2-25-20811/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20811

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J P vastu võlgnevuse

9768,18 euro, intressi 890,21 euro, haldustasu 10 euro

ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

18 204,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja J P (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks seisuga 23. detsember 2025

sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot, millest põhiosa summas

4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot, ning viivis põhiosa summalt 14,9%

aastas kuni põhivõla tasumiseni.

3. Välja mõista J Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks võlgnevus (põhivõlg)

tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena alljärgneva maksegraafiku

alusel:

Maksepäev Tasumisele kuuluv põhiosa

20.01.2026 90,41 eurot

20.02.2026 90,41 eurot

20.03.2026 90,41 eurot

20.04.2026 90,41 eurot

20.05.2026 90,41 eurot

20.06.2026 90,41 eurot

20.07.2026 90,41 eurot

20.08.2026 90,41 eurot

20.09.2026 90,41 eurot

20.10.2026 90,75 eurot

4. Välja mõista J Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 14,9% aastas otsuse

resolutsiooni punktis 3 nimetatud maksete hilinemise korral tasumata osamakse

summast kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 65% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ja 35%

ulatuses J P kanda.

2. Välja mõista J Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 737,19

eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J Pl tasuda Aktiva Finance

Group OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.12.2025 Harju Maakohtule hagi J P (kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 9768,18 eurot, intressi

890,21 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6081,03 eurot ja edasi

viivise alates 03.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 14,9%

aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 13.03.2019 Xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 11 589 eurot. Xxx AS ja

kostja sõlmisid 27.05.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel muudeti esialgset

lepingut nr XXX ja võimaldati maksepuhkust 21.05.2020-20.08.2020. Lepingu muutmise

seisuga oli tasumata laenusumma 10 345,71 eurot. Xxx AS ja kostja sõlmisid 23.03.2021

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel muudeti eelmist lepingut nr XXX ja võimaldati

maksepuhkust 21.02.2021-20.06.2021. Lepingu muutmise seisuga oli tasumata

laen/võlgnevus 9778,18 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 17,37%

aastas ja intressimäär 14,9% aastas. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr

16,64% aastas ja intressimäär 14,9% aastas. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse

määr 16,72% aastas ja intressimäär 14,9% aastas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 06.09.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Ülesütlemise saatmise

seisuga oli kostja võlas 20.06.2021, 20.07.2021 ja 20.08.2021 osamaksetega. 28.09.2021

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise teatised olid edastatud kostja

lepingujärgsele aadressile xxx. Xxx AS loovutas 30.09.2021 kostja vastase nõude Aktiva

Portfolio AS-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Aktiva Portfolio AS on ühinenud

hagejaga.

Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Laenutaotluses on kostja

märkinud sissetulekuks 1200 eurot, kohustusteks 300 eurot ja ülalpeetavaid polnud.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis võtab Xxx arvesse nii tarbija enda poolt esitatud

andmeid, Xxxil juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii

tarbija sissetulekute kui kohustuse kohta kui ka varasema maksekäitumise kohta. Tarbija

krediidivõimekuse hindamisel ei saa piirduda vaid laekumiste ja tagasimaksete visuaalse

vaatlemisega pangakonto väljavõttel. Oluline on hinnata tarbija kogu finantsseisundit,

sealhulgas sissetulekute stabiilsust, töösuhte kestust, olemasolevate kohustuste täitmist ja

üldist maksevõimet. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude

väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva

regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates

printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud tarbija poolt esitatud

krediiditaotluses esitatud teavet. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid

nii sisestest kui välistest allikatest. Xxx teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri

maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid

krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Otsuse tegemisel võeti arvesse kliendi poolt

esitatud viimase kuue kuu pangakonto väljavõttel kajastunud info: igakuised sissetulekud

1200 eurot, kinnitatud sissetulekud 941 eurot, igakuised kohustused 300 eurot ja kinnitatud

kohustused 122 eurot.

Pooled on peale nõude loovutamist sõlminud 04.01.2022 hagejaga kokkuleppe võlgnevuse

tasumiseks. Kostja on tasunud hagejale täiendavalt 60 eurot.

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 11 589 eurot. Kostjalt on toimunud

laekumisi laenuandjale lepingute alusel põhiosa katteks summas 1810,82 eurot. Kostja on otse

sissenõudjale tasunud 60 eurot, millest hageja on arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude

katteks ja 10 eurot põhiosa katteks vastavalt VÕS § 415 lg 2. Tulenevalt eeltoodust on

põhivõlg summas 9768,18 eurot.

Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud

tasuma intressi (p 5.1.). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,9% aastas.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 20.06.2021, kuni ülesütlemiseni, s.o

28.09.2021, summas 890,21 eurot (204,67+229,67+229,67+189,92+36,26). Kostja intressi

tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 890,21 eurot.

Vastavalt 23.03.2021 sõlmitud laenulepingule (p 4.1.) ja maksegraafikule on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus.

28.09.2021 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.06.2021-20.09.021

osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10 eurot (4 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on

laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 9768,18 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates, s.o 29.09.2021, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani

02.12.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 14,9%, kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste p-ga 6.1. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 6081,03 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu

põhinõudelt, s.o 9768,18 eurot, kuni sellekohase tasumiseni alates 03.12.2025 lepingujärgse

viivisemääras, s.o 14,9% aastas.

3. Hageja on pöördunud krediidiandja poole kostja pangakonto väljavõtte saamiseks, millele

krediidiandja vastas, et nimetatud info kontoväljavõte analüüsist oli ekslik. Seega on lähtutud

vaid Pensioniregistrist ja kostja laenutaotluses toodud andmetest. Vastavalt lepingule nr XXX

sai kostja laenu 11 589 eurot, millest välja maksmisel arvestati maha lepingutasu, seega

reaalselt sai kostja enda kontole 11 357,22 eurot. Lepingu nr XXX alusel on tagasimakseid

sooritatud summas 1784,01 eurot. Seega saab võtta lepingu nr XXX aluseks põhisumma

9573,21 eurot (11 357,22 - 1784,01). Lepingu nr XXX alusel on laekunud 3967,45 eurot.

Laekumised, mis on sisestatud 28.05.2020 kuupäeval ei ole kostja poolsed tagasimaksed vaid

restruktureerimisega eelmisele lepingule kantud võlas olevad maksed, et leping sulgeda.

Lepingu nr XXX põhiosaks saab seega võtta 5605,76 eurot. Lepingu nr XXX alusel ei ole

ühtegi tagasimakset tehtud. Hageja esitab ümberarvestuse selliselt, et jagab põhisumma jäägi

võrdseteks osamakseteks, et lepingu pikkus jääks samaks. Kolm esimest osamakset tuli tasuda

kostjal intressi, kuna VÕS § 94 intressimäär oli 0 siis ei pidanud kostja intressi tasuma ja

ülesütlemine 28.09.2021 ei olnud kehtiv. Otse hagejale on tasutud 60 eurot. Ümberarvestuse

kohaselt on tasutud osaliselt 20.09.2021 osamakse.

Juhul, kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1

alusel ning välja mõista 23.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot,

millest põhiosa summas 4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot (s.o osamaksed

20.09.2021 – 20.12.2025) ning viivis põhiosa summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses

viivisemääras 14,9% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

TsMS §369 alusel ja viivis põhiosa summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses

viivisemääras 14,9% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni. Kostja on tasunud hagejale viimati 2022 aastal. Seega ei ole kostja

lepingut käesolevaks ajaks täitnud ca 3 aastat. Seetõttu leiab hageja, et kostja kohtueelne

käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita.

Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

kohustused. Ka menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik lahendada ühest lepingust

tulenevad nõuded ühetsiviilasja raames, vältimaks menetluskulude täiendavat tekkimist.

4. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse 23.12.2025. Hageja märgib, et on peale hagi

esitamist teadlikuks saanud, et krediidianalüüs ei olnud teostatud pangakonto väljavõtte alusel

ning seda ka 23.12.2025 seisukohas selgitanud. Krediidianalüüsi aluseks ei olnud kostja

pangakonto väljavõte. Seega on krediidiandja eelduslikult vastutustundliku laenamise

põhimõtteid rikkunud lepingu sõlmimise eel. Ümberarvestuse kohaselt on ülesütlemine

kehtetu ja hageja nõuab lepingu täitmist VÕS 108 alusel. Kostja on võlas alates 20.09.2021

osamaksest. Aegumise mõistes tähendab see seda, et 2021. a maksed aegusid 31.12.2024

aasta lõpus ja 2022. a osamaksed aeguksid 31.12.2025 lõpus, 2023. a aeguksid 2026. a lõpus

jne. Hagi on esitatud kohtule 02.12.2025. Seega äärmisel juhul oleks aegunud 2021. a maksed

summas 301,64 eurot, sest osamaksed 2021 ajal kokku 361,64 eurot ja tasutud kostja poolt

kokku 60 eurot. Teiseks loetakse muuhulgas tasumisega nõue tunnustatuks, st katkenuks ja

alanuks uuesti ka 2021. a nõuete osas seoses osaliste maksetega. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 158 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises

tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja nõuded ei ole

aegunud.

KOTJA VASTUVÄITED

5. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

6. Nõue on aegunud. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 2021. aastal.

Kostjale ei ole teada, et pärast seda oleks toimunud aegumist katkestavaid asjaolusid VÕS §

158 tähenduses. Kostja ei tunnista, et hageja poolt väidetud makse oleks toimunud 2022.

aastal. Isegi juhul, kui kohus leiab, et põhinõue ei ole täielikult aegunud, on viivise- ja

kõrvalnõuded aegunud ulatuses, mis ületab kolme aasta perioodi enne hagi esitamist.

Viivisenõuded aeguvad iseseisvalt ning nende sissenõudmine aegunud osas ei ole lubatud.

7. Hageja ei ole esitanud piisavat arvutust ega dokumente iga osamakse sissenõutavaks

muutumise kohta. Tõendid kogu nõude õiguspärasuse kohta puuduvad. Kui leping pole

lõpetatud, aeguvad kõik maksed korraga 2021. aastal. Kui leping oleks lõpetatud, on tegemist

ühe sissenõutava nõudega. Hageja ei saa mõlemat väidet korraga kasutada. Katkestused

mõjutavad ainult konkreetset osamakset. Viimane makse 04.01.2022 tähendas uue

aegumistähtaja algust, mis lõppes 04.01.2025. Hagi esitati 02.12.2025 → nõuded on hiljem

aegunud. Korduvad osamaksed aeguvad eraldi ainult juhul, kui leping kestab. Hageja

krediidianalüüsi puudulikkus näitab, et nõue ei ole tervikuna õiguspärane. Hageja ise

tunnistab, et krediidianalüüs oli puudulik, mis näitab vastutustundliku laenamise põhimõtete

rikkumist. See vähendab või tühistab intressi- ja viivisenõude. 2021 maksed (301,64 eurot) on

aegunud enne hagi esitamist 02.12.2025. Isegi hageja enda arvutuse kohaselt on need hiljem

aegunud. Osaline makse katkestab ainult konkreetse osamakse aegumise, mitte kogu nõude.

Viimane makse 04.01.2022 ei muuda fakti, et aegumine on toimunud vähemalt 2021. a

maksete osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1

kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).

10. Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402) tulenevate kohustuste

täitmiseks. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et

kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise

nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse

olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud

sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille

kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

11. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

13.03.2019 sõlmisid Xxx AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja tarbijakrediidilepingu nr

XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 11 589 eurot, intressimääraga 14,90%

aastas, viivisemääraga 0,04% päevas/14,90% aastas, lepingu haldustasuga 1,50 eurot

kuus, krediidikulukuse määraga 17,37% aastas ning viimase osamakse tähtpäevaga

20.03.2025 (dtl 15-19);

-

esialgne võlausaldaja on laenusummast kostjale reaalselt välja maksnud 11 357,22

eurot (dtl 20);

-

27.05.2020 sõlmisid Xxx AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel

muudeti esialgset lepingut nr XXX ja võimaldati maksepuhkust 21.05.2020-

20.08.2020 (dtl 22-27);

-

23.03.2021 sõlmisid Xxx AS ja kostja tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel

muudeti eelmist lepingut nr XXX ja võimaldati maksepuhkust 21.02.2021-20.06.2021

(dtl 29-34);

-

lepingu nr XXX alusel on tagasimakseid sooritatud summas 1784,01 eurot ja lepingu

nr XXX alusel on laekunud 3967,45 eurot (dtl 70-81);

-

Xxx AS loovutas 30.09.2021 kostja vastase nõude Aktiva Portfolio AS-le, kes on

ühinenud hagejaga, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 44);

-

kostja on tasunud hagejale täiendavalt 02.10.2021 summa 20 eurot, 29.11.2021

summa 20 eurot ja 04.01.2022 summa 20 eurot, kokku 60 eurot (dtl 100);

-

04.01.2022 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks

(võlatunnistus; dtl 52-54).

12. VÕS § 171 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada kõiki

vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja on esitanud

hageja nõuetele aegumise vastuväite.

13. Krediidileping on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

14. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab

asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt

Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st

5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid

(vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg

1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka

ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on

kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal

algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

15. Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt

otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

16. Krediidi kulukuse määr oli 13.03.2019 sõlmitud krediidilepingu järgi 17,37% aastas. Eesti

Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 2019 märtsis 20,01%. Seega ei ületa kõnealuse

tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (s.o 17,37%) Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui

kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu seadusega

kooskõlas ning lepingu tühisuse alus puudub.

17. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

18. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja lähtus vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmisel vaid Pensioniregistrist ja kostja laenutaotluses toodud andmetest (vt dtl 64, 68).

Hageja möönis, et eelduslikult on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid lepingu sõlmimise eel ning esitas ka 23.12.2025 ümberarvestuse.

19. Edasi käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas krediidileping on krediidiandja (st hageja

õiguseellase) poolt kehtivalt üles öeldud. Vaidlusaluse krediidilepingu ülesütlemise

kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud

vastaspoolele õigel ajal ülesütlemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused (eeskätt

oluline lepingurikkumine). VÕS § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles

ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg-st 1 lähtuvalt tuleb

taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt

väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Praegusel juhul on krediidiandja saatnud

kostjale 06.09.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 42) ja 28.09.2021 teate lepingu

lõpetamise kohta (43) ning vaidlus puudub asjaoludes, et kostja on nimetatud kirjad kätte

saanud. Seega on täidetud krediidilepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.

20. Järgnevalt analüüsib kohus, kas täidetud on ka krediidilepingu ülesütlemise materiaalsed

eeldused. VÕS § 416 lg 1 esimese lause järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

21. Vaidlus puudub, et laenulepingu osaks on maksegraafik (dtl 16-17, 23, 30), mis sisaldab

intressimakseid ja mille põhiosa summa sisaldab ka kokkulepitud lepingutasu 231,78 eurot,

mis peeti krediidiandja poolt laenu väljamaksmisel kokkulepitud laenusummast kinni. Intressi

ja lepingutasu tasumise kohustust lepingust ei tekkinud. Seega tuleb lugeda lepingu

maksegraafik lepingutasu 231,78 euro ulatuses algusest peale täidetuks. Lisaks oli kostja

lepingu nr XXX alusel sooritanud tagasimakseid summas 1784,01 eurot ning lepingu nr XXX

alusel on laekunud 3967,45 eurot. Otse hagejale on kostja tasunud veel 60 eurot. Seega on

kostja lepingut täitnud kokku 5811,46 euro (1784,01 + 3967,45 + 60) ulatuses, mis tuleb

arvestada põhiosa katteks. Hageja esitas ümberarvestuse selliselt, et jagas põhisumma jäägi

võrdseteks osamakseteks, et lepingu pikkus jääks samaks (vt dtl 82-83). Maksegraafikust

nähtuvalt oli 28.09.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud 20.06.2021, 20.07.2021 ja

20.08.2021 osamaksed, mille põhiosa summad moodustavad kokku 418,58 eurot (136,59 +

141,83 + 140,16). Ümberarvestuse kohaselt on tasutud osaliselt ka 20.09.2021 osamakse.

Seega oli lepingut täidetud suuremas ulatuses kui lepingu alusel kohustusi sissenõutavaks

muutunud oli.

22. Eelnenust tulenevalt ei olnud krediidileping krediidiandja (st hageja õiguseellase) poolt

kehtivalt üles öeldud, kuna materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks olid täitmata.

Seetõttu kehtib leping kuni 20.10.2026, mil kostjal tuleb tasuda viimane laenu tagasimakse.

23. Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest

hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

VÕS § 401 lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. Laenulepingujärgsete perioodiliste maksete (korduvate kohustuste) aegumist tuleb

hinnata TsÜS § 154 järgi, st nende aegumistähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks

ning aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue

muutub sissenõutavaks.

24. Krediidilepingu maksegraafiku järgi 2021. a sissenõutavaks muutunud osamaksete

(kuumaksete) osas algas hagi aegumistähtaeg TsÜS §-st 154 lähtudes 01.01.2022 kell 00.00 ja

lõppes 31.12.2024 kell 24.00. 2022. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi

aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2023 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2025 kell 24.00. 2023. a

sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2024

kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2026 kell 24.00. 2024. a sissenõutavaks muutunud

osamaksete osas algas hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2025 kell 00.00 ning lõppenuks

31.12.2027 kell 24.00. 2025. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algas hagi

aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2026 kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2028 kell 24.00. 2026.

a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas algaks hagi aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2027

kell 00.00 ning lõppenuks 31.12.2029 kell 24.00. Lähtudes TsÜS §-s 144 sätestatust aeguvad

samal ajal ka kõrvalnõuetena vaadeldavad kahjuhüvitise, intressi- ja viivise (viivitusintressi)

nõuded. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega

nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna hagiavaldus esitati kohtule 02.12.2025, siis ei

ole alates 2022. a sissenõutavaks muutunud osamaksete osas vastavad nõuded aegunud.

Ülejäänud (st 2021. a sissenõutavaks muutunud osamaksed) osas on nõude tunnustamisega

aegumine katkenud TsÜS § 158 alusel. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab

uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 järgi võib nõude

tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises,

tagatise andmises või muus teos. Vaidlustamata asjaoludest nähtuvalt on kostja tasunud

hagejale 02.10.2021 summa 20 eurot, 29.11.2021 summa 20 eurot ja 04.01.2022 summa 20

eurot (vt ka dtl 100). Lisaks on pooled sõlminud 04.01.2022 kokkuleppe (võlatunnistus),

milles kostja tunnistas võlgnevuse olemasolu (vt dtl 52-54). Eeltoodust tulenevalt ei ole

hageja nõuded aegunud.

25. Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik

kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. Kostja sai laenulepingu alusel laenu summas

11 357,22 eurot (dtl 20) ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 5811,46 eurot.

Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse (vt dtl 82-83) ning palunud välja mõista seisuga

23.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot, millest põhiosa summas

4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot (s.o osamaksed 20.09.2021 – 20.12.2025) ning

viivise põhiosa summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 14,9% aastas.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivise põhiosa

summalt lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras 14,9% aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kohus peab seda

põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei

täida. Arvestades, et kostja on tasunud hagejale viimati 2022. aastal, st ei ole enam kui kolme

aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, võib eeldada, et ta ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Seega mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja seisuga 23.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61

eurot, millest põhiosa summas 4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot, ning viivise

põhiosa summalt 14,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja võlgnevuse (põhivõlg) tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena

alljärgneva maksegraafiku alusel:

Maksepäev

Tasumisele kuuluv põhiosa

20.01.2026

90,41 eurot

20.02.2026

90,41 eurot

20.03.2026

90,41 eurot

20.04.2026

90,41 eurot

20.05.2026

90,41 eurot

20.06.2026

90,41 eurot

20.07.2026

90,41 eurot

20.08.2026

90,41 eurot

20.09.2026

90,41 eurot

20.10.2026

90,75 eurot

26. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS §-le

367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Krediidilepingus on pooled kokku

leppinud viivise määras 14,9% aastas. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise 14,9% aastas otsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud maksete hilinemise

korral tasumata osamakse summast kuni põhivõla tasumiseni.

27. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja seisuga 23.12.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 4911,61 eurot, millest põhiosa

summas 4641,32 eurot ja intress summas 270,29 eurot, ning viivise põhiosa summalt 14,9%

aastas kuni põhivõla tasumiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse (põhivõlg) tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena maksegraafiku

alusel (otsuse resolutsiooni p 3) ning viivise 14,9% aastas otsuse resolutsiooni punktis 3

nimetatud maksete hilinemise korral tasumata osamakse summast kuni põhivõla tasumiseni.

Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

29. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 35% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 65% ulatuses hageja ja 35% ulatuses kostja

kanda.

30. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 107-108), mille

järgi on tema menetluskuludeks riigilõiv 1050 eurot (dtl 59) ja õigusabikulud 1056,25 eurot

(käibemaksuta). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: 1) alusdokumentidega

tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja

komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 3 h; 2) 23.12.2025 seisukoha ja

ümberarvestuse koostamine kohtunõudele – 1,5 h; 3) kostja vastusega tutvumine ja

09.02.2026 seisukoha koostamine kostja vastusele – 1,5 h; 4) menetluskulude nimekirja

koostamine 0,25 h. Nimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusabi tunnihinnaga 169 eurot

(käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-25-20811

kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Veel kinnitab hageja, et ta on käibemaksukohustuslane

ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

31. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud

lepingulise esindaja vahendusel. Samuti on kostja kinnitanud, et temal menetluskulud

puuduvad.

32. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle

kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et

hagejal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas hageja poolt

kantavad õigusabikulud menetluskulud.

33. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 1050 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele).

34. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on

hagejale osutatud õigustoiminguid kokku 6,25 h ulatuses, tunnihinnaga 169 eurot

(käibemaksuta). Vastavalt menetluskulude nimekirjale moodustavad seega hageja kulud

õigusabile kokku 1056,25 eurot.

35. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; 27.05.2020 otsus

tsiviilasjas 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p

14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu

keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis

ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

115-13, p 25).

36. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu asja keerukust ja mahukust arvestades

asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.

Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate

dokumentidega. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuv esindaja tunnitasu (käibemaksuta)

on kohtu hinnangul samuti põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Lähtudes eelnevast on hageja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks

suuruseks 1056,25 eurot (käibemaksuta).

37. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 737,19 eurot

(s.o 2106,25 eurost 35%).

38. Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja hagejale maksma käesoleva

kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse

täitmiseni.

39. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)