2-26-5888/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-26-5888

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.04.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-5888

Tsiviilasi

A.U`i hagi U.P`i vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.U (isikukood XXX; e-post: XXX);

Kostja: U.P (sünniaeg XXX a, XXX kodanik; Eesti

isikukood ; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

21.04.2026. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada A.U`i ja U.P`i abielu, mis registreeriti XXX XXX a.

3. Taastada abielu lahutamisel A.U`i abielu eel kantud perekonnanimi – A.U.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte

perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes muudatuste tegemiseks

rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.U esitas 13.03.2026. a Tartu Maakohtule hagiavalduse U.P`i vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu pöördumatult purunenud. Poolte vahel

puudub ühine majapidamine ja kooselu ei ole võimalik jätkata. Pooltel ei ole ühiseid lapsi

ega ühist vara. Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega kokkuleppel.

2. Tartu Maakohus 18.03.2026. a määrusega selles tsiviilasjas nr 2-26-5888 võttis hagi

menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

3. Kostja, U.P, esitas 20.03.2026. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et ta ei nõustu

hetkel abielu lahutamisega ning soovib võimalusel lahendada olukord rahumeelselt ja

kokkuleppe tee. Kostja selgitab, et hageja soovil andis ta hagejale märkimisväärse rahalise

summa. 2024. aasta novembris viibis hageja kostja juures XXX , nad külastasid koos

Eesti konsulaarasutust Ankaras, kus tegelesid vajalike dokumentidega. Pärast seda naasis

hageja oma riiki. Hiljem esitas hageja kostjale täiendavaid rahalisi nõudmisi ning pärast

seda, kui kostja ei olnud võimeline neid täitma, lõpetas ta kostja toetamise elamisloa

pikendamise protsessis.

4. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 21.04.2026. a, ja kohustas

pooli kohtusse ilmuma.

5. Kohus saatis kostjale kohtukutse 30.03.2026. a elektrooniliselt e-posti XXX. Kostja

kinnitas 30.03.2026. a vastuses kohtukutse kättesaamist. Kostja teatas vastuses, et tal ei

ole võimalik istungil osaleda, sest ta viibib väljaspool Euroopa Liitu, tema elamisluba

Eestis on lõppenud ja Politsei- ja Piirivalveamet ei ole seda veel pikendanud. Kostja

rõhutab, et ta ei soovi abielu lahutamist. Kostja selgitab täiendavalt, et poolte abielu

sõlmiti XXX 16.11.2023. a ning enne seda oli pooltel pikem suhe. Kostja lahkus Eestist

tööpuuduse ja rahaliste raskuste tõttu ja läks XXX poolte ühisel kokkuleppel, et säästa

raha. Kostja soovib abielu säilitada ja suhet parandada ning soovib naasta Eestisse, et oma

pereelu jätkata ja korda seada. Kohe, kui tema elamisluba pikendatakse, plaanib kostja

naasta Eestisse ja alustada taas hagejaga kooselu, kui tema soovib. Vastuses taotles kostja,

et kohus lükkaks kohtuistungi edasi, kuni on lahendatud tema elamisloa küsimus. Hiljem

telefonitsi avaldas kostja, et teeb kõik selleks, et istungile kohale ilmuda või osaleb

istungil video vahendusel. Kohus saatis kostjale arvutilingi, et soovi korral osaleda

kohtuistungil video kaudu.

6. 21.04.2026. a toimus asja arutamiseks kohtuistung.

Kostja istungile ei ilmunud. Kostja ei teavitanud kohut istungile ilmumise takistusest.

Kostja ei ühinenud istungiga ka video vahendusel ning telefonitsi ei olnud kostjaga

võimalik ühendust saada.

Istungil osales hageja A.U. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotles asja

lahendamist sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Hageja avaldas täiendavalt, et poolte abielu

sõlmiti XXX XXX a. Poolte abielulised suhted lõppesid vähemalt aasta tagasi. Hageja

leiab, et tema abielulised suhted kostjaga on pöördumatult lõppenud, hageja suhete

taastamist võimalikuks ei pea ja soovib abielu lahutada. Hageja palub abielu lahutamisel

taastada tema endine perekonnanimi – A.U.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja

selgitatud ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 alusel on võimalik asi

lahendada sisuliselt ilma kostja osavõtuta.

Kohus leiab, et hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja võimalik rahuldada.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja on Eesti kodanik ja tema

registreeritud elukoht on Eestis, aadressil XXX. Kostja on XXX kodanik ja sündinud

XXX . Kostjale on antud Eesti isikukood ja alates 11.04.2025. a on Eesti

rahvastikuregistris kostja registreeritud elukoht samal aadressil, mis hagejal, s.o XXX,

XXX. Rahvastikuregistri andmetel on antud kostjale Eestis viibimise õigus alates XXX a

kuni XXX . a. Poolte abielu on registreeritud XXX XXX a.

Kuna XXX ei kuulu Euroopa Liitu ja Eestil ei ole sõlmitud Türgiga välislepingut, siis

vastavalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RES) § 1 lg-le 2 tuleb abielulahutusele

kohalduva õiguse valikul lähtuda samas seaduses sätestatust. Tulenevalt RES §§-dest 57

ja 60, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, kohaldatakse

abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe

abikaasa elukoht on selles riigis. Kuna poolte viimane ühine elukoht oli Eestis ja hageja

elab Eestis, siis kohaldub abielu lahutamisele Eesti õigus.

Vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu

lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei

taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte

lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või

ebamõistlik.

Poolte esitatust nähtuvalt elavad nad eri riikides, neil ei ole kooselu ja nende abielulised

suhted on lõppenud. Hageja kinnitusel lõppesid poolte abielulised suhted vähemalt aasta

tagasi. Kostja on avaldanud soovi abielulised suhted taastada ja abielu säilitada. Hageja

suhete taastamist võimalikuks ei pea ja soovib lahutust. Kohus leiab, et esitatud asjaolude

põhjal saab järeldada, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja

põhjendatud on abielu lahutada. Kuna hageja kooselu ega kostjaga suhete taastamist ei

soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte lepitamiseks. Kostja

poolt välja toodud asjaolu, et ta soovib Eestis elamisloa pikendamist, abielu lahutamata

jätmiseks alust ei anna.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja lahutab poolte abielu.

Hageja soovib, et abielu lahutamisel taastataks tema perekonnanimi A.U.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et A.U on hageja abielu eel kantud

perekonnanimi.

Nimeseaduse § 11 lg 1 näeb ette, et abielu lahutamisel võib kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib

taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Hageja taotlusel taastab kohus abielu lahutamisel hageja abielu eel kantud perekonnanime

A.U.

TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja

rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes ja hageja isikuandmetes

muudatuste tegemiseks.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb

poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Teadaolevaks menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis jääb

hageja kanda ja seda ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik