3-26-707/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-707

Haldusasi

G.P kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

tarbijavaidluste komisjoni 13.03.2026 menetluse nr 19-

1/26-03176 lõpetamise teate tühistamiseks ning

tarbijavaidluste komisjoni kohustamiseks jätkama asja

menetlemist sisuliselt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja G.P

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta G.P määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.03.2026 määruse peale

menetlusse.

2. Jätta G.P määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

3. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja ja kaupleja nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.P esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) avalduse ebaausa

kauplemisvõtte kohta.

2. TTJA tarbijavaidluste komisjon (komisjon) teavitas 13.03.2026 kirjaga avalduse esitajat

avalduse menetluse nr 19-1/26-03176 lõpetamisest põhjusel, et kaupleja rahuldas tarbija

nõude.

3-26-707

3. G.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse komisjoni 13.03.2026 menetluse nr 19-

1/26-03176 lõpetamise teate tühistamiseks. Kaebaja nõudis, et kohus kohustaks komisjoni

asja sisuliselt läbi vaatama ja TTJA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist.

Vaidlus sai alguse AS X esitatud arvete ja inkassomenetluse tõttu, mis olid alusetud ning

millega kaasnes andmete avaldamine maksehäireregistris ja väidetav ebaseaduslik juurdepääs

terviseandmetele. Komisjon algatas menetluse, kuid lõpetas selle 13.03.2026 põhjendusega, et

kaupleja rahuldas kaebaja nõude (arved tühistati ja inkassomenetlus lõpetati), mistõttu puudub

vaidluse ese. Kaebaja põhinõude (ebaausate kauplemisvõtete tuvastamine ja järelevalve) jäi

sisuliselt läbi vaatamata. Komisjon ei selgitanud välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

ega taganud kaebajale õigust olla ära kuulatud. Menetluse lõpetamisega jäi kaebaja ilma

sisulisest hinnangust kaupleja tegevuse õiguspärasuse kohta. Kuigi 10.04.2023 ja 17.04.2023

arvetega seonduv tühistati, ei ole 27.03.2023 väljastatud ettemaksearved raamatupidamislikult

annulleeritud ning nõue püsib. Kaebus ei piirdu üksnes arvete tühistamisega, vaid on suunatud

ka TTJA tegevuse süsteemsete puuduste ja ebakompetentsuse tuvastamisele, mille tagajärjel

on kaebaja hinnangul rikutud tema kui tarbija õigusi.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 27.03.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

Kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse osas, milles see puudutab tarbijavaidluste sisulist

lahendamist ning TTJA tarbijavaidluste komisjoni menetluse lõpetamist. Tarbija ja kaupleja

vaheline õigussuhe on eraõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused tuleb lahendada

tsiviilkohtumenetluses. Komisjon on kohtuväline vaidluste lahendamise organ ning selle

menetlus ei ole haldusmenetlus HKMS tähenduses. Seetõttu ei ole komisjoni menetluse

lõpetamise otsus halduskohtus vaidlustatav.

Kaebaja tegelik eesmärk on saada hinnang AS X tegevuse õiguspärasusele ning vältida

väidetava võlanõude realiseerimist. Selline õiguskaitse on tagatud tsiviilkohtumenetluses, kus

kaebajal on võimalik esitada kaupleja vastu vastavad nõuded. Halduskohus ei saa lahendada

eraõiguslikust suhtest tulenevaid vaidlusi ega hinnata komisjoni tegevuse õiguspärasust

eraldiseisvalt vaidluse esemest. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda TTJA-lt

riiklikku järelevalve menetluse algatamist või konkreetsete meetmete rakendamist kaupleja

suhtes. Järelevalvemenetluse eesmärk on avaliku huvi kaitse, mitte üksikisiku individuaalsete

õiguste taastamine. Kaebajal puudub kaebeõigus nõuda teise isiku karistamist või tema suhtes

järelevalvemeetmete kohaldamist.

Tuvastamiskaebus ei ole lubatav, kuna kaebajal on olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid

tsiviilkohtumenetluses. Samuti ei esine preventiivset huvi, mis õigustaks halduskohtusse

pöördumist üksnes võimaliku tulevase õigusrikkumise vältimiseks.

Isikuandmete töötlemise väidete osas on kaebajal võimalik pöörduda vastava töötleja vastu

tsiviilkohtusse või esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile (AKI). Kohus ei saa hinnata

halduskohtumenetluses eraõigusliku juriidilise isiku tegevust kaebaja andmete töötlemisel,

vaid halduskohtus saab kaebaja vaidlustada AKI tehtud otsustust kaebaja kaebuse

lahendamise kohta. Seega juhul, kui kaebaja soovib AKI otsustust halduskohtus vaidlustada,

tuleb kaebajal esitada selleks eraldiseisev kaebus.

5. Kaebaja esitas 10.04.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse.

2(4)

3-26-707

Kohus on ekslikult käsitanud vaidlust eraõiguslikuna, jätnud kohaldamata asjakohased avalik-

õiguslikud normid ning rikkunud uurimispõhimõtet. Vaidluse ese on TTJA tegevusetuse

õigusvastasuse tuvastamine riikliku järelevalve teostamisel, sh agressiivsete kauplemisvõtete

ja tühiste tüüptingimuste kontrollimata jätmine. Halduskohus on tõendeid valesti hinnanud.

Kaebaja toob esile hulgaliselt asjaolusid, mis puudutavad väidetava lepingulise suhe

puudumist, arvete õigusvastasust, andmetega manipuleerimist ning võimalikku dokumentide

võltsimist ning seob need nii võlaõiguslike kui ka karistusõiguslike normidega. Nende väidete

kaudu püüab kaebaja põhjendada, et tegemist ei ole tsiviilvaidlusega, vaid avalik-õigusliku

järelevalve küsimusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

7. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda kõiki

neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

8. Kaebaja eesmärgiks on, et kohus tuvastaks, et kaupleja tüüptingimused on vastuolus

võlaõigusseadusega. Selle eesmärgi saavutamiseks taotleb ta, et kohus kohustaks

tarbijavaidluste komisjoni asja sisuliselt menetlema.

9. Eelnevast tulenevalt Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja tegelik eesmärk on

vältida väidetava rahalise nõude täitmist ning saada hinnang eraõiguslikule õigussuhtele, sh

arvelduste kehtivusele ja lepingutingimuste lubatavusele. Kaebaja ja teenuse pakkuja vaheline

suhe on eraõiguslik ja selle lahendamine on maakohtu pädevuses (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 1). Tarbijavaidluste komisjon on käsitatav eraõigusliku vaidluse kohtuvälise

lahendamise organina. Tema tegevust ei saa seejuures vaidlustada halduskohtus, vaid juhul

kui komisjonis toimunud menetluse tulemus isikut ei rahulda, on tal tarbijakaitseseaduse

(TKS) § 60 lg 2 kohaselt õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.

Tähtsust ei oma, et see säte räägib komisjoni sisulise otsuse vaidlustamisest. Analoogselt, kui

isiku õigusi on rikutud vaidemenetluses, nt jäetud vaie alusetult läbi vaatamata, pole isikul

õigust esitada halduskohtule kohustamiskaebust vaide läbivaatamiseks, vaid ta saab pöörduda

kohtusse sama nõudega, mille oli esitanud vaides ja mis jäeti vaidemenetluses tema arvates

ebaõigesti sisuliselt lahendamata (pane siia palun see riigikohtu lahend). Seejuures kinnitab

ka kohaldatav eriseadus selgelt vaidluse eraõiguslikku iseloomu. TKS § 1 lg 6 kohaselt ei ole

tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tuleneva vaidluse lahendamine tarbijavaidluste

komisjonis käsitatav haldusmenetlusena haldusmenetluse seaduse tähenduses. Ainuüksi

asjaolu, et kaebaja seob oma väited TTJA tegevuse või tegevusetusega, ei muuda vaidluse

olemust avalik-õiguslikuks ega anna alust halduskohtu pädevuse laiendamiseks.

10. Menetlusõiguse rikkumisele viitavad väited, sealhulgas etteheited uurimispõhimõtte

rikkumise ja tõendite hindamata jätmise kohta, ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. Halduskohus ei olnud kohustatud andma sisulist hinnangut kõigile kaebaja

esitatud asjaoludele ja tõenditele olukorras, kus vaidlus ei kuulu tema pädevusse.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

3(4)

3-26-707

12. Ringkonnakohus märgib, et kaebus sisaldab ulatuslikku ja kontrollimata teavet ning

rohkearvulisi õigusalaseid viiteid, millest märkimisväärne osa ei ole vaidluse lahendamisel

asjakohane. Selline esitlusviis ei raskenda üksnes kohtul asjakohaste asjaolude ja õiguslike

küsimuste tuvastamist, vaid muudab ka kaebajal endal keeruliseks oma nõuete tegeliku sisu ja

ulatuse mõistmise ning kohtule arusaadavaks tegemise. Kaebuse laad viitab ühtlasi sellele, et

see võib olla koostatud tehisaru abil, ilma et selle sisu oleks piisavalt kriitiliselt hinnatud ja

konkreetse menetluse esemele kohandatud. Sisuliselt ülekoormatud menetlusdokument toob

kaasa nii haldusorgani kui ka kohtu põhjendamatu koormamise asjakohatu teabega. Tehisaru

poolt genereeritud sisu ei oma iseseisvat tõenduslikku väärtust ning menetlusosalisel lasub

kohustus esitada selged, asjakohased ja menetluse seisukohalt olulised väited, mitte eeldada,

et kohus eristab ulatuslikust materjalist otsustamiseks vajalikud asjaolud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)