2-25-7534/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7534

Tsiviilasi

X hagi B2 Impact OÜ vastu laenulepingu tühiseks

tunnistamise nõudes

Hagihind

2 000 eurot

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: X (isikukood XXX) elukoht xxx; e-post: xxx

Hageja volitatud esindaja: Maksim Fedotov (isikukood

XXX), Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx

Kostja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post: mail@b2-impact.ee

Kostja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (isikukood

XXX); e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta X hagi B2 Impact OÜ vastu laenulepingu tühiseks tunnistamise nõudes läbi

vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Hageja X esitas 15.05.2025 hagi kostja B2 Impact OÜ vastu laenulepingu tühiseks tunnistamise nõudes.

Hageja esitas kohtusse tuvastushagi, millega palus tuvastada, et tal puudub kostja ees tulenev rahaline

kohustus summas 2000 eurot. Kohus võttis hagi 17.10.2025 määrusega menetlusse ning küsis kostjalt

kirjalikku seisukohta.

Kostja esitas kohtule 15.11.2025 seisukoha, milles leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg

2 alusel. Kostja selgitab, et sagis kirjeldatud asjaoludel ei ole võimalik taotleda laenulepingu tühiseks

tunnistamist. B2 Impact OÜ ei ole selle lepingu pooleks, mille tühiseks tunnistamist hageja taotleb. BB

Finance ei ole lepingut tervikuna B2 Impact OÜ-le üle andnud, vaid on üksnes loovutanud viimasele

lepingust tulenevad nõuded. B2 Impact OÜ ei ole antud menetluses õige kostja.

Kostja märgib veel, et kohtuvälise menetluse perioodil (algas 01.09.2022), kohtumenetluse perioodil ega

ka täitemenetluse perioodil ei ole hageja tema vastu suunatud nõuet vaidlustanud ega üldse mitte mingit

tagasisidet isikuandmete ärakasutamise osas andnud.

Arvestades, et B2 Impact OÜ poolt krediidiandjalt omandatud nõue on tänaseks sundtäitmise kaudu 100%

ulatuses rahuldatud ning nõude rahuldamisega on kaasnenud ka täitemenetluse- jm kulud, mis jäänud

hageja kanda, siis on viimased käsitletavad hageja kahjuna, mille hüvitamist saab hageja nõuda teo toime

pannud isikult Ylt. B2 Impact OÜ on õiguspäraselt pannud maksma jõustunud kohtulahendi. Jõustunud

kohtulahendi vaidlustamiseks on konkreetne menetlus, teistmisavaldust hageja seaduses ette nähtud aja

jooksul (s.o 2 kuu jooksul Y süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisest) esitanud ei ole. Hageja on tänaseks

minetanud kõik õigused kohtulahendi vaidlustamiseks.

Hageja oma 28.11.2025 vastuses kostja seisukohale leiab, et hagi on esitatud õige kostja suhtes. Kuna

kostja tunnistab, et BB Finance OÜ loovutas oma nõuded laenulepingu 1863230634097 raames firmale

B2 Impact OÜ, siis vastavalt VÕS § 164 lg 1, lg 2 ja § 167 lg 3 ja lg 4 sätetele, läksid kostjale üle BB

Finance OÜ kõik lepinguga seotud õigused ja kohustused. Kostja ei esitanud kohtule dokumente, mis

oleks tunnistanud, et loovutus oli osaline. Vastupidi, kostja tunnistas oma vastuses Politseiameti päringule

20.05.2024.a. kriminaalasja nr. 23244000158 raames, et nõuete loovutus toimus täies mahus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka

muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 426 lg 1 kohaselt, hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et

hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja on esitanud hagiavalduse kostja B2 Impact OÜ vastu laenulepingu nr 1863230634097 tühiseks

tunnistamise nõudes. Kostja on selgitanud, et nimetatud leping on sõlmitud BB Finance OÜ ja hageja

vahel, kostja on nimetatud nõude omandanud nõude loovutamise teel. Kostja on täitemenetluse kaudu

pannud maksma jõustunud kohtuotsuse ning nõue on 100% rahuldatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 sätestab nõude loovutamise ja nõude ülemineku uuele võlausaldajale,

VÕS § 179 sätestab aga lepingu ülemineku kolmandale isikule. VÕS § 179 lg 2 sätestab, et lepingu

ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud.

Nõude loovutamisega seevastu aga võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 2).

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja soovib

tühiseks tunnistada laenulepingut, mida kostja ei ole BB Finance OÜ-lt üle võtnud, vaid millest tulenevad

nõuded on BB Finance OÜ kostjale loovutatud. Samuti on nõudest tulenev Pärnu Maakohtu 22.02.2023

kohtumäärus asjas nr 2-22-148066 jõustunud ning juba täitemenetluses täidetud. Lisaks nähtub kohtule

esitatud otsusest kriminaalasjas 1-24-7015, et hageja kasuks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

rahuldatud kannatanu X tsiviilhagi ning mõistetud Ylt X kasuks välja 3928 eurot.

Tuvastushagi menetlusse võtmisel on samad eeldused, mis kujundus- või sooritushagi puhul, st isik saab

kohtusse pöörduda oma eeldatava seadusega kaitstud huvi või õiguse kaitseks. Täiendavalt sätestab TsMS

§ 368 lg 1 tingimuse, et tuvastushagi esitajal peab olema õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi.

Riigikohus on tuvastatavast õigussuhtest tulenevate nõuete aegumises ja kostja aegumisele tuginemises

näinud aga õiguslikku huvi välistavat asjaolu, kuigi tuvastamisnõue ise aegumisele ei allu. Näiteks kui

hageja soovib põhjendada oma tuvastushuvi sellega, et esitada kostja vastu võimalikke kahju hüvitamise

nõudeid, ei peaks tuvastushagi rahuldama, kui nende nõuete esitamine ei ole ilmselgelt enam võimalik.

Seega on hageja käesolevas menetluses esitanud nõude vale isiku suhtes, lepingust tuleneva nõude

kohtulahendi edasikaebe aeg ning teistmisavalduse esitamise tähtaeg on möödunud (TsMS § 704 lg 1

kohaselt teistmisavalduse võib esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest

alates). Lisaks on kohus hageja kasuks juba mõistnud süüdimõistetult välja vaidlusalusest lepingust

tuleneva hüvitise. Järelikult nähtub poolte esitatud seisukohtadest, et hagejal puudub tuvastushagi

esitamiseks ka õiguslik huvi.

Lähtudes eeltoodust, jätab kohus hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud

menetluskulusid. Seega jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja

arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või

hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja

või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Kohus andis hagejale 17.10.2025 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu 315 euro

tasumisest.

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik