2-26-6802/7

2-26-6802/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2026-04-24

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2026. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-26-6802 Tsiviilasi V Vi maksejõuetusavaldus Menetlusosalised Avaldaja (võlgnik): V V (isikukood xxx, elukoht: xxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola tn 3, 51004 Tartu, tel xxx, e-post : xxx) Menetlustoiming Avalduse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Rahuldada V Vi maksejõuetusavaldus. 2. Kuulutada välja V Vi (isikukood xxx) pankrot 24. aprillil 2026. a kell 10:15. 3. Nimetada V Vi pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (OÜ CiviLex, Soola tn 3, 51004 Tartu, tel xxx, e-post: xxx). 4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 21. mai 2026. a kell 10:30 (videos). 5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle 1

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 6. Algatada V Vi kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Tiia Kalaus, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 7. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel. 8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 01. aprilliks (esimene aruanne esitada 01.04.2027. a). 9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. 10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. 11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised. 12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 13. Jätta menetluskulud V Vi kanda. 14. Määrata usaldusisiku Tiia Kalausi tasu suuruseks 1 179,86 eurot (s.h käibemaks), anda võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 1 173,04 (koos käibemaksuga) ja määrata 1 173,04 eurot hüvitamisele riigi vahenditest väljamaksega Civilex OÜ`le arvelduskonto xxx Swedbank AS-is. 15. Ülejäänud usaldusisiku tasu 6,82 eurot välja mõista võlgnikult. 16. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult. 17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule, pankrotihaldurile ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni p 14 märgitud makse teostamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest 2

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V V (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 01.04.2026. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Tiia Kalausi. Usaldusisik esitas 23.04.2026. a kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võla nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ja mõista välja usaldusisiku tasu vastavalt esitatud taotlusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3. Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Võlgnik on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 18 lg 2 p 2). FIMS § 18 lg 3: Kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. 4. FIMS § 43 sätestab: füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 5. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. 6. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu, leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Ta loobus 03.02.2025. a lepinguga oma osast (väärtusega ca 6 000 eurot) korteriomandis oma tütarde kasuks, säilitades endale tasuta isikliku kasutusõiguse. Tegemist on lähikondsetega tehtud tehinguga, mille puhul esineb alus tagasivõitmiseks, kuna see vähendas võlgniku varalist seisu ja võlausaldajate rahuldamise võimalusi. 3

Võlgniku sissetulekud on olnud madalad ning koosnevad peamiselt miinimumpalgast ja töövõimetoetusest; lähiajal sissetuleku suurenemist ei ole oodata. Samas on võlgnik võtnud märkimisväärses mahus tarbijakrediiti, mille kasutamine ei ole olnud kooskõlas tema väidetega – pangakonto väljavõte näitab ulatuslikke ülekandeid lähikondsetele. Lisaks kannab võlgnik kulusid, mis ei ole tema otsesed kohustused (nt täisealise tütre ja tema laste ülalpidamine). Võlgniku kohustused on muutunud sissenõutavaks ning osaliselt kinnitatud kohtulahenditega. Usaldusisiku hinnangul ei ole makseraskused ajutised, vaid võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema pankrot. 8. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest keeldumiseks ei esine. 9. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda PankrS § 22 lg 5 mõistes muud asjaolu. 10. Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Kohus leiab, et võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnik on maksejõuetu. 11. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 12. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. 13. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 4

14.

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 15. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 16. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. 17. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.2027. a (FIMS § 46 lg 3). 18. Kohtu selgitused:  Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2). 5

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). 19. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 20. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 21. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 22. Usaldusisik on teinud tööd 14,25 tundi tunnitasuga 66 eurot. Tasu arvutuslik suurus on 951,50 eurot, millele lisanduks käibemaks 228,36 eurot. 23. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses 6

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2026. aastal on kuupalga alammääraks 946 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 24. Arvestades, et usaldusisik taotleb tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis kohalduvad koosmõjus FIMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4 ja lg 51 (viitega justiitsministri 01.02.2021.a. määrusega kinnitatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“), millistest johtuvalt on riigi poolt hüvitatava tasu suurus 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunni kohta (ilma käibemaksuta). Kuna menetluses ei ole ette näha laekumisi, mida saaks arvata pankrotivara koosseisu, siis taotleb usaldusisik tasu, milline vastab ainult riigi poolt hüvitatava tasu suurusele. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5¹). 25. Seega kokkuvõtvalt taotleb usaldusisik tasu määramist summas 946 eurot, millisele lisandub käibemaks summas 227,04 eurot ja selle hüvitamist riigi poolt. Ülejäänud usaldusisiku tasu 6,82 eurot välja mõista võlgnikult. 26. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 27. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta. Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata tasu 1 173,04 eurot (koos käibemaksuga), kuulub tasumisele riigi vahenditest menetlusabina. Ülejäänud usaldusisiku tasu 6,82 eurot kuulub hüvitamisele võlgniku poolt. Usaldusisiku tasu kanda Civilex OÜ kontole xxx Swedbank AS-is. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 7