4-25-4678/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-4678

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-4678 (259025002937)

Kohtunik

Kersti Heide

Kohtuasi

A N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Ida-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

üldsüütegude

menetlusgrupi

30.11.2025. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas

nr 259025002937 karistusseadustiku (KarS) § 218 lg

1 järgi

Menetlusalune isik

A N (isikukood: xxx), xxx kodanik, elukoht: xxx,

kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupp

Aadress: P. Pinna 4 Tallinn Harju maakond

E-post: xxx

Esindaja: eriasjade uurija Kristel Kaljumets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 123 lg-st 2, § 132 p-st

1, §-dest 133-134 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata A N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-

Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi

30.11.2025. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 259025002937.

2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.11.2025. a

üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 259025002937.

VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva

jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadavaks, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva

jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4-25-4678

Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi

30.11.2025. a üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 259025002937.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule A Nle ning kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja

Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui menetlusalune

isik soovib esitada kassatsiooni ja taotleda selleks riigi õigusabi korras kaitsjat, tuleb vastav

taotlus esitada Riigikohtule.

KAEVATAV OTSUS

30.11.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemkomissar otsuse väärteoasjas nr

259025002937 A N suhtes (kohtuvälise menetleja toimiku ehk edaspidi KVM tl 1-5).

Otsusega karistati A Nt karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest 25 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 09.10.2025 kella 11.20 paiku Harjumaal

Tallinnas Peterburi tee 36 ja 38 lähedal maanteel foori taga lõi tahtlikult jalaga vastu

sõiduautot XXX XXX registreerimisnumbriga XXX juhiust, millega kahjustas juhiust,

tekitades mõlgi, põhjustades oma tegevusega A Sle varalist kahju, pannes sellega toime

varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd see ei ületa olulise kahju piirmäära.

Väärteoprotokolli (KVM tl 6-7) ja -otsuse kohaselt rikkus A N sellise tegevusega KarS § 203

lg-s 1 sätestatut ning pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteo.

KAEBUS

Menetlusalune isik A N esitas 16.12.2025 Politsei- ja Piirivalveameti eelmärgitud otsuse peale

Harju Maakohtule kaebuse (kohtu tl 2-3), taotledes selle ülevaatamist ja muutmist, kuivõrd

see on ebaõiglane, sest tema on hoopis antud juhtumis kannatanu. Kaebuse kohaselt

09.10.2025 riivas A S juhitud auto XXX XXX reg. nr-ga XXX oma autopeegliga tema

juhitud auto peeglit. Kuna sellest mingeid vigastusi ei tekkinud, jätkas ta sõitu. Fooris süttis

punane tuli, ta avas oma autoakna ja klappis peeglid kokku, et veelkord kontrollida, kas

peeglil on kahjustusi. Korraga ilmus vasakult poolt keegi, kes lõi rusikaga tema autopeeglit ja

hakkas teda ähvardama. Kaebaja sõnul ta ehmatas selles olukorras ning enda kaitsmiseks

ruttas autost välja. A S ähvarduste tulemusena läks ta närvi ja ehmatas, hiljem pidi võtma

rahustavat rohtu. Afektseisundis oli esimene mõtte ennast ja oma vara kaitsta, seepärast tuli ta

autost välja ja käskis teisel meesterahval rahuneda. Jalaga pani teise mehe autoukse kinni.

Varalist kahju ta tekitada ei tahtnud. Nägi, et kahju ta ka ei tekitanud. Seejärel läks ta oma

autosse, süttis roheline tuli ning ta jätkas sõitu. A S tegevus oli suunatud tema

provotseerimisele ja ta tahtis kaebaja arvates temale või tema varale kahju tekitada. A N

selgitab, et politsei otsuses on moonutatud tema sõnu, ta ei löönud ust jalaga kinni, vaid

lükkas ukse jalaga kinni. Samuti pole otsuses märgitud, miks ta autost väljus.

18.12.2025. a määrusega jätis kohus A N kaebuse käiguta ning määrast talle tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks (kohtu tl 4-6).

2 (9)

4-25-4678

29.12.2025 ehk tähtaegselt kõrvaldas A N kaebuses esinenud puudused, andes kohtule ühtlasi

teada, et ta on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit

korraldamata ega soovi kaitsja osavõttu menetlusest. Samuti palub kas politsei otsuse

tühistamist või määratud rahatrahvi vähendamist (kohtu tl 8-14).

06.01.2026 edastas kohus A Nle kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning andis

võimaluse soovi korral esitatud kaebust täiendada või esitada täiendavaid taotlusi kuni

13.01.2026 (kohtu tl 24). A N seda võimalust ei kasutanud.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

06.01.2026 saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (kohtu tl 20-

23), milles kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A N süüline käitumine KarS nõuete rikkumisel on

aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning

väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on

õigusvastane ning KarS §-de 27 ja 30 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus esitatud videosalvestuselt fikseeritud

tegevuse osas ei esine kahtlust – isik lööb tugeva jalalöögiga teise sõiduki ukse kinni, millega

tekitab sõiduauto uksele kahjustuse. Salvestisel tuvastatud andmed kattuvad tunnistaja A S

ütlustega, et A N lõi tema sõiduauto juhipoolse ukse tugeva jalalöögiga kinni, millega tekitati

sõiduauto vasakule uksele kahjustus (mõlk).

Kuigi A N viitab kohtuvälises menetluses antud ütlustes ja kohtule esitatud kaebuses enda

tegevusele kui afektiseisundile, ei ole see usutav, kuna sellises seisundis inimene, kes on šokis

või hirmunud, ei järgneks agressiivsele ja ettearvamatult käituvale isikule, vaid püüaks hoopis

eemalduda ja võimalusel abi paluda. Selle asemel, et jääda peale A S käitumist rahulikuks ja

enda autosse, väljus A N autost, järgnes teisele isikule ja lahendas tekkinud olukorra sellistelt,

et vastas teise osapoole emotsionaalsele käitumisele rünnakuga.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid A N teos ei esine. Väärteomenetluse seadustiku

(VTMS) §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja

hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud

alustel.

A Nle määratud karistus on kooskõlas tema süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Määratud

trahv jääb allapoole sanktsiooni keskmisest määrast, karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastatud. Isiku süü suurus on alla keskmise.

Tegemist on üheepisoodilise väärteoga, tekitatud on materiaalne kahju. Lähtudes kahjusumma

ja kahju iseloomust, ei saa öelda, et isiku süü suurus oleks minimaalne ja isik ei vääriks üldse

karistamist. Arvestada tuleb, et tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Lähtuvalt

eeltoodust leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule määratud karistus on

proportsionaalne toimepandud teoga ja karistuse kergendamiseks puudub alus.

Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes VTMS § 132 p-st 1 palus kohtuväline menetleja jätta

A N poolt esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3 (9)

4-25-4678

KOHTU SEISUKOHT

Kohtualluvus

1. VTMS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi

peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on A Nle etteheidetav tegu toime pandud Peterburi

tee 36 ja 38 lähedal Tallinnas Harju maakonnas (KVM tl 1, 6). Vastavalt justiitsministri

27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju

Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse

peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse.

Kirjaliku menetluse kohaldamine

2. VTMS § 120 lg 1 sätestab maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses

kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul, kui kohus

on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et

nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad

on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi

korraldamist.

Süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. A Nle heidetakse ette KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk varavastase

süüteo toimepanemist väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, mis

seisnes võõra asja rikkumises KarS § 203 lg 1 mõttes, kuid ilma, et sellega oleks

põhjustatud olulist kahju. Nimelt loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt väheväärtuslikuks

asjaks asi, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

KarS §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 203 lg 1

näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud

oluline kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot. Seega

juhul, kui tekitati kahju summas, mis ei ületa 4000 eurot, on tegemist väärteoga KarS §

218 lg 1 mõttes, mitte kuriteoga KarS § 203 lg 1 järgi.

6. Kohtu hinnangul on alljärgnevatel põhjustel A Nle esitatud väärteoetteheide tõendatud

eelkõige tunnistaja A S sõiduauto XXX XXX registreerimismärgiga XXX pardakaamera

videosalvestusega. Videosalvestuselt nähtub, et pardakaamera salvestab Tallinna tänaval

liikuvast autost. Salvestav auto jõuab manöövrit sooritades vasakpoolsele sõidurajale,

tema ees olev auto reastub samuti ümber. Seejärel möödub parempoolselt rajalt Bolt

kirjadega auto ning mõne aja möödudes on näha, kuidas kaameraga sõidukist

parempoolsel rajal on valget värvi ja seejärel punast värvi autod, mõlemal autol on sisse

lülitatud suunatuli ning mõlemad soovivad vahetada sõidurada ehk reastuda parempoolselt

rajalt vasakpoolse rajal oleva kaameraga sõiduauto ette. Seega nähtub videosalvestuselt

muuhulgas, et kui autod hakkavad liikuma, alustab (A N juhitud) punane XXX sõiduk

kohe liikumist vasakule rajale, kusjuures A N sõiduki ees olev valget värvi sõiduk, mis

samuti jäi ootama, kas tal võimaldatakse ümber reastuda või mitte, liikus natukene ja siis

jäi ootama, kas teda lastakse vahele või mitte. A N jätkas liikumist isegi siis, kui oli näha,

et teda vahele ei lasta. Seega tekitas A N ise liiklusohtliku olukorra, mille tulemusena

antud sündmus aset leidis. Nimelt nähtub salvestuselt edasi, et punasele autole

4 (9)

4-25-4678

ümberreastumiseks võimalust ei anta. Punase sõiduki juht alustab sellest hoolimata siiski

sõiduraja vahetamist, seejärel toimub kahe auto vahel kerge kokkupõrge, mida kinnitab ka

vastav heli ning autos juhi kõrvalistuja ehmatushüüe (salvestise 1:08). Mõlemad autod

jäävad mõneks sekundiks seisma. Seejärel punase sõiduki juht alustab liikumist, võttes

veidi paremale, kiirendab ja siis reastub ikkagi vasakusse sõiduritta, kaameraga sõiduauto

ette. Punaseks autoks on XXX XXX registreerimismärgiga XXX. Sõiduauto XXX juht

liigub edasi ja peatub punase fooritule taga, tema järel kaameraga sõiduki juht peatab enda

sõiduki (salvestise 1:32). Kaameraga sõiduki juht väljub sõidukist ning liigub rahulikul

sammul sõiduauto XXX juhi ukse juurde ning lööb käeseljaga (isikul on jakk seljas)

juhipoolset küljepeeglit (salvestise 1:44) ning liigub enda sõiduauto poole tagasi. Näha on,

et XXX juhipoolne aken on lahti. Talle järgneb kiiremal sammul sõiduautost XXX

väljunud juht. XXX juht, jõudes kaameraga sõiduauto juurde, tema tegevust ei ole

kaamerast täpselt näha, kuid on aru saada, et ta võtab hoogu, kõlab löögi heli ning ukse

sulgumise heli ning selle peale sõiduauto XXX kergelt rapub (salvestise 1:53). XXX juht

liigub seejärel natukene enda auto poole tagasi, keerab siis ringi ja žestikuleerides (näpuga

osutades) ütleb midagi XXX juhile (salvestise 1:59). Pärast seda lahkub sõiduauto XXX

juht enda autosse ja sõidab rohelise fooritule süttides kohe edasi (salvestise 2:14).

7. Videosalvestusega ühtivad ka tunnistaja A S ütlused, millest nähtub, et 09.10.2025 umbes

kella 11.20 paiku sõitis ta Tallinnas Peterburi tee 36 juures oma isikliku sõidukiga XXX

XXX registreerimismärgiga XXX Mustamäe suunas. Autos oli koos abikaasaga. Peterburi

teel oli tol ajal teeremont, mis põhjustas ummikuid. Tunnistaja liikus vasakpoolsel

sõidurajal. Parempoolne sõidurada lõppes teeremondi tõttu ning lasi sõidukitel vahele, kes

reastusid tema sõiduki ette. Sel ajal, kui oli ühe sõiduki vahele lasknud, trügis üks sõiduk

külje peale ja sõitis tema auto parema külje peale nii, et lõi parempoolse peegli tagurpidi.

Tunnistaja jäi selle peale seisma, teine sõiduk möödus ja jäi foori taha seisma. Tunnistaja

sõitis foori taha järgi, läks autost välja ja lõi käega ühe korra vastu vasakpoolset peeglit.

Tema arvates ei juhtunud peegliga midagi. Sõidukijuhil oli aken lahti ja pöördus tema

poole, et vormistame liiklusõnnetuse ära. Selle peale tuli sõidukijuht tema auto juurde ja

lõi tema auto ukse jalapauguga kinni ja ütles, et istu autosse ja sõida minema. Seejärel

lahkus, istus enda autosse ja sõitis minema. Sõidukiks oli XXX registreerimismärgiga

XXX. Kuna oli kella peale minek, siis kohapeal vigastusi ei fikseerinud, kuid hiljem

sõidukit üle vaadates ei olnud küljepeeglil vigastusi, aga juhiuksel oli näha mõlk (KVM tl

17-17 pöördel).

8. A N on nii menetlusaluse isikuna ülekuulamisel kui ka kohtule esitatud kaebuses

märkinud, et ta lükkas jalaga teise auto juhiukse kinni (kohtu toimik tl 2, KVM tl 11). Ka

liiklusregister kinnitab, et XXX XXX registreerimismärgiga XXX vastutav kasutaja on A

N (KVM tl 15).

9. Kohtu hinnangul nähtub videosalvestuselt, et A N lööb A S autoukse jalaga kinni. Kuigi A

N pehmendab enda teguviisi sõnades, märkides, et kasutas ukse kinni panemiseks jalga

vms, siis arvestades, kuidas XXXi kaamera salvestuselt on näha ja kuulda, et sõiduauto

XXX juht võtab hoogu, kõlab löögiheli ning selle peale sõiduauto XXX salvestusseade

koos sõidukiga kergelt rapub, siis oli tegemist selgelt jõulise jalalöögiga.

10. A N on kohtule esitatud kaebuses viidanud, et politsei otsuses on moonutatud tema sõnu

(ei löönud ust jalaga, vaid lükkasin jalaga ukse kinni), samuti ei ole otsuses viidatud

põhjusele, miks ta autost väljus. Kohus, olles tutvunud kohtuvälise menetleja otsusega,

leiab, et selline väide ei vasta tõele. Otsuses on menetleja pannud kirja, mida A N on

menetlusaluse isikuna öelnud. Otsuses on kirjas, et A N saab aru, et talle heidetakse ette,

et ta lõi jalaga vastu autoust. Seejärel on menetleja kokkuvõtlikult pannud otsusesse kirja,

et A N on öelnud sh, et ta pani jalaga teise isiku auto ukse kinni. Seega selles osas pole

politsei isiku ütlusi kuidagi moonutanud. Kuigi otsuses pole täpselt viidatud, miks A N

5 (9)

4-25-4678

autost väljus, siis kohtu hinnangul pole see ka oluline, kuna ütlustest nähtuvalt läks A N

närvi, kuna A S lõi tema autopeeglit, siis ta väljus autost ja ütles isikule, et ta autosse

istuks ja jääks vait. Seega ka siin ei leia kohus, et politsei oleks otsuses moonutanud A N

ütlusi.

11. Politseimaja ees tehtud sõiduki XXX fotodelt (KVM tl 18, 23, 26-28) nähtub muuhulgas

sõiduauto XXX XXX juhiuksele tekitatud mõlk. Lisaks nähtub Stik AS (KVM tl 30-30

pöördel) poolt 10.10.2025 esitanud pakkumine sõiduauto XXX XXX

registreerimismärgiga XXX remonttöödeks, millest nähtuvalt kulub värvimis- ja

plekitöödele 1141,40 eurot. Kalkulatsioonis on märge, et sõiduauto esimesel vasakpoolsel

uksel (ehk n-ö juhiuksel) olev mõlk nõuab õgvendust ehk mõlgi eemaldamist ja

värvimistöid. Isegi kui arvestada pakkumises toodud kogusummast maha asendusauto

rendikulu (137,10 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 170 eurot), kulub otseselt

tekitatud kahju likvideerimiseks 971,40 eurot. Kuivõrd nimetatud summa ei ületa 4000

eurot, on tegemist väärteona asja kahjustamisega KarS § 218 lg 1 mõttes.

12. Arvestades, et tunnistaja sõnul põhjustati tema sõidukile nimetatud mõlk 09.10.2025

toimunud sündmuse käigus, kui A N (XXX juht) lõi sõidukiust tugevalt jalaga, mida

kinnitab ka pardakaamera salvestis ja kaudselt ka A N enda ütlused, juba 10.10.2025

väljastati remonttöödeks pakkumine ja samal päeval on tunnistaja politsei poolt juba üle

kuulatud, pole kohtul mingilt põhjust arvata, et antud mõlk tunnistaja sõidukile tekkis

mingil muul moel kui A N tegevuse (jalalöögi) tagajärjel.

13. Kohtuväline menetleja leidis otsuses, et A N on temale etteheidetava väärteo toime

pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo on A N toime pannud koguni kavatsetult, mis on kõige raskem teo toimepanemise

vorm. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab

seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

14. A N võttis hoogu enne autoukse jalaga löömist. Tema löök oli sedavõrd tugev, et auto

pardakaamera salvestis ja sellega seoses ka sõiduk ise rappus, kuigi selles istus samal ajal

sees veel üks reisija. Kui A N sooviks oleks olnud vaid ukse kinni panemine, siis oleks

seda tehtud kätega, sest nagu salvestiselt nähtub, olid A N käed täiesti vabad. Ühtlasi on

üldteada, et pelgalt käega sõiduki kerele kahjustuste tekitamine on vähem tõenäoline, kui

sõidukit jalaga lüües. Nimelt on jalalöök tugevam ning tekitab tõenäoliselt ka lööjale

endale vähem valu ja ebamugavust võrreldes käelöögiga vastu kõva ja tugevat sõiduki

kere. Sealjuures nähtub salvestiselt, et esmalt lööb A N jalaga ust, mille tagajärjel see

sulgus, suundub juba tagasi enda auto poole, kuid poolel teel pöörab tagasi ja hakkab alles

siis midagi A Sle seletama tema poole näpuga osutades. Kohtu hinnangul on sellest aru

saada, et isik pärast A S sõiduki löömist mõtles esmalt tagasi minna enda sõiduki juurde,

aga siis mõtles natukene ümber ja ütles enne veel midagi talle ja alles seejärel läks enda

sõidukisse. Sealjuures sai A N aru ja veendus juba sündmuskohal, et tema juhipoolsel

küljepeeglil mingeid vigastusi ei ole, kuid sellest hoolimata väljus enda sõidukist ja

suundus A S sõiduki poole. Selline sündmuste käik kinnitab, et A N esmaseks eesmärgiks

oli justnimelt teise sõiduki kahjustamine, mitte pelgalt teisele juhile tegudega ja/või

sõnadega märku anda, et ta lahkuks või üldse teise sõiduki juhiga suhelda. Teadliku

jõulise löögi tegemist kinnitab ka videosalvestuselt nähtuv A N agressiivne ja ärritunud

olek alates tema enda XXX sõidukist väljumisest kuni sinna naasmiseni. Seega valides

ründevahendiks jala, võttes sealjuures hoogu ning väljudes enda sõidukist agressiivselt

meelestatuna ning ilmselge eesmärgiga teist sõidukit kahjustada (tõenäoliselt

reaktsioonina A S poolt käega tema autopeegli löömisele, mis omakorda oli reaktsioon

sellele, et A N trügis reastumisele sedavõrd agressiivselt vahele, et toimus sõidukite

6 (9)

4-25-4678

peeglite kokkupuude ning A S arvas, et tema kõrvalistujapoolne peegel sai seetõttu

kahjustada), mitte selleks, et teise sõidukijuhiga suhelda, pidas A N ka võimalikuks, et

tema tegevuse tulemusena võib tekkida teisele sõidukile kahju. Seega A N seadiski

eesmärgiks teise sõidukijuhi sõiduki kahjustamise ning pidas ka võimalikuks, et tema

tugev jalahoop võib sellise tagajärje ka kaasa tuua.

15. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et A N puhul on täidetud KarS § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused.

16. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A N on

nii kohtule esitatud kaebuses kui ka menetlusaluse isikuna antud ütlustes viidanud, et ta

pani teo toime afektiseisundis, oli šokis ning pidi pärast sündmust võtma ka rahusteid

(kohtu tl 2; KVM tl 11). Peaasi.ee info kohaselt on afekt emotsionaalne plahvatus, mis

tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekti

olemasolu tuvastamiseks tuleb hinnata süüdistatava ja kannatanu käitumist tervikuna.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et selline A N väide ei ole eluliselt usutav. Isik,

kes on šokis või hirmunud, ei järgneks agressiivsele ja ettearvamatult käituvale isikule,

vaid püüaks hoopis eemalduda ja võimalusel abi paluda. Videosalvestuselt nähtub, et

pärast A S eemaldumist väljub A N autost, järgnes teisele isikule ja lahendab tekkinud

olukorra sellistelt, et vastab teise osapoole emotsionaalsele käitumisele omapoolse

füüsilise rünnakuga teise isiku vara vastu.

17. KarS § 28 lg 1 näeb ette, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid,

ületamata seejuures hädakaitse piiri. Praegusel juhul välistab

hädakaitseõiguse ainuüksi asjaolu, et A S rünne oli selleks hetkeks juba lõppenud, kui A

N alles autost väljus. Sealjuure ütleb A N ise ka, et ta läks närvi (vt kohtu tl 2, KVM tl 11)

ehk põhimõtteliselt vihastus A S käitumise peale. Siinkohal märgib kohus, et A S sõiduki

parkakaamera salvestiselt nähtuva pinnalt on põhjust arvata, et tegelikkuses läks A N

närvi ja vihastus juba siis, kui A S ei lasknud tal tema ette reastuda. Nimelt sõitis A N ise

põhjendamatult lähedale kuni sõidukite kokkupuuteni ehk agressiivselt trügis lõppevalt

sõidurajalt vasakpoolsele rajale vahele. Kui kokkupuude oli ära olnud, siis kasutas aga

olukorda ära, et mõlemad autod jäid seisma, tegi kiire sõiduki kerge suunamuutuse

paremale ja siis kiirendas ikkagi vasakpoolsele rajale A S sõiduki ette. Just sellest

olukorrast tingituna ehk sellest, et A N ise enda agressiivse sõidustiili tõttu põhjustas kahe

sõiduki kokkupuute (mille tagajärjel õnneks vigastusi sõidukitele ei tekkinud, kuid seda A

S tol hetkel ei teadnud veel, arvates vastupidist), ärritus omakorda A S ning kui sõidukid

jäid punase fooritule taga seisma, siis läks ja lõi käega A N sõiduki juhipoolset

küljepeeglit. Sealjuures ei ole ei A S kõnnakus, liikumises ega muus seesuguses näha

mingit agressiivsust. Ühtlasi on näha, et ta valib teadlikult käelöögi ja selliselt, et see ei

põhjustaks teise juhi sõidukile kahjustusi, lüües kergelt, käeseljaga ning jakis oleva

käeosaga teise sõiduki peeglit. Kuid hoolimata sellest, et sellest käelöögist A N ise

veendus mingit kahjustust ei järgnenud, väljus viimane oma sõidukist ja läks omakorda A

S sõiduki juurde, et seda lüüa. Seega ei esinenud mingit vahetut või vahetult eesseisvat

õigusvastast rünne, et mida A N oleks pidanud või võinud omapoolse ründega

kaitsma/tõrjuma minna. Rääkimata selles, et kui A S lõi tema sõidukit käega ja kergelt,

siis tema jõuliselt ja jalaga ehk isegi kui oleks vahetu rünne olnud (mida ei olnud), siis

sellele A N poolt järgnenud reaktsioon oleks olnud ilmselgelt ebaproportsionaalne.

Igasugused A N põhjendused sellest, kuidas ta tundis ohtu A S poolt on arvestades

salvestuselt nähtuvat kohtu hinnangul ilmselgelt otsitud, toodud enda käitumise

õigustamiseks ja täiesti põhjendamatud. Siinkohal märgib kohus ka, et ümberreastumisel

ei ole ega olnud mingit parema käe reeglit või muud reeglit, millest tulenevalt oleks olnud

A Nl ümberreastumisel eesõigus. Liikluses tuleb käituda kõigi teisi arvestavalt,

7 (9)

4-25-4678

lugupidavalt ning hoolsalt, mitte enda olematut õigust või isiklikku huvi agressiivselt taga

ajada.

18. Ühtlasi on A N süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul

pole alust kahelda tema süüdivuses. Seega on A N pannud toime temale KarS § 218 lg 1

järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd kohtu hinnangul ei esine alust väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb A Nle mõista antud väärteo

toimepanemise eest karistus.

Karistus

19. KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 1-300

trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1) või kuni 30 päeva pikkuse

arestiga. Keskmine rahatrahvi määr kõnealuse rikkumise eest on 150 trahviühikut ehk

1200 eurot, kuivõrd üks trahviühik vastab 8 eurole (KarS § 47 lg 1 teine lause).

20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

21. Karistust mõistes on kohtuväline menetleja leidnud, et A N puhul ei esine karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl 2).

Sellega nõustub ka kohus. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole A N üles näidanud

kahetsust. Hoopis vastupidi, ta on kogu sündmuse puhul leidnud, et selle algatas A S,

tema ise on hoopis kannatanu ning süüdistanud A S veel võimaliku kelmuse

toimepanemises, mis ei vasta aga tõele. Nagu kohus eespool märkis, siis sai kogu

sündmuste ahel alguse A N enda lubamatust ja agressiivsest käitumisest sõidukijuhina

liikluses. Kohus arvestab A N süü suuruse hindamisel veel asjaoluga, et menetlusalune

isik on pigem pisendanud enda rolli 09.10.2025 aset leidnud juhtumis, leidnud õigustusi,

miks sündmus üldse aset leidis. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sündmus leidis

aset nn liiklusraevust tingituna, kus juhid ei suutnud jääda liikluses viisakateks ja

teineteisega arvestavateks, mis väljendus emotsionaalse reaktsioonina. Seega arvestab

kohus siinkohal ka sellega, et sündmuste eskaleerumises oli mõnevõrra roll ka tunnistaja

A Sl (lüües käega A N autopeeglit). Samas A N tekitas teise isiku varale kahjustusi

kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise viis. Lisaks arvestab kohus süü

suuruse juures asjaoluga, et tekitatud kahju on vähemalt 971,40 eurot (kui ei arvesta

asendusauto renditasu). Arvestades, et asja kahjustamine on väärtegu, kuni selle tekitatud

kahju väärtus ei ületa 4000 eurot, on antud juhul tekitatud kahju suurust arvestades

tegemist pikem väiksele süüle viitava asjaoluga. Oluline on ka see, et A Nl pole kehtivaid

kriminaal- ja väärteokaristusi (KVM tl 40), mistõttu on põhjust loota, et tegemist oli

üksikjuhtumiga ning edasiselt suudab isik hoiduda uute süütegude toimepanemisest.

22. Kohtuväline menetleja on A Nle karistuseks määranud 25 trahviühiku ehk 200 euro

suuruse rahatrahvi, mis on vaid 1/12 maksimaalsest karistusest ehk sisuliselt on

kohtuväline menetleja karistanud A Nt minimaalse määra lähedases määras karistusega.

Kohtu hinnangul oleks tulnud A Nt eeltoodud süü suurust mõjutavaid ja eripreventsiooni

silmas pidades karistada siiski suuremas määras oleva rahatrahviga. Kuid VTMS § 132

p-s 2 sätestatud reformatio in peius-põhimõtte kohaselt ei või kohus kaebemenetluse

tulemusena menetlusaluse isiku olukorda raskendada. See tähendab, et isegi kui kohtu

hinnangul ei vasta kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus isiku süü suurusele ning

on liialt leebe, ei saa kohus isiku kaebuse alusel väärteoasja arutades isikule mõista

raskemat karistust võrreldes antud juhul Politsei- ja Piirivalveameti poolt määratud

rahatrahviga.

23. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et normi

kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku

8 (9)

4-25-4678

toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt

süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Seega

üldpreventsioon isikule mõistetava karistuse määra ei mõjuta, mistõttu jätab kohus antud

juhul muutmata Politsei- ja Piirivalveameti otsuse A N karistamises KarS § 218 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 25 trahviühiku ehk 200 euro suuruse

rahatrahviga.

24. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et A N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 30.11.2025. a

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 259025002937 tuleb jätta rahuldamata ning

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)