Legislator Case Law & Legislation
2-25-17658/5 AI generated

2-25-17658/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-17658/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja K.V Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

Legislator headnote

AI generated

2-25-17658/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja K.V Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-25-17658

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-25-17658

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.V vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 043,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479;

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse Õigusbüroo

OÜ, e-post: XXX).

Kostja: K.V (isikukood: XXX, aadress: XXX-i , 68316,

XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja K.V

vahel 10.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006046416 ja selle

17.02.2023 muutmise lepingust (nr L89011463194) tulenev võlgnevus summas

3828,15 eurot, mis koosneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevusest 3627,02 eurot ja intressist 201,13 eurot.

3. Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa

jääk

Põhiosa

Intress

Igakuine

osamakse

15.05.2026

1473,42

239,10

2,73

241,83

15.06.2026

1234,32

242,07

2,21

244,28

15.07.2026

992,25

246,68

1,84

248,52

15.08.2026

745,57

250,03

1,38

251,41

15.09.2026

495,54

254,10

0,89

254,99

15.10.2026

241,44

241,44

0,45

241,89

4. Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 18,90% aastas

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (s.o kohtuotsuse tegemise seisuga

3627,02 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni põhiosa makse tasumiseni.

5. Jätta hagi põhivõla 3145,61 euro ja kõrvalnõuete 4027,98 euro osas rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud 45% ulatuses K.V kanda ja 55% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

7. Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 561,60 eurot.

8. Välja mõista K.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni

9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

2. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast

nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 27.12.2025. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on

põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

4. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Inbank

Finance ja kostja vahel 10.07.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89006046416,

mille alusel sai kostja laenu 10 000 eurot ning laen tuli tagastada 60 kuu jooksul igakuiste

osamaksetega hiljemalt 15.07.2026. 17.02.2023 muutsid pooled lepingut, mis sai numbriks

L89011463194 ning pärast muudatusi tuli kostjal tagastada laenujääk 8246,05 eurot 45 kuu

jooksul 269,21 euro suuruste osamaksetena hiljemalt 15.11.2026. Igakuiseid osamakseid tuli

hakata tasuma alates 15.03.2023 ja kuu 15. kuupäevaks. Kostja on lepingu põhiosa katteks

tagasimakseid teinud 1753,95 eurot. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud lõpetati leping

25.04.2023.

5. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 8246,05 eurot, intressi

294,38 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 5 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 3864,23 eurot ning edaspidi viivise lepingujärgses määras

18,9% aastas alates 18.10.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.

6. Poolte vahel sõlmitud leping ja selle muutmise kokkulepe on tarbijakrediidileping VÕS §

402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel

kontrollida lepingu kehtivust.

7. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023

määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

8. Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr algsel lepingul 22,55% aastas ning

muutmisel 21,82% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Seega on lepingud kehtivad.

9. Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga

lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Hageja esitas 17.03.2026 vastuse kohtule, milles märkis, et tal ei ole lisada täiendavaid

andmeid ning esitas ümberarvestuse ja alternatiivselt lepingu täitmise nõude (VÕS § 108 lg

1), mille kohaselt arvestab kostja poolt laekunud summad põhinõude katteks ning kostjal on

sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 15.08.2024 osamaksest kuni 15.03.2026

summas 4022,98 eurot (põhiosa 3824,91 eurot ja intress 198,07 eurot) ning hageja nõuab

põhivõlgnevuselt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses määras 18,90%

aastas. Hageja palub ka välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning

viivise põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras

18,90% aastas.

11. Hageja on selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kostja esitatud

laenutaotluse ja avalike andmebaaside põhjal.

12. Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte

järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet,

kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud

ümberarvestuse, mis on kostjale kätte toimetatud 28.03.2026.

13. VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai laenu 10 000 eurot ning on hageja esitatu

kohaselt teinud tagasimakseid 4899,56 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud

makseteks. Seega on põhivõlg 5100,44 eurot (10 000-4899,56).

14. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda

25.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega

võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning

tarbijakrediidileping on kehtiv.

15. Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja

kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue lepingutasu,

haldustasu, sissenõudmiskulu ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas.

Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.

16. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel

sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud viimase

makse 2024. aastal ning seisuga 15.03.2026 on sissenõutavaks muutunud põhiosa 3824,91

eurot ning põhiosa jääk on 1707,79 eurot, mis muutub tulevikus sissenõutavaks (maksed

15.04.2026 kuni 15.10.2026). Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema

aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et

põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

17. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kostja tasutud summat (4899,56 eurot) ja tulevikus

sissenõutavaks muutunud põhiosa makseid aprill kuni oktoober 2026 (1707,79 eurot), saab

kohus arvutades sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuseks 3392,65 eurot (10 000

eurot – tagasimakstud 4899,56 eurot – tuleviku maksete põhiosa jääk 1707,79 eurot).

18. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg

1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).

19. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivist 18,90% aastas

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumist kuni põhivõla tasumiseni

ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast

päevast.

20. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja sissenõutavaks muutunud põhinõue kohtuotsuse

tegemise seisuga on põhjendatud 3627,02 euro ulatuses (3392,65 eurot + aprilli 2026

põhiosa 234,37 eurot) ja intress (kohtuotsuse tegemise seisuga) 201,13 euro ulatuses ning

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed on põhjendatud selliselt, et 15.05.2026

makse summas 241,83 eurot (põhiosa 239,10 eurot + intress 2,73 eurot), 15.06.2026 makse

summas 244,28 eurot (põhiosa 242,07 eurot + intress 2,21 eurot), 15.07.2026 makse

summas 248,52 eurot (põhiosa 246,68 eurot + intress 1,84 eurot), 15.08.2026 makse

summas 251,41 eurot (põhiosa 250,03 eurot + intress 1,38 eurot), 15.09.2026 makse

summas 254,99 eurot (põhiosa 254,10 eurot + intress 0,89 eurot) ja 15.10.2026 makse

summas 241,89 eurot (põhiosa 241,44 eurot + intress 045 eurot).

21. Ülejäänud osas s.o põhivõla 3145,61 euro ja kõrvalnõuete 4027,98 euro (intress 83,75 eurot,

lepingutasu 25 eurot, haldustasu 5 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 3864,23 eurot) osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.

22. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

23. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel

TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg

1 alusel jätta 45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda.

24. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot

(ilma käibemaksuta).

25. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 14 043,16 eurot tasuda

riigilõivu 910 eurot, mille hageja on tasunud.

26. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud

menetlustoiminguid hagiavalduse koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise

esindaja kulu summas 338 eurot.

27. Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 561,60 eurot (910 eurot + 338 eurot ja

sellest 45%).

28. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik