

sellise vägivalla kasutamisega, mille järel tunneks ka nn keskmine inimene valu.

12. H. Hermann pani 30. oktoobril 2025 vägivalla kasutamise toime otsese tahtlusega. H.

Hermann on teadlik, et teise inimese löömine on kuritegu. Teda on selle eest ka karistatud

ning istungil möönis ta samuti, et vägivalla kasutamine on/oli vale. Kohtu hinnangul näitab

M. Z löömine põhjusel, et H. Hermannile midagi ei meeldinud kannatanu käitumises (pani

suitsuanduri tööle), et H. Hermann tahtis M. Zle valu tekitada, seda karistuseks.

13. Kõike eelnevat arvestades on tõendatud, et H. Hermann 30. oktoobri 2025 õhtul XXX

asuva korteri köögis (s.o nende elukohas) lõi H. Hermann xxxxxx xxxxxxxxx M. Z rusikaga

näopiirkonda, millega tekitas viimasele valu.

14. H. Hermanni tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

31. oktoobri 2025. a tegu

15. Süüdistuse järgi heidetakse H. Hermannile ette, et tema kasutas 31. oktoobril 2025

Nõo bussipeatustes mitme tunni vältel (küll ajaliste vahedega) vägivalda kannatanu M. Z

suhtes, lüües teda erinevatel viisidel pea- ja keha piirkonda ja kasutades muud vägivalda.

16. Vaidlust ei ole selles, et 31. oktoobril 2025 käisid M.Z ja H. Hermann ZZZ, millise

päeva käigus kasutas H. Hermann M. Z suhtes vägivalda, mida H. Hermann ise samuti ei eita

(küll pisendades seda oluliselt).

17. Süüdistuses märgitud tegu tõendab esmalt 11. novembri 2025. a asitõendi

vaatlusprotokoll (tl 37-51) koos sellele lisatud videosalvestisega (tl 52). Kohus vaatas ära

video ja tegi kindlaks need ajahetked, mil H. Hermann M. Z suhtes vägivaldne oli. Järgnevalt

toob kohus välja videol oleva kellaaja ja selle, kuidas täpselt H. Hermann vägivaldne oli:

o Kell 14:20.27 lööb H. Hermann M.Za lahtise käega vastu nägu ning on näha, et M. Zl on

valus, tegemist on tugeva löögiga;

o Kell 15:31.07 kuni 15:31.42 viskab H. Hermann koti M. Zle näkku, lükkab M.Za, tõuseb ja

lööb M.Za parema käega näo piirkonda (pea liigub ja M.Z viib käe näo juurde), võtab

käega M. Z näo-kaelapiirkonnast kinni ja viimaks lööb parema põlvega M.Za keha

piirkonda, mille järel kannatanu keha liigub;

o Kell 15:33.16 võtab H. Hermann M. Z kaela haardesse ja teeb kaks löögiliigutust näo

piirkonda;

o Kell 15:35.36 lööb H. Hermann parema käega ühe korra M. Z näo piirkonda, mille järel

tõstab M.Z käe näo juurde;

o Kell 15:35.39 lööb H. Hermann M.Za kõhu piirkonda, mille järel M. Z kõht liigub;

o Kell 15:40.03 lööb H. Hermann kolm korda parema käega M.Za näo piirkonda;

o Kell 15:40.20 lööb H. Hermann üks kord parema käega M.Za näo piirkonda;

o Kell 15: 40.28 võtab H. Hermann käega M. Z kaelapiirkonnast, hoiab (surub) ja laseb lahti;

o Kell 15:40.55 teeb H. Hermann kolm löögiliigutust M. Z suunas, M.Z lükkab eemale;

o Kell 15:44.26 teeb H. Hermann viis-kuus löögiliigutust M. Z näopiirkonda, M.Z paneb käe

näo ette kaitseks;

o Kell 15:45.00 võtab H. Hermann M. Z kaelapiirkonnast kinni, võtab maast koti ja lööb

sellega vastu M. Z nägu ning siis lahtise käega vastu M. Z nägu ja pead neli korda;

o Kell 15:51.14 lööb H. Hermann parema ja vasaku käega vastu M. Z nägu kuus korda, mille

järel M. Z pea liigub, mille järel kell 15:52.02 on näha, et M. Z käsi on verine (punane);

o Kell 15:53.30 võtab H. Hermann parema käega M. Z lõua piirkonnast kinni;

o Kell 15:57.00 hoiab M.Z käsi näo ees ja H. Hermann lööb teda käega kõhtu;

o Kell 16:26.07 lööb H. Hermann parema käega (telefon käes) vastu M. Z põske üks kord

ning M.Z asetab käe löögi kohta;

o Kell 17:25.26 lööb H. Hermann M.Za kolm korda näo piirkonda.

18. Lisaks on videolt näha, kuidas H. Hermann ja M.Z liiguvad kaadrist välja, tulevad

tagasi, liiguvad kahe bussipeatuse vahel ning viimaks, kuidas M.Z istub autosse ja sõidab

minema.

19. Kohus tuvastas, et H. Hermann lõi M.Za kokku vähemalt 33-34-l korral pea-, näo ja

kehapiirkonda, lõi parema põlvega M.Za kõhupiirkonda, lõi üks kord kotiga vastu M. Z nägu,

viskas üks kord koti M. Zle näkku, võttis käe või kätega kokku kolmel korral M. Z

kaelapiirkonnast kinni, sh üks kord hoidis/surus, ning lükkas üks kord M.Za.

20. Kannatanu M.Z sündmusi nii täpselt, nagu videolt näha, ei mäleta. Ta küll suutis

meenutada, et H. Hermann tema suhtes vägivaldne oli – lõi kaks korda põlvega näkku ja

raputas teda –, kuid tema mälupilt sellise vägivalla kasutamist ei toeta. Kuivõrd M.Z oli tol

päeval alkoholi tarvitanud, tarvitas seda ka sündmuste ajal, on tõenäoline, et M.Z ei mäletagi

kogu seda sündmust. See aga ei takista kohtul tuvastamast H. Hermanni poolset vägivalla

kasutamist, kuivõrd ülal märgitud video annab sündmustest tervikliku pildi. Lisaks kinnitavad

alljärgnevad tunnistajate ütlused, et M. Z suhtes kas kasutati vägivalda või oli näha, et tema

suhtes oli kasutatud vägivalda.

21. Tunnistajana andis ütlusi P.U, kes selgitas, et on külavahel näinud nii H. Hermanni kui

M.Za ning tunneb nemad ära. 31. oktoobri 2025 sündmuste kohta oskas öelda seda, et umbes

kella 15:30 paiku sõitis koos isaga Coopist koju ja tee peale jäi XXX bussipeatus, kus M.Z ja

H. Hermann olid. Tema nägi, kuidas H. Hermann lõi M.Za rusikaga näkku. Kui nad edasi

sõitsid, vaatas ta ikka taha ja nägi, kuidas H. Hermann tõstis uuesti käe, kuid löömist ei

näinud. Õhtul, kui ta Coopis käis, siis nägi M.Za, kellel oli ninast verd jooksnud ja suu ümber

oli verine. Kohtu hinnangul kattuvad P.U ütlused nii videosalvestiselt nähtuga – nii tarvitas H.

Hermann tõesti ka kella 15:30 ajal M. Z suhtes vägivalda – kui ka M. Zl esinenud

vigastustega.

22. M.H ütluste kohaselt läks tema koos U.F-iga (A. T) XXX bussijaama, kui oli kuulnud,

et M.Z-i on nähtud verisena. M.Z istus Tartu poole minevas bussipeatuses (hoonega) ja Henno

istus teisel pool bussipeatuses. Suu oli temal verine ja paistes, särk oli eest verine. M.Z

noogutas peaga Henno poole, et viimane lõi. Lisaks rääkis M.Z autos, et Henno lõi teda

näkku. M.Z oli purjus ning Mil kõndis M.Z garaaži juurde pingile istuma. Kuna M.Z hakkas

räuskama, kutsus K (M. Z tütar) politsei välja. Sarnaselt kirjeldab sündmusi ka tunnistaja U.F,

kelle sõnul sai tema xxxxxx kõne, et M.Z oli Coopi juures, nägu oli verine. Ta läks koos M.H-

ga ning Nõo bussijaamas istus M.Z, kellel oli nägu verine, huul katki ja paistes. Teisel pool

bussijaamas istus H. Hermann. Ta küsis, mis juhtus ning M.Z ütles, et Henno peksis jälle. Nad

võtsid M. Z auto peale ja viisid koju. Kuna M. Zal ei olnud võtit, ei saanud ta tuppa. K.M (M.

Z tütar) kutsus politsei.

23. Politseiametnik N.A ütluste kohaselt sai d nemad koos L.Li ja A.Jiga väljakutse 31.

oktoobril 2025 kella 18:50 ajal, et naine on saanud peksa xxxxxxx käest. Nad läksid XXX ,

kui puukuuri kõrval pingil istus naine (M.Z), kes nuttis. Naisel oli nägu verine paremalt poolt.

Naise sõnul oli xxxxxxx teda löönud korduvalt ja Nõos. Alguses ütles, et oli löönud jalaga.

Paremal pool oli nägu verine nii huule kui ka põse juures, samuti tundus turses. Lisaks rääkis,

et ka varasemalt on xxxxxxxxx teda löönud. Nii naine kui ka H. Hermann olid alkoholi

tarvitanud.

24. A. T, M.H ja N.A ütlused selle kohta, et H. Hermann M. Z suhtes vägivalda kasutas,

on käsitletavad iseseisva tõendina KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes, kuivõrd tunnistajate ütluste

sisuks on teiselt isikult (s.o kannatanu M. Zlt) kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud

asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub

alus arvata, et ta moonutas tõde. Arvestades seda, et H. Hermann kasutas mitme tunni vältel

M. Z suhtes vägivalda, tekitas temale valu ja ka nähtavaid vigastusi, ning viimasest löögist

(kell 17:25.26) ei olnud möödas eriti pikk aEG (M.Z istus autosse kell 18:44.20 ning kella

18:50 ajal sai politsei väljakutse), on põhjust arvata, et M.Z oli veel tajutu mõju all. Samuti ei

ole alust arvata, et ta moonutas tõde (seda kinnitab mh ka videosalvestis).

25. Häirekeskuse kõne salvestis koos häirekeskuse kõne vaatlusprotokolliga (tl 21-22) aga

kinnitab sündmuse toimumise aega ja seda, et politsei kutsuti seoses M. Zaga.

26. H. Hermann ei eita, et ta M.Za lõi, kuid oli seda enda sõnul teinud vaikselt ja lahtise

labakäega ning selleks, et viimane ärkvel püsiks ja nad saaksid koju bussiga sõita. Põlvega ja

kotiga löömist eitab – jalg on haige ja ei saanud seda teha ning koti tahtis pingile visata.

27. Kohtu hinnangul on tõendatud seegi, et H. Hermann tekitas M. Zle valu ja põhjustas

etteheidetud tervisekahjustuse, s.o paistetuse ja vigastuse huulel. Kuigi H. Hermanni sõnul

üritas ta M.Za üleval hoida ning lõi vaikselt lahtise labakäega ja viskas ka ühe korra kotiga

(tahtis väidetavalt sülle visata), möönis ta, et oli ärritunud (läks marru), kuna neid bussi peale

ei võetud. Kokkuvõtvalt jäi süüdistatav seisukohale, et kui M.Z tundis valus, siis nii võis olla.

28. Kannatanu M.Z mäletab, et H. Hermann lõi teda kaks korda põlvega näkku, see oli

valus ja tuli ka verd, huul oli paistes. Kohtu hinnangul pidi M.Z tundma valu kõikidel

kordadel, mil H. Hermann teda lõi või kasutas muud vägivallaviisi (nt hoidis käega

kaelapiirkonnast kinni), arvestades videosalvestiselt näha olevat vägivalla intensiivsust.

Asjaolu, et M.Z seda kõike ei mäleta (ei saa välistada, et ei soovi ka sellest rääkida), ei

tähenda, et süüteo koosseisutunnust – valu – tuvastada võimalik ei ole. Vastupidine tekitaks

olukorra, kus objektiivsetel põhjustel (nt joobes või teadvusetu olek) valu mitte tundmine

välistaks vägivalla tarvitaja vastutusele võtmise. Nii see aga olla ei saa.

29. Videosalvestiselt (millel XXX bussipeatused) on näha, et M.Z mitmel korral kas pärast

lööki või löökide eest kaitseks tõstab käe löökide piirkonda, tema pea või keha liigub. Samuti

on näha (seda tema kehakeelest), et ta on selgelt häiritud, tal on ebameeldiv ning seda

seetõttu, et suure tõenäosusega tunneb ta löökide tagajärjel valu. Ühel korral on näha ka verd,

mis veelgi kinnitab, et vähemalt osad löögid olid isegi nii tugevad, et tekitasid M. Zle

tervisekahjustuse. Nii kotiga löömine kui ka koti viskamine olid mõlemad üsna intensiivsed ja

arusaadavalt valu tekitavad tegevused. Samuti on usutav, et kaelapiirkonnast kinni hoidmine

ja surumine tekitab valu. Põlvega tugevalt keha piirkonda löömine tekitab samuti tavapäraselt

valu. Seda enam, et H. Hermann lõi seistes istuvat M.Za ning on näha, et löök on tugev. Kuigi

tuvastatav on seegi, et löögid erinesid – mõned olid tugevamad, teised nõrgemad – on

tegemist siiski sellise vägivalla kasutamisega, mis tekitaks valu ka nn keskmisele inimesele.

30. M. Zle tekitatud tervisekahjustust – paistetus ja vigastus huulel – on tõendatud nii M.

Z ütluste, vormikaamera salvestise ja selle vaatlusprotokolli ning M. Zst 31. oktoobril ja 1.

novembril 2025 tehtud fotodega. Fotodelt ja vormikaamera salvestiselt on näha, et M. Z huul

on paremalt alt katki ning sündmuse toimumise päeval oli see verine, M. Z huul on veidi

paistes. Vigastusi kinnitasid ka kõigi tunnistajate ütlused. Seega täitis H. Hermann vägivalla

kasutamisega ära kaks teo alternatiivi – nii valu tekitamise kui tervise kahjustamise.

31. Viimaks märgib kohus, et kell 15:31.12 M. Z lükkamine ei ole selline tegevus, mis

võiks minna KarS § 121 koosseisu alla. Tegemist ei ole intensiivse vägivalla kasutamisega,

tõenäoliselt ei tundnud M.Z sellest valu, mistõttu ei ole selles osas KarS § 121 koosseis

täidetud.

32. H. Hermann pani 31. oktoobril 2025 vägivalla kasutamise toime otsese tahtlusega. H.

Hermann on teadlik, et teise inimese löömine on kuritegu. Teda on selle eest ka karistatud

ning istungil möönis ta samuti, et vägivalla kasutamine on/oli vale. Kohtu hinnangul näitab

selline järjepidev vägivalla kasutamine, et H. Hermann tahtis M. Zle valu tekitada ja möönis

tervisekahjustuse, s.o paistetuse ja vigastuse tekitamist.

33. Kõike eelnevat arvestades on tõendatud, et H. Hermann 31. oktoobril 2025

ajavahemikul kell 14:20 kuni 17:25 XXX kasutas erineval viisil kannatanu M. Z suhtes

füüsilist vägivalda. Nimetatud vägivald tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustusi, s.o huule

peal vigastuse ja paistetuse.

34. H. Hermanni tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kvalifikatsioon

35. Kohus tuvastas, et H. Hermann on M. Z suhtes vägivalda kasutanud korduvalt, s.o 30.

ja 31. oktoobril 2025, ning teda on ka varasemalt, s.o Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2025. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-25-4630, karistatud korduvas vägivalla kasutamises. Samuti

nõustub kohus sellega, et tegemist on lähisuhtes vägivalla kasutamisega. H. Hermann ja M.Z

kinnitasid mõlemad, et tegemist on xxxxxxxxx. Koos nad tõesti ka elasid, neil oli ühine

majapidamine ja läbi käis ka see, et H. Hermann on muuhulgas ka armukadedust välja

näidanud. Kumbki ei välistanud sedagi, et kui H. Hermann peaks vanglast välja saama,

jätkatakse ühise eluga ka edaspidi. Seega vastab H. Hermanni tegevus KarS § 121 lg 2 p-dele

2 ja 3, s.o kehaline väärkohtlemine korduvalt ja lähisuhtes.

(II)

36. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest

karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

37. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2

kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega.

38. H. Hermannile on võimalik mõista vaid vangistus, kuivõrd rahaline karistus ei täidaks

karistuse mõistmise eesmärke. H. Hermannit on juba karistatud tingimisi vangistusega, kuid

see ei mõjutanud mitte kuidagi tema käitumist. Nii jätkas ta samalaadsete kuritegude

toimepanemist ca kaks nädalat pärast eelmise otsuse tegemist. Sealjuures oli ta samal ajal ka

katseajal. Kui oht sattuda vanglasse (vangistuse täitmisele pööramisel) ei mõjuta inimese

käitumist, on vähetõenäoline, et seda teeks rahaline karistus. Lisaks ei ole H. Hermanni

majanduslik olukord selline, mis võimaldaks temal tasuda nii rahalist karistust,

menetluskulusid kui ka ennast igapäevaselt üleval pidada. Tõenäoliselt ei tasuks H. Hermann

rahalist karistust tähtaegselt, mistõttu suunatakse nõue täitemenetlusse. Kuivõrd H. Hermanni

sissetulekuteks on peamiselt sotsiaaltoetused, on ilmne, et tema igapäevane hakkamasaamine

kannataks oluliselt.

39. Kohus ei tuvastanud ei karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Kuigi

H. Hermanni kaitsja viitas puhtsüdamlikule kahetsusele, siis H. Hermann õigustas läbivalt

oma teguviisi. Ta küll möönis, et vägivalla kasutamine on vale, kuid siiski pisendas oma

tegusid. Sealjuures oli ta seisukohal, et tema üritas M.Za 31. oktoobril 2025 vaid äratada, s.o

üleval hoida, ning 30. oktoobril 2025 võis teda lüüa, kuna ei salli, et ta suitsu teeb. Oma

viimases sõnas, mil samuti oleks võinud H. Hermann kahetsust avaldada, märkis ta, et tahtis,

et M.Z kuulaks tema sõna, tal olid halvad kombed, mis samuti viitab sellele, et H. Hermann

õigustab oma vägivaldset käitumist. Seega ei näe kohus, et H. Hermann tegelikult oleks

mõistnud, et ta tegi midagi valesti ja seda ka sellisel juhul kahetsenud.

40. H. Hermanni süüd saab hinnata keskmisest väiksemaks. M. Z suhtes korduvalt

vägivalla kasutamine, sealjuures järjepidev mitme tunni vältel vägivalla kasutamine,

suurendab H. Hermanni süüd. Lisaks näitasid H. Hermanni selgitused, et ta õigustab oma

käitumist, mistõttu ei saa ta päriselt aru, et selline käitumine on vale. Samas ei ole

kannatanule tekitatud valu ja tervisekahjustused rasked, suuremalt jaolt kannatanu sündmusi

ka ei mäleta. Seetõttu on alus loota, et see ei tekitanud M. Zle püsivaid hingelisi kahjustusi.

Kuigi H. Hermann täitis ka kaks kvalifitseerivat tunnust, on põhjendatud mõista temale

karistus sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohtu hinnangul vastab H.

Hermanni süü suurusele 1 aasta 3 kuud vangistust.

41. Kuivõrd H. Hermann pani kuriteod toime katseajal, tuleb temale mõista liitkaristus.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkust vangistust Tartu

Maakohtu 14. oktoobri 2025. a otsusega kriminaalasjas nr 1-25-4630 mõistetud 1 aasta 1 kuu

pikkuse vangistusega, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

42. Mõistetud liitkaristust ei pea kohus võimalikuks üldkasuliku tööga asendada. Seda

põhjusel, et KarS § 69 lg 1 võimaldab kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle

üldkasuliku tööga, kuid H. Hermanni vangistuse pikkus on 2 aastat 4 kuud. Karistuse

kandmiselt tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolli ja elektroonilise valvega

kohtuistungil ei taotletud. Samuti ei ole teada, kas H. Hermann saaks naasta tagasi

sotsiaalkorterisse või kas tema elukoht võiks vastata elektroonilise valve nõuetele. Küll

märgib kohus, et isegi kui need eeldused oleksid täidetud, ei pea kohus põhjendatuks seda

siiski. H. Hermanni käitumine näitab, et ta ei võta tõsiselt kohtuotsusega määratud karistust –

kuritegude toimepanemise ajal oli tal juba katseaeg. Uued kuriteod on sarnased eelmistega,

mis näitab, et vägivaldne käitumine on tema jaoks pigem normaalne. Või vähemalt üheks

vahendiks – kas siis nn väidetavaks äratamiseks või selleks, et M.Z tema sõna kuulaks.

Suurimaks probleemiks on alkoholi tarvitamine ning on äärmiselt ebatõenäoline, et väljaspool

vanglat suudaks H. Hermann kainust säilitada ja täita kas üldkasuliku töö või tingimisi

vangistusega kaasnevaid nõudeid. H. Hermanni kainusele aitab kaasa reaalne vangistus, mille

käigus on tal võimalik selle probleemiga tegeleda.

43. H. Hermann peeti kahtlustatavana kinni 31. oktoobril 2025. Tartu Maakohtu 2.

novembri 2025. a määrusega kohaldati tema suhtes tõkendit vahistamine. Tulenevalt KarS §

68 lg-st 1 loeb kohus H. Hermanni eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka. H. Hermanni

karistuse kandmise algusajaks loeb kohus tema kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 31.

oktoobri 2025.

44. Kuna kohus mõistab H. Hermannile liitkaristuseks reaalse vangistuse, tuleb tema

suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

(III)

45. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

46. Süüdistatava menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 877,92 eurot ning määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 922,56 eurot, kokku 1800,48 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel lisandub

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal oli sundraha suuruseks 1329 eurot.

Seega on H. Hermanni menetluskulud kokku 3129,48 eurot.

47. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitab

süüdimõistetu ositi. Kohtu arvates on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulud ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

48. H. Hermann on XXX ja ta elas enne vahistamist XXX. Maksukohuslaste registri

väljavõtte andmetel puuduvad andmed, et 2024. aastal oleks temale väljamakseid tehtud. Seda

kinnitab ka teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta. H.

Hermanni ütluste järgi on tema igakuiseks sissetulekuks XXX eurot ( xxx), 100 eurot võtab

maha kohtutäitur ja 100 eurot maksis vallale. Lisaks anti neile toiduabi. Seega on tegemist

majanduslikult vähem hakkamasaava inimesega – tal puudub nn isiklik vara, elatub peamiselt

erinevatest toetustest. Kuigi H. Hermann siiski selgitas, et tegi ka juhutöid ning vabaduses

sooviks jätkata töötamisega, on ilmne, et kõikide menetluskulude väljamõistmine temalt ei ole

põhjendatud. Nii ei oleks ta võimeline tagama enda igapäevast hakkamasaamist, lisaks tasuks

(tõenäoliselt kohtutäituri kaudu) ta menetluskulusid sisuliselt riigi ja/või omavalitsuse poolt

saadavast rahast.

49. Eelnevast tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest Eesti Vabariigi

kanda pool sundrahast 664 eurot 50 senti ja määratud kaitsjale makstud tasu 1800 eurot 48

senti.

50. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Henno Hermannilt riigituludesse menetluskuluna

pool sundrahast 664 eurot 50 senti.

51. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata väljamõistetud menetluskulu 664 euro 50 sendi

tasumine osade kaupa 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Arvestades siinkohal seda, et H. Hermann viibib vanglas, tal puuduvad

igakuised sissetulekud ning arvestades temal esinevat xxxxxxxxx ei pruugi ta ka vanglas

saada sissetulekuid (nt tööl käimisest).

(allkirjastatud digitaalselt)