3-23-1224/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1224

Haldusasi

C.I kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.05.2023 otsuse

tühistamise ning pensioni ümber arvutamise avalduse uueks

läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – C.I

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.05.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.I apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta C.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-1224 tehtud

Tallinna Halduskohtu 27.05.2024 otsuse resolutsioon muutmata, ent täiendada

halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

2. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

25.05.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-23-1224

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 13.07.2021 otsusega nr 1 (dtl 99) kaebajale ennetähtaegse

vanaduspensioni lähtudes sellest, et kaebaja pensioniõiguslik staaž on 19 aastat 5 kuud ja 5 päeva,

sh laste kasvatamise eest 4 aastat, ning pensionikindlustusstaaž 16 aastat 1 kuu ja 23 päeva.

Pensioni suuruseks kujunes 397,97 eurot kuus. Kaebaja esitas eelviidatud otsuse peale vaide, leides

eelkõige, et pensioni arvestus on väär, kuna pensioniõigusliku staaži hulka tulnuks lugeda ka

kaebaja tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) ajavahemikul 01.03.1992–31.12.1998.

SKA jättis vaide rahuldamata 17.08.2021 vaideotsusega (dtl 102), kus sedastas, et kuna kaebaja

eelviidatud perioodil sotsiaalmaksu ei tasunud, ei loeta FIE-na tegutsemist pensioniõigusliku staaži

hulka vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 punktile 14.

2. Kaebaja esitas SKA-le 22.03.2023 avalduse pensioni ümberarvutamiseks RPKS § 25 lg 1 p 3

alusel (dtl 6, dtl 90). SKA vastas 21.04.2023 kirjas, et pensioni suurendamiseks ei ole alust.

Järgnevalt esitas kaebaja 01.05.2025 SKA-le avalduse, milles sisuliselt taotles 2021.–2023. aastal

saamata jäänud pensioni (kokku 5345,46 eurot) väljamaksmist ning 2023. aasta maikuust alates

igakuiselt 826,68 euro suuruse pensioni maksmist. Kaebaja kordas saamata jäänud pensionisumma

(5345,46 eurot) väljamaksmise nõuet 17.05.2023 avalduses (dtl 98). SKA vastas kaebajale

31.05.2023 kirjaga (dtl 13), et tema pension ei kuulu ümberarvutamisele.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse SKA

31.05.2023 kirjas väljenduva keelduva otsuse (vaidlustatud otsus) tühistamise ning kaebaja

avaldus(t)e uueks läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. Halduskohus mõistis kaebust nii, et

kaebaja soovib pensioni ümberarvutamist selliselt, et tema pensioniõigusliku staaži hulka arvataks

ka tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana ajavahemikul 01.03.1992 – 31.12.1998.

4. Vastustaja vaidles kaebusele vastu, leides et SKA 13.07.2021 otsusega on kaebaja pension

arvutatud õigesti ning selle ümberarvutamiseks pole alust. Kaebaja tegutsemist FIE-na ei saa arvata

pensioniõigusliku staaži hulka, sest SKA 12.03.2018 sotsiaalmaksu teatisest (dtl 33) nähtuvalt ei

ole ta aastatel 1992–1998 sotsiaalmaksu tasunud. RPKS § 11 lg 1 kohaselt koosneb pension a)

baasosast (mis on kõigil pensionidel ühesugune), b) staažiosast (isiku pensioniõigusliku staaži

aastate ja aastahinde korrutis), c) kindlustusosast (RPKS § 11 lg 11) ja ühendosast (RPKS § 11 lg

12), kusjuures viimase kahe suuruse arvutamise aluseks on isiku eest tasutud sotsiaalmaks. Kaebaja

pensioni suuruse arvestuses puudub ühendosa, sest alates 01.01.2021 ei ole tema eest samuti

sotsiaalmaksu tasutud.

5. Tallinna Halduskohus tegi 27.05.2024 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leidis kokkuvõttes, et pensioni ümberarvutamiseks ei ole alust, sest SKA 12.03.2018

sotsiaalmaksu maksmise teatis kinnitab, et FIE-na tegutsemise ajal (01.03.1992–31.12.1998) ei ole

kaebaja sotsiaalmaksu maksnud, mistõttu ei loeta seda aega pensioniõigusliku staaži hulka (RPKS §

28 lg 2 p 14). Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist – kaebaja esitatud andmed puudutavad

sotsiaalmaksu tasumist aastatel 2000, 2009, 2012, 2016, 2017 ja 2018, mitte aga eelviidatud

ajavahemikul. Teiseks märkis halduskohus, et kaebaja 18.04.2024 ja 22.04.2024 avaldusi, milles ta

taotles SKA kohustamist 5345,46 euro suuruse välja maksmata pensioni väljamaksmiseks, tuleb

käsitada kaebuse muutmise avaldusetena. Halduskohus leidis, et 22.04.2024 avaldus on esitatud

pärast HKMS § 49 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ning 18.04.2024 avalduses näidatud viisil

kaebuse muutmine ei ole kaebuse eesmärgi seisukohast otstarbekas.

2(6)

3-23-1224

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles sisuliselt palub

tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsuse, millega kaebus rahuldada. Esiteks ei nõustu kaebaja

halduskohtu otsuse resolutsiooni punktiga 1, kuna kaebaja ei soovinud kaebust muuta. Teiseks leiab

kaebaja, et halduskohtu otsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning halduskohus ei käsitlenud

kõiki tema väiteid ja leidis ekslikult, nagu peaks kaebaja õigusvastaseks üksnes seda, et vastustaja ei

ole pensioniõigusliku staaži hulka arvanud FIE-na tegutsemise aega, kuna kaebaja hinnangul on

SKA valesti arvestanud ka kindlustusosakute hulga ja sellest tulenevalt valesti määranud pensioni

suuruse. Kaebaja arvestuse kohaselt peaks kindlustusosakuid olema 22, mitte aga 6,120, nagu leiab

SKA. Kaebaja väitel ei ole SKA õigesti arvesse võtnud kaebaja (või tema eest) tasutud

sotsiaalmaksu summasid.

7. Vastustaja esitas seisukoha, milles jääb halduskohtule esitatud seisukoha juurde ning palub jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohus leidis kokkuvõttes õigesti, et vastustajal ei

olnud alust kaebaja pensioni ümberarvutamiseks. Ringkonnakohus tõdeb, et halduskohtu otsus ei

ole nõuetekohaselt põhjendatud, kuna halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja väiteid, mis

puudutavad kindlustusosakute arvestust. See puudus on võimalik apellatsioonimenetluses

parandada, täiendades vastavalt halduskohtu otsuse põhjendusi.

9. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega halduskohtu otsuse resolutsiooni punktile 1,

millega halduskohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Kaebaja väitel ei ole ta soovinud

esitada kaebuse muutmise avaldust HKMS § 49 lg 1 tähenduses. 18.04.2024 avalduses (dtl 175)

sõnastas kaebaja muu hulgas taotluse kohustada SKA-d vastama teatavate summade laekumise

kohta kaebaja pangakontole. Halduskohus võis seda taotlust käsitada kaebuse muutmise avaldusena,

kuna sellist nõuet ei olnud kaebaja siinses menetluses varem esitanud. Halduskohtul on kaebuse

muutmise vastuvõtmisel avar kaalutlusõigus. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei eksinud,

asudes seisukohale, et sellise nõudega kaebuse täiendamine ei ole kaebuse eesmärki arvestades

otstarbekas. Seega võis halduskohus kaebuse muutmise vastuvõtmisest keelduda. 22.04.2024

avalduses (dtl 181) on kaebaja lisaks muule sõnastanud nõude kohustada SKA-d „puuduoleva

rahasumma tasuma (5345.46 […]”. Halduskohus, olles 04.08.2023 määrusega (dtl 53) võtnud

kaebuse menetlusse SKA 31.05.2023 otsuse tühistamise ja kaebaja avalduse uueks läbivaatamiseks

kohustamise nõuetes, võis asuda seisukohale, et kaebaja on 22.04.2024 avalduses soovinud esitada

täiendava nõude õigusvastaselt saamata jäänud pensionisumma väljamõistmiseks ehk käsitada seda

avaldusena kaebuse muutmiseks. Kuivõrd kaebaja esitas selle avalduse pärast halduskohtu

05.03.2024 määruses (dtl 171) täiendavate avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumist, võis

halduskohus kaebuse muutmise vastuvõtmisest keelduda.

10. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja tegutsemist FIE-na aastatel 1992–1998 ei saa arvata

tema pensioniõigusliku staaži hulka. Sõltumata sellest, kas FIE-na tegutsemise kohta oli tehtud

kanne kaebaja tööraamatusse (dtl 8 jj), on halduskohus õigesti osundanud sellele, et RPKS § 28 lg 2

punktis 14 on sätestatud, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse „töötamise aeg füüsilisest

isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu“. Halduskohus on SKA 12.03.2018 teatisele (dtl 33)

tuginedes põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole eelviidatud ajavahemikul sotsiaalmaksu tasunud.

Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Kui isik soovib vaidlustada pensioni

suurust või nõuda selle ümberarvutamist, peab ta tõendama, et SKA andmed muu hulgas

sotsiaalmaksu tasumise kohta on valed. Kaebaja ei ole seda tõendanud. Seega on põhjendamatu

tema väide, et tema pensioniõiguslik staaž on vääralt arvestatud. Kaebaja pensioni

ümberarvutamiseks RPKS § 25 lg 1 p 3 alusel ei ole alust.

3(6)

3-23-1224

11. Halduskohus on siiski põhjendamatult leidnud, et kaebaja on pensioni ümberarvutamiseks

kohustamise nõudes tuginenud üksnes eelmises punktis viidatud ajavahemikul FIE-na tegutsemise

arvesse võtmata jätmisele. Kaebusest ja selle arvukatest täiendustest ning eelkõige kaebusele lisatud

21.03.2023 avaldusest Sotsiaalkindlustusametile (dtl 6) nähtub, et kaebaja arvates on SKA valesti

arvestanud ka kindlustusosakute hulga ning peab ka seetõttu kaebaja pensioni ümber arvutamata.

Seda väidet ei ole halduskohus vaidlustatud otsuses käsitlenud ning selles osas on halduskohtu otsus

nõuetekohaselt põhjendamata. Ringkonnakohus leiab aga, et kaebaja seisukoht on põhjendamatu

ning tõendamata on tema väide, et ta on isikustatud sotsiaalmaksu tasunud rohkem kui SKA

teatistes märgitud. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks täiendada halduskohtu otsuse

põhjendusi asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.

12. Vastustaja on õigesti selgitanud, et RPKS § 11 lg 1 kohaselt koosneb vanaduspension neljast

osast, milleks on esiteks baasosa, teiseks staažiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži

aastate ja aastahinde korrutisega, kolmandaks kindlustusosa, mille suurus võrdub

pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega, ning neljandaks ühendosa,

mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde

korrutisega.

13. Baasosa suuruse arvestuses ei ole poolte vahel vaidlust. Staažiosaga seoses puudutab vaidlus

FIE-na tegutsemise arvesse võtmist aastatel 1992–1998 ning selles osas leidis ringkonnakohus

eespool punktis 10, et kaebaja pensioni ümberarvutamiseks puudub alus.

14. RPKS § 11 lõikes 11 on sätestatud, et kindlustusosa suuruse arvutamisel lähtutakse

kindlustusosakute summast, mis on arvestatud ajavahemiku eest 1999. aasta 1. jaanuarist kuni 2020.

aasta 31. detsembrini. Sotsiaalminister on RPKS § 11 lg 5 alusel vastu võtnud 31.12.2021 määruse

nr 164 „Pensionikindlustatu kindlustusosaku, kindlustusosa ja ühendosa arvutamise juhend“. Selle

määruse § 5 lõikes 2 on sätestatud, et pensionikindlustatu kindlustusosaku arvutamiseks jagatakse

tema isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus isikustatud sotsiaalmaksu

pensionikindlustuse osa keskmise suurusega. Erinormina on sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud, et

kindlustusosaku arvutamiseks kalendriaastate 1999, 2000 ja 2001 puhul jagatakse

pensionikindlustatu isikustatud sotsiaalmaksu suurus isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suurusega.

15. Kaebaja on sisuliselt seisukohal, et aastatel 1999–2020 peaks tema kindlustusosakute

hulgaks olema 22 (ehk igal aastal 1). See seisukoht on väär. Eelkõige kaebaja 22.03.2023 avaldusest

SKA-le (dtl 6) nähtub põhimõtteline viga kaebaja arvutuskäigus. Viidatud avalduse teise lehekülje

teises lõigus on kaebaja näitena toonud aastatel 1999, 2000 ja 2001 tema isikustatud sotsiaalmaksu

suuruse, mis vastab SKA teatises (dtl 79) kajastatule (st 1999. aastal 3714 krooni, 2000. aastal 5392

krooni ning 2021. aastal 4160 krooni). Seejärel on kaebaja arvestanud nende kolme aasta enda

isikustatud sotsiaalmaksu keskmise ning jaganud sellega läbi iga vastava aasta enda isikustatud

sotsiaalmaksu summa, liites tulemused kokku ning saades 3 aasta kohta tulemuseks 3. Sellest on

kaebaja teinud järelduse, et igal aastal peaks kindlustusosakute hulk olema 1. Arusaadavalt on

kaebaja sama käsitlust laiendanud ka kõigile teistele aastatele kuni aastani 2020 (kaasa arvatud).

16. Eelviidatud juhendi § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud „keskmine suurus“ ei tähenda aga

konkreetse isiku isikustatud sotsiaalmaksu keskmist suurust teataval perioodil, vaid silmas on

peetud vastaval aastal kõigi pensionikindlustatute isikustatud sotsiaalmaksu keskmist suurust.

Tegemist on arvnäitajaga, mille on iga aasta kohta kehtestanud Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Kaebaja eelviidatud avalduses toodud näites käsitletud aastatel on see kehtestatud järgmiselt: a)

Vabariigi Valitsuse 17.03.2000 määruse nr 86 „Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud

1999. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmise suuruse kinnitamine“ kohaselt oli 1999. aasta

isikustatud sotsiaalmaksu keskmiseks suuruseks 14 891 krooni; b) Vabariigi Valitsuse 20.03.2001

määruse nr 103 „Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud 2000. aasta isikustatud

sotsiaalmaksu keskmise suuruse kinnitamine“ kohaselt oli 2000. aasta isikustatud sotsiaalmaksu

keskmiseks suuruseks 16 606 krooni ning c) Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 96

4(6)

3-23-1224

„Riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud 2001. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmise

suuruse kinnitamine“ kohaselt oli 2001. aasta isikustatud sotsiaalmaksu keskmiseks suuruseks 18

445 krooni. Eelnevalt nimetatud summad on need, millega tuleb sotsiaalministri 31.12.2021

määrusega nr 164 kehtestatud juhendi § 5 lg 3 kohaselt jagada kaebaja iga vastava aasta isikustatud

sotsiaalmaks. Õige tulemus vastab SKA teatises (dtl 79) esitatule, st 1999. aastal

3714:14891=0,249; 2000. aastal 5392:16606=0,325 ning 2001. aastal 4160:18445=0,226.

17. Aastate 1999–2001 ja aastate 2002–2020 kindlustusosakute arvestamise erinevuseks on see,

et esimesel juhul võeti arvesse kogu isikustatud sotsiaalmaks ja jagati see isikustatud sotsiaalmaksu

keskmise suurusega, ent teisel juhul võeti aluseks isikustatud sotsiaalmaksu riikliku

pensionikindlustuse osa suurus ja jagati see isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa

keskmise suurusega. Viimati nimetatud keskmised suurused on samamoodi kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määrustega (nt Vabariigi Valitsuse 18.03.2003 määrusega nr 89 on 2002. aasta isikustatud

sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks kinnitatud 12 593 krooni; Vabariigi

Valitsuse 23.03.2024 määrusega nr 82 on 2003. aasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse

osa keskmiseks suuruseks kinnitatud 13 977 krooni jne.). Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja

väidete ja esitatud tõendite pinnalt, et SKA oleks ka hilisematel aastatel teinud kaebaja

kindlustusosakute arvestuses vigu.

18. Muu hulgas on kaebaja väitnud, et ta on sotsiaalmaksu tasunud rohkem, kui SKA teatistes

(dtl 79 jj) kajastatud. Selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja on esitanud küll

üksikud väljavõtted enda pangakontost (dtl 132 jj), kust nähtub teatavates summades Maksu- ja

Tolliametile ülekannete tegemine selgitusega „sotsiaalmaks“, ent need ei saa tõendada isikustatud

sotsiaalmaksu arvestamist või laekumist vastavates summades, kuna nende pinnalt ei saa teha

järeldusi kogu kaebaja maksuarvestuse kohta. Kui pensionikindlustatu soovib pärast pensioni

määramist selle ümberarvutamist RPKS § 25 lg 1 p 3 alusel, on pensioni suurendamist tingivate

asjaolude tõendamine tema ülesanne. Olukorras, kus SKA on pensioni arvutamisel tuginenud

olemasolevatele andmetele kaebaja isikustatud sotsiaalmaksu (või isikustatud sotsiaalmaksu

pensionikindlustuse osa) kohta, nagu need kajastuvad kaebajale väljastatud teatistes, tuleks kaebajal

tõendada, et seal näidatud summad on valed. Siinsel juhul kaebaja seda tõendanud ei ole. Seetõttu ei

ole alust kaebaja pensioniarvestuse aluseks olevate kindlustusosakute hulga muutmiseks.

19. RPKS § 11 lg 12 kohaselt lähtutakse pensioni ühendosa suuruse arvutamisel poolest

kindlustusosakute summast, mis on arvestatud alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Vastustaja väitel ei

ole kaebaja eest 2021. aastal ega hiljem tasutud sotsiaalmaksu, millelt arvestataks riikliku

pensionikindlustuse osa, mistõttu ei kogunenud 2021. aastal ja hiljem kaebajale ka

kindlustusosakuid, mille alusel arvestada pensioni ühendosa RPKS § 11 lg 1 p 4 tähenduses.

Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Ka selles osas ei olnud seega alust pensioni

ümberarvutamiseks.

20. Viimaks nähtub kaebaja 22.03.2023 avaldusest Sotsiaalkindlustusametile (dtl 6), et tema

arvates on SKA valesti arvestatud ka pensionikindlustusstaaži laste kasvatamiselt (RPKS § 28 lg 2

punktid 7 ja 12. Selles osas on SKA juba 18.01.2021 vaideotsuses õigesti selgitanud, et eelviidatud

sätetele vastav periood on arvestatud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, nagu nähtub ka SKA

13.07.2021 otsusest. Ajavahemik, mil pensionikindlustatu tegevus vastas mitmele RPKS § 28 lõikes

1 või 2 nimetatud punktile, võetakse pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse ühekordselt.

Kaebaja ei ole esitanud veenvat põhjendust ega tõendeid, millest nähtuks, et tema pensioniõigusliku

staaži arvestusest oleks jäänud välja mõni periood, mis oleks RPKS § 28 lg 2 punki 7 või punkti 12

alusel tulnud arvata selle staaži hulka.

21. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude

väljamõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

5(6)

3-23-1224

22. HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele

kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võivad andmed initsiaalide või tähemärgiga.

Kaebaja nimi ei ole avaldatava kohtulahendi mõistmiseks vajalik ning saab eeldada tema huvi, et

see avaldatud kohtulahendis ei kajastuks. Seetõttu tuleb see asendada tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)