2-20-8067/86 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8067

Kohtuasi

I.M-i (I.M) kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Credit.ee OÜ 01.10.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik/usaldusisik I.M (isikukood XXX)

Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja) Credit.ee OÜ

(registrikood 11898079), lepingulised esindajad Aira

Raud ja Alar East

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.09.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Credit.ee OÜ kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-20-8067

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27.08.2020 määrusega kuulutati välja I.M-i (võlgnik) pankrot. Maakohus

lõpetas 21.06.2021 võlgniku pankrotimenetluse, algatas võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Viidatud kuupäeva

seisuga oli võlgnikul täitmata kohustusi 42 374,77 eurot, sh Credit.ee OÜ (võlausaldaja) nõue

781,41 eurot.

2. Võlgnik esitas 12.11.2024 maakohtule taotluse lõpetada kohustustest vabastamise menetlus

ja vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest on möödunud üle kolme aasta. Võlgnik avaldas, et on täitnud oma

kohustusi nõuetekohaselt ja esitanud kohtule õigeaegselt aruandeid. Ta elab vanemate juures

ja abistab neid. Võlgnikul pole kinnis- ega vallasvara. Võlgnik koondati 2023. a, on nüüd

arvel töötuna ja otsib tööd. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta tervis on halvenenud ja tal on

majanduslikult raske olukord. Täiendavalt teatas võlgnik 21.01.2025 e kirjas kohtule, et ta on

kolme aasta jooksul võlausaldajatele tasunud 1673,94 eurot.

3. Harju Maakohus tegi 27.01.2025 määruse, millega vabastas võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustuste täitmisest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.03.2025 määrusega Harju Maakohtu 27.01.2025

määruse ning saatis asja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks samale

maakohtule.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus rahuldas 30.09.2025 määrusega võlgniku taotluse kohustustest

vabastamiseks ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest isikust

võlgniku suhtes on enne 2022. a 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

7. Maakohus kuulas 10.09.2025 ära võlgniku, võlgnik andis vande. Võlausaldajad

ärakuulamisele ei ilmunud. Kirjaliku seisukoha esitasid võlausaldajad Eesti Inkasso OÜ, AS

SEB Pank, Holm Bank AS, Credit.ee OÜ, Creditstar Estonia AS ja Aktiva Finance Group

OÜ.

8. Maakohus ei tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks.

8.1. Võlgnikul oli võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava

sissetuleku arvelt arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-s 1 sätestatut. Kuni

2023. a novembrini töötas võlgnik P OÜ-s dokkerina. Võlgniku keskmine töötasu oli kuni

2022. a märtsini 978 eurot, seejärel (tervise halvenemise tõttu) osakoormusega töötamise eest

2022. a 560 eurot (bruto), 2023. a 692,63 eurot. 2023. a novembris võlgnik koondati. Võlgnik

oli arvel Töötukassas, kust sai perioodil november 2023–juuni 2024 toetust kokku 3337,97

2-20-8067

eurot ning perioodil juuli 2024–november 2024 hüvitist kokku 1715,36 eurot. Alates

20.11.2024 töötab võlgnik T AS-is bussijuhina. Perioodil 20.11.2024–12.07.2025 on võlgnik

saanud töötasu kokku 9177,69 eurot. Võlgniku viimase 12 kuu keskmine sissetulek 907 eurot,

igakuised püsikulud moodustavad 907 eurot. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid

järgnevalt: 03.06.2023 116,06 eurot, 02.06.2024 35 eurot, 12.07.2025 22,61 eurot. Võlgnik on

esitanud iga-aastased aruanded (dtl 204–206, 254–256, 490–493) ja pangakonto väljavõtted

(dtl 209–231, 259–281, 469–488). Võlgniku esitatud tõendite alusel puudus maakohtul alus

kahelda võlgniku sissetulekute vastavuses tegelikkusele. Ühtegi tõendit selle kohta, et võlgnik

varjaks oma vara või tegelikke sissetulekuid kohtule esitatud ei ole.

8.2. Maakohtul puudus alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid töötamise

ja majandusliku seisundi kohta. Võlgniku selgituste ja esitatud tõendite kohaselt on võlgnikul

diagnoositud kõrgvererõhutõbi ja südame rütmihäired. Viimaste aastate jooksul on võlgnik

hooldanud oma eakaid vanemaid, mistõttu ei saanud töötada täiskoormusega. Võlgniku ema

suri 03.06.2025, kuid enne seda vajas igapäevast ja pidevat hooldust seoses oma tervisliku

seisundiga. Ema turvalisuse, heaolu ja stabiilse tervisliku seisundi tagamiseks palkas võlgnik

abilise, kellele maksis oma sissetulekust. Maakohus leidis ka, et võlgnik ei ole käesolevas

menetluses oma sissetulekuid varjanud tuginedes Riigikohtu seisukohtadele 30.10.2019

määruses tsiviilasjas nr 2-11-24696.

8.3. Maakohus asus seisukohale, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku

puudumine. Maakohus ei tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide

kahjustamisele suunatud tegevust. Võlgnik ei ole hoidnud teadlikult ning eesmärgipäraselt

kõrvale PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustest.

8.4. Eeltoodust tulenevalt kuulus võlgniku taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuli

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Lisaks vabastas maakohus PankrS

§ 172 lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku

kohustustest.

9. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

võlgniku kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE EDASINE MENETLUS MAAKOHTUS

Määruskaebus

10. Credit.ee OÜ (edaspidi võlausaldaja või määruskaebuse esitaja) esitas määruskaebuse,

milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks

maakohtule või alternatiivselt muuta vaidlustatud maakohtu määrust selliselt, et võlgnik

jäetakse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Määruskaebuse

esitamisega seotud kulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

11. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik rikkunud võlausaldaja hinnangul PankrS § 173 lg-tes

1 ja 3 sätestatud kohustusi.

11.1. Maakohus ei ole arvesse võtnud võlgniku tegelikke sissetulekuid ega ole arvestanud

võlausaldajatele seaduse järgi loovutamisele kuuluva osa suurust õigesti. Võlausaldajal on ka

kahtlus, et võlgnik varjas oma tulusid.

11.06.2024 on võlgnik esitanud usaldusisiku aruande perioodi 01.07.2023–08.06.2024 kohta.

Võlgnik täitis ise usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik märkis, et palk koos koondamishüvitisega

2-20-8067

juuli–november 2023 oli kokku 5617,94 eurot. Saadud rahast on võlgnik tagastanud isale

2000 eurot. Võlgnikul oli vaja parandada hambaid ja isa toetas teda rahaliselt 2023. a.

Võlausaldaja märgib, et vähekindlustatud isikutel on võimalusi ka riikliku hambaravi

saamiseks. Võlgnik on tegelikkuses võtnud lähedaselt laenu ning eelistanud eraisikust

laenuandjat menetluses tunnustatud laenuandjate ees. Võlgnik oleks pidanud oma sissetuleku

jaotama vastavalt jaotuskavas ettenähtule seni tunnustatud võlausaldajate vahel. Erakorralise

hambaravi küsimusega oleks võlgnik pidanud pöörduma Haigekassa poole. Maakohtus ei ole

tõendamist leidnud, et tegemist oleks olnud erakorralise vältimatu ravivajadusega 2000 euro

ulatuses ning, et seda ei oleks võlgnik saanud teha riigi toel. Novembris 2023 laekus

võlgnikule lõpparve 2143,86 eurot (neto) ning Töötukassalt 1261,13 eurot (neto), misjärel on

võlgnik välja võtnud sularaha kokku 3000 eurot. 22.03.2024 on võlgnikule laekunud

tulumaksutagastus Maksu- ja Tolliametilt 173,92 eurot (neto), mida võlgnik ei ole tuluna välja

toonud esitatud aruandes ega võlausaldajatele jaotanud.

Võlgnik esitas aruande juuni 2024–juuli 2025 kohta. Võlgniku töötasu bussijuhina on olnud

kuni 1432 eurot (neto). Võlausaldaja esitas tabeli, mille kohaselt oleks võlgnik pidanud

võlausaldajatele sel perioodil loovutama kokku 2157,35 eurot. Võlgnik on esitanud aruandes

ebaõigesti, et tema sissetulek oli väike ning seetõttu ei saanud ta võlausaldajatele

väljamakseid teha. Seega on võlgnik tahtlikult ja süstemaatiliselt võlausaldajatele jätnud

eraldamata loovutamiskohustusega ette nähtud osa sissetulekutest mitme aasta vältel.

Lisaks ei nähtu vaidlustatud määrusest Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2025 määruse p-s 9.4

märgitule vastavaid selgitusi.

11.2. Maakohus ei ole välja selgitanud ega kogunud tõendeid selle kohta, et võlgnik otsis

tegelikkuses tööd perioodil, mil ta ei töötanud (november 2023–november 2024). Ainuüksi

Töötukassas arvel olemine ei tõenda, et võlgnik on sel perioodil tõsimeeli tööd otsinud.

Võlgnik märgib aruandes, et alates novembrist 2023. a on ta saanud töötukassa toetust. Samas

ei märgi võlgnik ega ole esitanud selle kohta tõendeid, mida ta täpsemalt on teinud töö

leidmiseks. Võlgnik kirjeldab usaldusisiku aruandes, et ta osaleb kursustel, mis võimaldavad

tal edaspidi töötada bussijuhina. Siit võib järeldada, et võlgnikul on varasemast ka

autojuhiload ning ta oleks võinud tööd otsida taksojuhina, kaubavedajana jne. Lisaks, kuna

võlgnik näeb ennast tulevikus töötamas bussijuhina, oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine

perspektiivikas. Arusaamatuks jääb, mis põhjusel on maakohus varasemalt leidnud, et võlgnik

ei saa tervise tõttu üldse töötada. Võlgnik ei ole teinud mõistlikke pingutusi uue töökoha

leidmiseks ega tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega aasta aega, kuna tegemist ei ole

töövõimetu inimesega, vaid võlgnikule ei sobi üksnes öötöö. Võlgnik on varasemalt töötanud

paremini tasustatud töökohal. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-t 1 perioodil

november 2023–november 2024.

11.3. Võlgniku eeltoodud tegevus on tahtlik, st võlgnik on süüliselt rikkunud

pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.

13. Võlgnik kinnitab, et ei ole rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi. Igakuiselt peale palga

saamist jättis võlgnik endale mittearestitava miinimumi ja ülejäänud summast 75% kandis

teisele kontole, et teha korra aastas väljamakse võlausaldajatele. Seda kinnitavad aruanded.

Peale koondamist oli võlgnikul depressioon ning tal oli ennast raske kokku võtta. Töötukassa

2-20-8067

määras võlgnikule spetsialisti, kes aitas teda tööotsimisega. Võlgnik püüdis ka ise aktiivelt

otsida endale tööd sobiva graafiku ja töötasuga. Võlgnikul ei olnud võimalik töötada

täiskoormusega, sest tema vanemad vajasid tol ajal igapäevast toetust. Aastatel 2020–2022 oli

COVID-19 ning alates 2023. a on majanduslangus ja paljud ettevõtted lähevad pankrotti,

mistõttu oli sellel perioodil raske tööd leida. Isale raha tagastamine (2000 eurot) oli tehtud

võlgnikule seadusega lubatud osalt. 03.06.2025 suri võlgniku ema. Matuse ja hauatähisega

seotud kogukulu oli 5699 eurot. Võlgnikul tuli võtta sõpradelt 5600 eurot laenu, kuna need

olid vältimatud kulud, mida ei olnud võimalik edasi lükata. Nüüd hakkab võlgnik oma palgast

sõpradele laenu tagastama. Võlgnik elab praegu koos isaga ning on sunnitud teda aitama. Isa

ainsaks sissetulekuks on pension, mis ei võimalda toime tulla kõigi tema eluks minimaalselt

vajalike rahaliste väljaminekutega.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb määruskaebus jätta

rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu määrus muutmata.

16. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 21.06.2021

määrusega. Usaldusisik jäeti määramata ja võlgnikku ennast kohustati täitma usaldusisiku

ülesandeid. Võlgniku pankrotimenetluses jäi täitmata tunnustatud nõudeid kokku 42 374,77

eurot. Määruskaebuse esitaja tunnustatud nõude suurus on 811,11 eurot ja jaotise suurus on

1,85%. Tema pankrotimenetluses saamata jäänud jaotise suuruseks on samuti 811,11 eurot,

millest jäi tal kohustustest vabastamise menetluses saamata toimiku materjalide kohaselt

779,58 eurot. Ülejäänud võlausaldajad ei ole maakohtu määrust, millega maakohus vabastas

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vaidlustanud.

17. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud

seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. Enne 1. juulit kehtinud

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Rakendussätte PankrS § 1933 lg 1

järgi, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud

kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS §

175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise

otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Seega pidi maakohus otsustama võlgniku

kohustustest vabastamise 01.07.2025 seisuga.

18. Võlgniku kohustustest vabastamine on PankrS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus,

samas peab kohus diskretsiooni teostades arvestama sama paragrahvi lg-s 2 sätestatuga.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

2-20-8067

19. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud jätma võlgniku PankrS § 175 lg 2 p 2

alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastama, kuna võlgnik on süüliselt

rikkunud PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust, samuti PankrS § 173 lg-t 2, sest

on varjanud oma vara, ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seejuures on võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg-t 1, sest ei tegelenud perioodil november 2023–november 2024

mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud seda. Määruskaebuse esitaja peab võlgniku

rikkumisi süülisteks.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt oma

PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Määruskaebuse esitaja väited ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale.

20.1. Kolleegiumi arvates ei saa asjas tuvastatu kohaselt võlgniku kohustuste süüliseks

rikkumiseks olla see, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal asunud uuele ja

vähemtasuvale töökohale. Samuti see, et võlgnik oli perioodil november 2023–november

2024 töötu ning osales kursustel, mis võimaldaksid tal edaspidi töötada bussijuhina. Toimiku

materjalidest nähtub, et 2023. a novembris toimus P OÜ-s kollektiivne koondamine, kus oli

võlgniku töökoht viimased 18 a (dtl 322). Seda, et kohustustest vabastamise menetluse kestel

kaotab võlgnik koondamise tõttu oma töökoha, registreerib end töötuna ning asub läbima

bussijuhi kursusi uue töö saamiseks, ei saa pidada võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks.

Seejuures on võlgnik asunud alates novembrist 2024 tööle just bussijuhina (dtl 490). Lisaks

on täitnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel perekondlikke kohustusi, s.o

hooldanud oma vanemaid, mistõttu ei olnud võimalik võlgnikul töötada täiskoormusega.

Seega ei saanud võlgnikult nõuda, et ta töötaks praegusel juhul täistööajaga. Samuti esitas

võlgnik 09.07.2022 perearsti tõendi nr 7588, mille kohaselt oli võlgnikul vastunäidustatud

öötöö (dtl 148) ning mille tõttu kohustustest vabastamise kestel asus enne koondamist võlgnik

töötama osakoormusega. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kolleegium määruskaebuse esitanud

võlausaldaja väidetega, et võlgnik on süüliselt rikkunud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevat

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida, mis annaks aluse jätta ta

kohustustest vabastamata.

20.2. Võlgnik ei ole rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-st 3 tulenevat loovutamiskohustust.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb võlgniku käitumise süülisuse hindamisel arvesse võtta ka

asjaolu, et siinsel juhul jättis maakohus võlgnikule usaldusisiku määramata ja kohustas

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi

ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda

kohustusi, võib kohus PankrS § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku

vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest

vabastamise keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda

usaldusisiku ülesandeid täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele

väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine

annaks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus

(TlnRnKm 16.12.2025, 2-10-57941, p 27.1).

20.2.1. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui

usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud,

et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada

võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma

kohustusi täidab. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus määrab võlgniku enda

usaldusisikuks, peab ta olema veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita.

2-20-8067

Kui kohus on võlgniku usaldusisikuks siiski määranud, on kohtul PankrS § 172 lg 6 teise

lause järgi ka kohustus kontrollida, kas võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi. Eelviidatud

kohustuse raames tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas võlgnik täidab ja saab nõuetekohaselt

hakkama PankrS §-s 172 sätestatud kohustuste täitmisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16,

p 18). Ringkonnakohtu hinnangul tähendab eeltoodu seda, et juhul, kui menetluse kestel

ilmnes, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuli võlgnikule määrata

usaldusisik, kes neid kohustusi täidab. Võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma

kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi.

20.2.2. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel selgitas maakohus 21.06.2021

määruses võlgnikule/usaldusisikule õigusi ja kohustusi (dtl 127–130). 14.01.2025 toimunud

ärakuulamisel olid maakohtu selgitused võlgnikule üldsõnalised, sh selgitas maakohus

võlgnikule, et tema sissetulek on selline, millest saaks teha võlausaldajatele makseid ning

palus esitada kokkuvõtte tehtud maksetest (dtl 344). 10.09.2025 toimunud ärakuulamisel

maakohus võlgnikul täiendavaid asjaolusid selgitada ei palunud (dtl 557). Kirjalikke

selgitusnõudeid toimikust ei nähtu.

20.2.3. Esitatud aruannetest ei ole võimalik aru saada, kas võlgnik sai aru, kui suur on

mittearestitav summa ja kui palju ta peab võlausaldajate jaoks kõrvale panema. Arvestades

aruannetes märgitut, on ringkonnakohtu hinnangul pigem võimalik järeldada, et võlgnik ei

olnud võimeline usaldusisiku kohustusi täitma.

20.3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

jooksul esitanud nii usaldusisiku aruanded kui ka konto väljavõtted (dtl 145–181, 189–238,

291–326, 462–493), mistõttu ei saa järeldada, et võlgnik on PankrS § 173 lg 2 mõttes enda

tulusid või vara varjanud. Kuigi võlgnik ei ole tulumaksutagastust enda sissetulekute hulka

arvanud, nähtuvad need pangakonto väljavõtetest. Maakohtul tulnuks nõuda võlgnikult

lisaselgitusi ja -teavet selle kohta, miks ei pea võlgnik kontole laekunud tulumaksutagastust

enda varaks ning vajadusel selgitada, et tegemist on samuti võlgniku sissetulekuga.

Arvestades, et maakohus selgitamiskohustust ei täitnud, ei saa väita, et võlgnik sai ise

õigusalaste teadmisteta isikuna aru, et ka tulumaksutagastust tuleb kasutada võlausaldajate

huvides, mistõttu ei saa tegemist olla varjamisega (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-32-16, p-d 15

ja 16). Samuti ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada pankrotivälisele

võlausaldajale võla tasumist. Võlgnik ei ole seda makset varjanud (ta märkis kohtule esitatud

aruandes ise, et tegi sellise makse). Lisaks ei saa ka siinkohal väita, et võlgnik sai ise

õigusalaste teadmisteta isikuna aru, et praegusel juhul ei võinud võlgnik tasuda võlga

pankrotivälisele võlausaldajale (s.o isalt hambaraviks saadud laenu).

20.4. Kuigi kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgniku kohustus olla keskmisest

hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma võimaluste piires, ei ole võlgnik kolleegiumi

hinnangul eelnevat arvestades enda kohustust süüliselt, s.o vähemalt raskelt hooletult VÕS §

104 lg 4 tähenduses rikkunud. Seega ei anna eeltoodu kolleegiumi hinnangul alust jätta

võlgnikku PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

2-20-8067

(allkirjastatud digitaalselt)