Legislator Case Law & Legislation
3-26-1226/2 AI generated

3-26-1226/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-26-1226/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Halduskohtusse saabus 23. aprillil 2026 X kaebus, mis on adresseeritud Eesti Tartu Halduskohtule, Tartu Maakohtule, riigi peaprokurörile ning Maksu- ja Tolliametile.

Legislator headnote

AI generated

3-26-1226/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Tartu Halduskohtusse saabus 23. aprillil 2026 X kaebus, mis on adresseeritud Eesti Tartu Halduskohtule, Tartu Maakohtule, riigi peaprokurörile ning Maksu- ja Tolliametile.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1226

Määruse kuupäev

24. aprill 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 23. aprillil 2026 X kaebus, mis on adresseeritud Eesti

Vabariigi presidendile, Eesti Vabariigi peaministrile, Eesti Vabariigi justiits- ja digiministrile,

Eesti Vabariigi siseministrile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Vabariigi sotsiaalministrile,

Tartu Halduskohtule, Tartu Maakohtule, riigi peaprokurörile ning Maksu- ja Tolliametile.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne.

3. Kohtu hinnangul viitab kaebaja käitumine sellele, et tema eesmärk ei ole suunatud

esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele.

4. Kaebus on sõnastatud äärmiselt segaselt ja laialivalguvalt ning selle eesmärgist on

keeruline aru saada. Kaebus on kirjutatud omakäeliselt erinevate dokumentide pööretele ning

ka dokumentide vabadele pindadele, mis raskendab sellest arusaamist veelgi. Muuhulgas

sisaldab kaebus solvanguid ning ebasündsaid ja halvustavaid väljendeid. Samas on

halduskohus kaebajale varem erinevates kohtuasjades korduvalt selgitanud, millistele nõuetele

peab halduskohtule esitatav kaebus vastama (nt haldusasjad nr 3-25-464, 3-25-3153, 3-24-

2784). Kohus on kaebajale viidatud haldusasjades mitmeid kordi selgitanud, et vastavalt

HKMS § 52 lg-le 1 on kohtule esitatavas avalduses keelatud väljendada end sündsusetult või

kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult, kuid vaatamata sellele jätkab kaebaja

eelmainitud nõude rikkumist.

5. Seega ei pea kaebaja vajalikuks juhinduda kohtu antud juhistest, vaid esitab jätkuvalt

kaebusi, mis ilmselgelt ei vasta HKMS § 37–39 sätestatud nõuetele. Kohtul on

halduskohtumenetluses küll uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), kuid need

kohustused ei ole piiramatud. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud kaebuste ja ka käesolevas

asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik käitumismuster, mida iseloomustab

mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones soov koormata kohut mahukate ja

abstraktsete kaebustega, mis ei vasta kaebuse lubatavuse kriteeriumitele. Selline

tegutsemisviis on käsitletav kaebeõiguse olulisel määral kuritarvitamisena. Seepärast ei pea

kohus põhjendatuks jätta kaebust käiguta ja anda kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks

tähtaega.

6. Ka leiab kohus, et korduvalt samade puudustega kaebuse esitamine rikub

menetlusökonoomia printsiipi ning takistab isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele,

kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohus märgib siinkohal, et X

kaebuse tagastamine ei tähenda kindlasti tema halduskohtusse pöördumise õiguse kui

niisuguse eitamist. Kaebajal on analoogselt teiste isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete

avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks peab ta järgima kohtumenetluse norme ning

pöörduma kohtu poole seaduses sätestatud korras. Kui kaebaja esitab halduskohtule kaebuse

oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte kohtu koormamise või potentsiaalse vastaspoolt

solvamise eesmärgil, jaatab kohus ka kaebaja kaebeõigust.

7. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid kaebaja

õiguste intensiivsele riivele, siis tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)