3-26-560/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-560

Haldusasi

E.I kaebus Tallinna linna peale

Menetlusosalised

Kaebaja – E.I

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Kristel Tina,

Marje Paljak ja Annika Torjus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada E.I kaebus.

2. Jätta E.I esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. E.I (kaebaja) esitas 27.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna peale.

2. Kohus jättis 27.02.2026 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebajal tuli esitada uuesti koostatud kaebus mitte

rohkem kui 10 lehel, täpsustada kaebuse nõudeid, täpsustada vastustajat ja tuua välja oma

postiaadress.

3. Kaebaja esitas 09.03.2026 riigi õigusabi taotluse.

4. Kohus jättis 13.04.2026 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

5. Kaebaja esitas kohtule korduvad esialgse õiguskaitse taotlused.

3-26-560

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kohus andis kaebajale 27.02.2026 määruses selged juhised, millele kaebus peab vastama.

Kaebajal tuli esitada kaebuses konkreetsed HKMS § 37 lg-s 2 sätestatule vastavad nõuded.

Mh selgitas kohus tuvastamiskaebuse esitamise piiranguid.

8. Kaebaja esitas:

–

01.04.2026 avalduse, milles esitas uuesti hulga asjakohatuid nõudeid (nõudes mingite

asjaoludega arvestamist);

–

10.04.2026 avalduse, milles taotles, et kohus hindaks haldusorgani tegevuse õigus-

vastasust ja tuvastaks, et haldusakti nr KES-20260121-00790 ei ole täidetud;

–

13.04.2026 avalduse, milles kordas 10.04.2026 esitatud nõudeid.

9. Seega jäi kaebaja kohtu selgitustele vaatamata tuvastamisnõude juurde. Kohus leiab, et

kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse võimalik

rahuldamine ei aita kaebaja õiguste kaitsele kuidagi kaasa. Isegi kui kohus tuvastab, et haldus-

organ on käitunud õigusvastaselt, ei kohusta see haldusorganit kuidagi teistmoodi käituma.

Seetõttu on tuvastamiskaebus ebaefektiivne õiguskaitsevahend ja see on lubatud vaid

erandlikes olukordades, kui muud õiguse kaitsmise võimalused puuduvad. Kaebajal on

olemas oma õiguste kaitseks kohasemad õiguskaitsevahendid, nt kohustamisnõue. Kohus

juhtis 27.02.2026 määruses kaebaja tähelepanu sellele nõudele. Kaebaja jättis

kohustamisnõude esitamata. Seetõttu tuleb kaebus kaebajale läbi vaatamatult tagastada.

10. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

11. Isegi kui kohus tõlgendab ise kaebuse nõudeid ja loeb selle esitatuks kohustamisnõudes,

on kaebus perspektiivitu. Kaebaja mahukatest ja segastest avaldustest võib aru saada selliselt,

et kaebaja soovib Tallinna linnalt eluruumi tagamise teenust. Kaebaja viitab Tallinna

Kesklinna Valitsuse 21.01.2026 otsusele nr KES-20260121-00790 (dtl 1228–1231) ja leiab,

et Tallinna linn ei ole seda otsust tema suhtes siiani täitnud. Tallinna linna 23.04.2026 esitatud

seisukohast ja tõenditest nähtub vastupidi, et kaebajale on pakutud kolme eluruumi, kuid

kaebaja keeldus otsitud põhjendustel nende vastuvõtmisest. Kaebaja soovib üürida linna abiga

korterit vabaturult, viidates korduvalt korterile aadressil XXX, Tallinn. Kohus nõustub

Tallinna linna põhjendustega, et sotsiaalabi sobivuse üle otsustamise pädevus on

haldusorganil. Kaebajale pakuti korduvalt kolme kõigi mugavustega korterit, kuid kaebaja

keeldus neist, soovides üürida vabaturult oluliselt kallima hinnaga ja suuremat korterit, kuigi

tal endal puuduvad rahalised vahendid üürimisega seotud kulude kandmiseks. Kohus leiab, et

kaebajale pakutud eluruumid olid sobivad ja kaebaja põhjendused nende vastuvõtmata jätmise

kohta ei ole asjakohased. Ühetoalise korteri pakkumist üksi elavale kaebajale ei saa pidada

põhjendamatuks. Linn pakkus kaebajale abi eluruumi sisustamiseks. Asjakohased ei ole

kaebaja selgitused, et tegemist on kõrgemal korrusel asuva korteriga, kuhu peab sõitma liftiga,

või ei elumajas on palju elanikke või ei korter ei asu kaebaja soovib piirkonnas. Linn ei pea

aktsepteerima kaebaja põhjendamatuid soove üürida kallis piirkonnas kõrge üüriga korterit.

Sotsiaalabiks ette nähtud rahalised vahendid on piiratud ja neid tuleb kasutada mõistlikult. Ei

2(3)

3-26-560

ole põhjendatud kasutada piiratud ressursse kaebaja luksuslike soovide täitmiseks. Kuna

kaebajale pakutud eluruumid olid mõistlikud ja kaebajal puudusid mõjuvad põhjused nende

vastu võtmata jätmiseks, siis ei oleks kaebaja kohustamisnõue põhjendatud. 21.01.2026 otsus

ei ole jäänud täitmata linna tegevusetuse, vaid kaebaja enda soovimatuse tõttu. Kaebaja õigusi

ei ole intensiivselt riivatud, sest tal on jätkuvalt võimalik linna pakutud eluruum vastu võtta ja

sellega oma praeguseid elutingimusi oluliselt parandada. Järelikult jääks kaebus suure

tõenäosusega rahuldamata, mistõttu ei pea kohus selle menetlusse võtmist põhjendatuks.

12. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

13. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

14. Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja elamine mitte-

eluruumis, kus puuduvad elamiseks vajalikud tingimused, sh elekter, on kaebaja enda teadlik

valik. Tallinna linn on pakkunud korduvalt kaebajale erinevaid eluruume, kuid kaebaja ei ole

neid vastu võtnud. Kaebaja põhjendused vastuvõtmisest keeldumise kohta ei ole asjakohased.

Kuna kaebaja elamistingimused on tema enda valikute, mitte linna tegevusetuse tagajärg, siis

puudub alus esialgset õiguskaitset kohaldada. Kaebajal on endal võimalik oma elutingimusi

parandada. Selleks ei ole vaja kohaldada esialgset õiguskaitset. Seetõttu jätab kohus kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)