2-25-20399/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-20399

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M.Z vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

24 534,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

aadress XXX, 10149, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

Kostja M.Z (isikukood XXX; aadress XXX ; e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt M.Z-ilt (M.Z) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-iga

Inbank Finance 28.03.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89008161755 tulenev

põhivõlgnevus summas 8039,63 eurot, intress 104,01 eurot, viivis 1614,11 eurot ning

tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude jäägilt (hetkel 8039,63 eurot) alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (25.04.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude

ulatuses (so 8039,63 eurot).

3. Mõista kostjalt M.Z-ilt (M.Z) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Coop

Finants AS-iga 26.06.2022. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L427124 tulenev

põhivõlgnevus summas 3 291,89 eurot, intress 244,73 eurot, viivis 255,13 eurot ning

tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (3 291,89 eurot) alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast (25.04.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 3 291,89 eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktides 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 62% ulatuses kostja M.Z-i ja

38% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Välja mõista kostjalt M.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

910,78 eurot.

7. Välja mõista kostjalt M.Z-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (910,78 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.11.2025 M.Z-i (kostja) vastu hagi, milles palub

kostjalt välja mõista:

(i)

lepingu nr L89015119923 alusel põhivõlgnevuse 10298,48 eurot, intressid 411,35 eurot,

haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingutasu 25 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1294,46 eurot ja lisaks viivised alates 26.11.2025 kuni põhinõude 10298,48

eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas; ja

(ii)

lepingu nr L427124 alusel põhivõlgnevuse 7913,78 eurot, intress 418,21 eurot, haldustasu 6

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1961,72 eurot ja lisaks

viivised alates 26.11.2025 kuni põhinõude summas 7913,78 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 14,9% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja:

2.1 AS-ga Inbank Finance 28.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr L89008161755, mille alusel sai

kostja laenu 13 600 eurot (dtl 18-24). Lepingu nr L89008161755 kohaselt on krediidi kulukuse

määr 10,76% aastas ja intressimäär 8,9% aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid

tagasimakseid vastavalt maksegraafikule perioodil 15.04.2022 – 15.03.2027. AS Inbank Finance ja

kostja sõlmisid 7.02.2024 kokkuleppe lepingu nr L89008161755 muutmiseks, mille alusel kostja

võlgnevus oli 10298,48 eurot, uueks lepingu numbriks sai L89015119923, krediidi kulukuse määr

10,01% aastas, intressimäär jäi samaks ning vastavalt muudetud maksegraafikule kohustus kostja

tegema igakuiseid tagasimakseid 16.03.2024 – 16.02.2030 (dtl 26-28). Kuna kostja oma lepingulisi

kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis AS Inbank Finance 17.06.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 25.06.2024

(dtl 52). Kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning AS Inbank Finance ütles 27.06.2024 lepingu

üles (dtl 54). 28.06.2024 loovutas AS Inbank Finance nõuded hagejale (dtl 56).

2.2 Coop Finants AS-ga 26.06.2022 tarbijakrediidilepingu nr L427124, mille alusel sai kostja laenu

9800 eurot (dtl 32-44). Lepingu nr L427124 kohaselt on krediidi kulukuse määr 17,32% aastas ja

intressimäär 14,9% aastas. Kostja oli kohustatud teostama igakuiseid tagasimakseid vastavalt

maksegraafikule perioodil 15.08.2022 – 15.07.2027. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi

korrapäraselt ei täitnud, saatis Coop Finants AS 28.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 22.03.2024 (dtl 53). Kostja

tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning Coop Finants AS ütles 27.03.2024 lepingu üles ja loovutas

nõuded hagejale (dtl 55).

3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta avaldas hageja, et enne lepingute nr

L89008161755 ja L427124 sõlmimist täitis kostja laenutaotlused, kuhu märkis oma sissetulekute

ning kohustuste suurused. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollisid AS

Inbank Finance ja Coop Finants AS kostja maksevõimelisust avalike registrite alusel. Kostja

pangakontoväljavõtteid kohtule esitatud ei ole.

4. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 5.12.2025 määrusega. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud TsMS § 322 lg 2 alusel 03.03.2026. Kostja

tähtaegselt kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole. Kohus määras asjas kirjaliku

menetluse 2.04.2026 määrusega, millega määras kindlaks lõplike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirjade esitamise tähtaja ning otsuse teatavaks tegemise aja.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

6. Kohtu määramisel, tulenevalt tsiviilasja hinnast, lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses.

Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad 28.03.2022 AS Inbank Finance ja kostja

vahel sõlmitud ja 07.02.2024 muudetud tarbijakrediidilepingust nr L89015119923 (dtl 18-28) ning

26.06.2022 Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L427124.

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja AS Inbank Finance ning kosja ja Coop Finants AS vahel olid

sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance ja

Coop Finants AS olid oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad krediidiandjad, kes andsid

krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega

kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

10. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas AS Inbank Finance ja Coop Finants AS on krediidi

väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

13. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

15. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

16. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et AS Inbank Finance ega Coop Finants AS ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, sest mõlemad krediidiandjad palusid kostjal täita

standardsed laenutaotlused, milles kostja avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude

kohta. AS Inbank Finance ja Coop Finants AS selgitasid, et on kostja suhtes teinud päringud

riiklikest registrites.

Kostja märkis AS-le Inbank Finance esitatud laenutaotluses enda sissetulekuks 2100 eurot ning

kohustusteks 140 eurot (dtl 57). Hageja on esitanud AS Inbank Finance süsteemist kopeeritud

päringu tulemuse, mis väidetavalt kajastab EMTA ja Pensionikeskuse andmeid ning mille kohaselt

oli kostja viimase aasta keskmine sissetulek 2341,41, sellest summast lähtus AS Inbank Finance

krediidivõimelisuse hindamisel. Kostja kohustuste osas lähtus AS Inbank Finance taotluses

märgitud summast, kuid AS Inbank Finance pole selgitanud, et ta oleks kuidagi kontrollinud kostja

kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. Hageja on hagiavaldusele lisanud väljavõtte taust.ee

portaali päringust maksehäirete kontrollimise kohta, kuid see on tehtud 25.11.2025 ehk vahetult

enne hagiavalduse esitamist.

Coop Finants AS-le esitatud laenutaotluses märkis kostja enda sissetulekuks 2100 eurot ning

kohustusteks 150 eurot. Hageja on lisanud hagiavaldusse väidetava EMTA päringu, mille kohaselt

oli kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek 2327 eurot ning Coop Finants AS arvestas selle

summa kostja sissetulekuks. Kostja kohustuste osas on hageja välja toonud, et Coop Finants AS

luges kostja kohustusteks 292,23 eurot, kuid hageja pole kuidagi selgitanud selle summa

kujunemist.

Ilma pangakonto väljavõtteta ei saanud AS Inbank Finance ega Coop Finants AS veenduda kostja

tegelikes finantskohustustes ning igakuistes püsikuludes, mis on krediidivõime hindamiseks

olulised. Tulenevalt eeltoodule asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole adekvaatselt

hinnanud kostja krediidivõimet. Ühtlasi avaldas kostja, et tal on X last, kelle suhtes tal on

ülalpidamiskohustus. Kostja lapsed olid laenulepingute sõlmimise ajal alaealised ning

hagiavalduses puuduvad tõendid selle kohta, et AS Inbank Finance ja Coop Finants AS oleksid seda

asjaolu kostja krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud ja arvesse võtnud.

17. Eelneva tõttu leiab kohus, et AS Inbank Finance ja Coop Finants AS on kostjale krediidi

võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS §

4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu nr L89015119923 järgi pidanuks intress olema 8,90% aastas ning

lepingu nr L427124 järgi pidanuks intress olema 14,9% aastas. Seadusjärgne intressimäär oli

mõlema lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks,

kui kohus peaks leidma, et laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

18. Hageja esitas 19.12.2025 kohtule lepingutest nr L89015119923 ja L427124 tulenevate nõuete

ümberarvestused ja alternatiivsed nõuded:

18.1 Kostja tasus lepingu nr L89008161755 maksegraafiku alusel 5560,37 eurot, kuid 07.02.2024

lepingut muudeti ning muudetud lepingu nr L89015119923 alusel kostja enam tagasimakseid ei

teinud. Hageja ümberarvestuse kohaselt loetakse kostja tehtud tagasimaksed summas 5560,37 eurot

lepingu nr L89008161755 alusel väljastatud laenusumma 13600 eurot katteks ehk muudetud

lepingu nr L89015119923 kohaselt kuulub tasumisele põhivõlgnevus summas 8039,63 eurot.

Hageja leiab, et lepingu nr L89015119923 ülesütlemine oli kehtiv, sest lepingu muutmisel lepiti

kokku ka uues maksegraafikus, mille esimesed neli osamakset so 16.03.2024-16.06.2024 olid

ülesütlemise ajal tasumata. Hageja palub alternatiivselt välja mõista lepingust nr L89015119923

tuleneva põhivõlgnevuse 8039,63 eurot, intressi 104,01 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgses määras 8,9% aastas ja viivise põhinõudelt kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

18.2 Kostja tasus lepingust nr L427124 tulenevate nõuete täitmiseks 3787,42 eurot, Coop Finants

AS oli kostjale maksnud välja laenu summas 9604 eurot (sellest oli maha arvatud lepingutasu 196

eurot). Hageja ümberarvestuse kohaselt oli 27.03.2024 ülesütlemine tühine, sest kostja oli täielikult

tasunud 15.08.2022-15.08.2024 osamaksed ning osaliselt 15.09.2024 osamakse. Hageja esitab

alternatiivselt lepingu nr L427124 osas täitmisnõude ning palub välja mõista sissenõutavaks

muutunud osamaksed summas 2755,78 eurot, millest põhivõlgnevus 2535,90 eurot ja intressid

219,88 eurot ning lisaks palub hageja välja mõista viivise tasumata põhivõlgnevuselt lepingujärgses

määras 14,9% aastas. Samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivis lepingus sätestatud määras 14,9%

aastas. Kostja on viimase makse teinud 2024. aasta jaanuaris ning hageja leiab, et

menetlusökonoomika seisukohast oleks mõistlik välja mõista tuleviku osamaksed, sest sellisel juhul

saaks asi lahendatud ühes tsiviilmenetluses.

19. Kohtu hinnangul saab hageja alternatiivse nõude lepingu nr L89015119923 osas rahuldada

osaliselt, st et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 8039,63 eurot ja

intressinõue 104,01 eurot. Kohus leiab, et hageja ümberarvestuses esitatud intressinõude arvestus on

korrektne ning arvestab kehtiva seadusjärgse intressimääraga. Kostja ei võlgne aga hagejale

vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 sissenõudmiskulusid.

Kohus mõistab välja sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhinõudelt (8039,63 eurot) summas 1614,11 eurot ning lisaks mõistab kohus välja viivise

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (25.04.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata ülal märgitut ületava

viivisenõude osas.

20. Kohtu hinnangul on hageja õigesti jõudnud järeldusele, et nõuete ümberarvestuse korral on

lepingu nr L427124 ülesütlemine tühine. Kohtule esitatud lepingu nr L427124 ümberarvestus on

aga kohtu hinnangul korrektne. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud osamaksed nii põhiosa kui intressinõude osas. Sellest

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr L427124 alusel sissenõutavaks

muutunud laenu põhiosa 3 291,89 eurot (tasumata osa 15.09.2024 osamaksest summas 11,21 eurot

+ 15.10.2024-15.04.2026 osamaksed summas 3280,68 eurot); intressi perioodi 15.09.2024-

15.12.2026 eest summas 219,88 eurot ja menetluse ajal täiendavalt sissenõutavaks muutunud

intressi kuni 15.04.2026 summas 24,85 eurot, s.t intress kokku 244,73 eurot.

Ühtlasi mõistab kohus välja kohtuotsuse tegemise seisuga lepingu nr L427124 alusel sissenõutavaks

muutunud viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kokku 255,13 eurot, mis on

arvestatud järgmiselt:

Maksetähtaeg

Võlgnevus

eurodes

Viivis kuni

24.04.2026

15.09.2024

11,21

1,95

15.10.2024

154,16

25,27

15.11.2024

156,08

23,97

15.12.2024

158,02

22,68

15.01.2025

159,98

21,37

15.02.2025

161,97

20,10

15.03.2025

163,98

18,95

15.04.2025

166,01

17,61

15.05.2025

168,07

16,29

15.06.2025

170,16

14,88

15.07.2025

172,27

13,56

15.08.2025

174,41

12,22

15.09.2025

176,58

10,85

15.10.2025

178,77

9,50

15.11.2025

180,99

8,05

15.12.2025

183,24

6,62

15.01.2026

185,51

5,11

15.02.2026

187,82

3,55

15.03.2026

190,15

2,12

15.04.2026

192,51

0,48

Viivis kokku

255,13 eurot

Samuti mõistab kohus välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumata põhisumma jäägilt

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (25.04.2026) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata ülal märgitut ületava

viivisenõude osas.

Kohus ei mõista välja hageja esitatud TsMS §-s 369 sätestatud tulevikunõuet. Kohus on seisukohal,

et tulevikunõude väljamõistmine peaks toimuma väga erandlikel juhtudel ning ainuüksi asjaolu, et

kostja ei ole osamakseid vastavalt maksegraafikule tasunud, ei ole tingimata tulevikunõude

rahuldamiseks piisav põhjendus. Eriti olukorras, kus ei ole täidetud kohustust osamaksed uuesti

määrata ning uus maksegraafik kostjale teatavaks teha. Sellises olukorras ei saa kohus eeldada, et ka

oluliselt vähendatud nõuet kostja ei täidetaks. Täiendavalt märgib kohus, et iga tulevikus

sissenõutavaks muutuva osamakse osas saaks hageja esitada täiturile uue täitmisavalduse, mis tooks

võlgnikule kaasa ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikud täitekulud.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

22. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

24. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust summas 1260 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 507 eurot

(km-ta) 3 tunni osutatud õigusabi eest. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning

seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 1260 eurot. Kohtu hinnangul on hageja

õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas

sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Varasemalt on kohtupraktikas

loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot, kuid käesolevas asjas leiab kohus,

et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).

25. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 1460*62% = 910,78 eurot.

26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910,78 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik