4-26-1243/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-1243 (940026000186)

Kohtunik

Katrin Mikenberg

Väärteoasi

K T kaebus Keskkonnaameti Harjumaa

büroo järelevalveosakonna 26.03.2026

otsusele väärteoasjas nr 940026000186,

millega K Td karistati kalapüügiseaduse

(KPS) § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 20

trahviühiku ulatuses, s.o 160 euro suuruses

summas

Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik)

K T (isikukood xxx; xxx kodanik; elukoht

xxx; varem süütegude eest karistamata)

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet

(registrikood

70008658; aadress Roheline 64,

Pärnu; e-post xxx

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, maakohus

otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku K T kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või

LHV Pank EE777700771003813400), märkides viitenumbriks xxx.

VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies

ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi

koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.

3. Otsuse koopia saata K Tle ning Keskkonnaametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE

K T läks 14.03.2026 kalale Läänemerre. Kalapüüki teostas spinninguga, liikus meres kahlates.

Püügiala oli Keila jõe suudme läheduses. Tegevus toimus kontrollimise hetkel koordinaatidel

XY: 6585115.94,515412.49. Sellega rikkus K T kalapüügieeskirja lisas 12, kalapüügiseaduse

(KPS) § 10 lg-s 2 ja § 71 lg-s 2 sätestatud norme ning pani toime KPS § 85 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti Harjumaa büroo järelevalveosakonna 26.03.2026 (otsuses ekslikult

märgitud 26.09.2026) otsusega nr 940026000186 karistati K Td KPS § 85 lg 1 järgi

rahatrahviga 160 eurot.

2. K T esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja palus tühistada tema suhtes tehtud

väärteootsus ning menetlus lõpetada. Kaebaja selgitab, et tal oli teo toimepanemise ajal

kehtiv kalapüügiluba, ta ei saanud püügi käigus ühtegi kala ning ala ei olnud märgistatud

ja seetõttu ei saanud ta aru oma teo keelatusest. Lisaks on kaebaja hinnangul toime pandud

mitmeid menetlusõiguse rikkumisi: sündmuskoha vaatluse protokoll on koostatud kolm

päeva pärast sündmust ja seda talle ei tutvustatud; otsuse kuupäev on vale, mis teeb

dokumendi ebausaldusväärseks ja ei võimalda korrektselt tähtaegu arvutada; karistust

kergendava asjaoluna tulnuks arvesse võtta seda, et kahju ei tekitatud ja keelualal puudus

märgistus. Isegi kui tegu on kohtu hinnangul aset leidnud, siis on alust menetluse

lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja puudub

avalik menetlushuvi.

K T palus asi lahendada kirjalikus menetluses.

3. Keskkonnaamet menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja selgitab, et kalapüügiloa olemasolu

ei tee õiguspäraseks kalapüüki keelualas. Kalavarudele kahju põhjustamata jätmist on

menetleja süüd vähendava asjaoluna arvestanud. Keelualal kala püüda ei tohi ning K T

pidanuks olema piisavalt hoolas, et vältida (näit kaardirakenduste abil) sattumist

püügikeelu alale. Mis puudutab väidetavat menetlusõiguse rikkumist, siis asjaolu, et

sündmuskoha vaatlusprotokoll on vormistatud 17.03.2026, ei muuda selle usaldusväärsust

ning see on tavapärane menetluspraktika. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale

selgitanud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja kaebuse esitaja on allkirjaga

kinnitanud, et ta on nõus kiirmenetlusega. Ülekuulamise protokollil on kaebuse esitaja

allkiri. Kiirmenetluse otsusel on küll kuupäev vale, kuid tegemist on ilmse ebatäpsusega,

mis ei mõjuta otsuse sisu. Kergendava asjaoluna ei tule arvestada keeluala märgistuse

puudumist, sest piirangute sisu puudutav määrus on kõigile kättesaadav ja riigil ei ole

kohustust piiranguid looduses tähistada. Harrastuspüük keelatud kohas on tõsine

rikkumine, mistõttu ei saa väita, et rikkumise menetlus ei olnud otstarbekas. Piirangu

eesmärk on tagada kudemast laskuvate kalade jätkusuutlik taastumine ja lõhelised

koonduvad kevadisel rändeperioodil suudmeala lähedusse. Seetõttu lõheliste püüdmine

kevadisel ajal jõe suudme läheduses mõjutab lõheliste populatsiooni ning avalik

menetlushuvi on ilmne.

Kokkuvõttes on Keskkonnaamet seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, st ei ole olulisi

menetlusõiguse rikkumisi, määratud karistus on vastavuses teo iseloomu ja süü suurusega

ning puudub alus ameti otsuse tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala sama seaduse alusel

kehtestatud õigusaktis sätestatud keelualal. Kalapüügieeskiri on KPS rakendusakt ning

selle lisa 12 keelab aastaringselt püüda meres kala Keila jõe suudmele lähemal kui 1000

meetrit. Vastutuse kalapüügi eest keelatud alal näeb ette KPS § 85 lg 1. Kohus kontrollib

esmalt K T tegevuse vastavust KPS § 85 lg 1 objektiivsetele tunnustele, seejärel

subjektiivsetele tunnustele, seejärel võtab seisukoha kaebaja väidetud menetlusõiguslike

rikkumiste kohta ning lõpuks käsitleb kaebajale mõistetud karistuse põhjendatust.

5. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et K T püüdis kala keelatud kohas. Nii on

menetlusalune isik ülekuulamisel tunnistanud, et oli 14.03.2026 Laulasmaa kandis mere

ääres kala püüdmas, kui tuli Keskkonnaamet ja hüüdis teda kaldale. Ametnikega vesteldes

selgus, et ta oli kohas, kus kala püüda ei tohi. Lisaks viidatud ütlustele tõendab juhtunut

veel sündmuskoha vaatluse protokoll, millest nähtub, et vaatlust teostati 14.03.2026 ja

vaadeldi Harjumaal Lääne-Harju vallas Meremõisa külas Lohusalu lahel koordinaatidel

XY:6585115.94, 515412.49 olevat ala, mis jääb Keila jõe suudmest ligikaudu 400 meetri

kaugusele. Vaadeldavas kohas viibisid vees kolm isikut. Ametnikud vestlesid isikutega

ning selgub, et üheks kalapüügiga tegelevaks isikuks oli K T. Isikutel oli kehtiv

kalastuskaart. Keskkonnaameti kutsest selgub, et sündmuse toimumise päeval anti

menetlusalusele isikule üle kutse väärteomenetleja juurde seoses kalapüügieeskirja § 22 lg

2 p 4 rikkumise kahtlusega.

6. Seega on kindlaks tehtud, et K T püüdis 14.03.2026 Läänemerel Keila jõe suudmest ca

400 meetri kaugusel kala. Kuivõrd kala tohib püüda Keila jõe suudmest vähemalt 1000

meetrit kaugemal, on K T rikkunud KPS § 10 lg-s 2 ja kalapüügieeskirja lisas 12

nimetatud nõudeid ning K T tegu vastab KPS § 85 lg 1 objektiivsetele tunnustele.

7. Eeltoodud järeldust ei väära kaebaja väidetud asjaolu, et tal oli teo toimepanemise ajal

kehtiv kalapüügiluba. Loata kalapüüki, st KPS § 75 lg-s 1 sätestatud väärtegu ei ole talle

ette heidetud ning hoolimata kalapüügiloast ei ole kellelgi lubatud kalastada keelatud alal.

Kaebaja etteheide kohtuvälisele menetlejale ei ole seetõttu õigustatud. Samuti ei oma teo

kvalifitseerimise seisukohalt tähendust asjaolu, et kaebaja ei saanud püügi käigus ühtegi

kala. Kalapüük on KPS § 3 lg 1 kohaselt tegevus, mille eesmärk on mh kala hõivamine

nende kinnipüüdmise teel. Pole kahtlust, et kaebaja viibis merel sooviga saada kala ning

saagi puudumine iseenesest ei muuda tema tegu olematuks.

8. Kirjeldatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Kaebuses

ja ülekuulamise protokollis on K T selgitanud, et tema ja ta kaaslased ei olnud sellisest

piirangust teadlikud. Kohus peab antud selgitust usutavaks, kuid karistusseadustiku § 17

lg 3 järgi ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Kalastamisel

kehtivad piirangud ja nõuded on kehtestatud kalapüügiseaduse ja kalapüügieeskirjaga, mis

mõlemad on riigiteataja veebilehelt hõlpsasti leitavad. Tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanuks K T enne kalale minekut nõuetega tutvuma. Seega nõustub

kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt

hooletusest.

9. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab KPS

§ 85 lg 1 koosseisule, õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Käesoleval juhul ei ole tegemist süü puudumisega KarS § 39 lg 1 mõttes, sest

keelueksimus tuleb kõne alla juhul, kui isik mitte ainult ei saa aru oma teo keelatusest,

vaid see eksimus on ka temale vältimatu. Käesoleval juhul on selge, et K Tl oli võimalus

enne kalastama minekut tutvuda kalapüügi kohta käivate piirangutega, samamoodi oli tal

võimalik näiteks Google Maps või Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kaudu tuvastada

oma asukoht looduses.

10. Kaebaja on heitnud kohtuvälisele menetlejale ette mitmeid menetlusõiguse rikkumisi. Nii

on ta pidanud ebaõigeks seda, et sündmuskoha vaatlus on koostatud kolm päeva pärast

sündmust ning see jäeti menetlusalusele isikule tutvustamata. Samuti on ta väitnud, et

kiirmenetluse otsuse vale kuupäev muudab otsuse ebausaldusväärseks ja ebaselgeks.

Kohus ei jaga kaebaja seisukohti. Kõigepealt märgib kohus, et väärtegude kohtuvälises

menetluses lähtutakse peaasjalikult väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestatust ning

selles reguleerimata küsimustes kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid. Kaebaja viited

haldusmenetluse seadusele ei ole seetõttu asjakohased. Järgmiseks ei oma käesolevas asjas

tähtsust see, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on vormistatud kolm päeva pärast toimunut.

Nii on ka Riigikohus 17.10.2019 lahendis nr 4-18-6598/21 tõdenud, et kui sündmuskoha

vaatluse protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus,

võib seda teha ka pärast uurimistoimingut ning ainuüksi protokolli koostamine

sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas ei tähenda a priori selle

ebausaldusväärsust. Küll aga rõhutab kohus, et protokolli koostaja peab viibima

menetlustoimingu juures. Käesoleval juhul on ilmne, et vaatlusprotokolli koostaja

inspektor G P on viibinud sündmuskohal, sest tema on väljastanud K Tle kutse ametniku

juurde ilmumiseks. Mis puudutab sündmuskoha vaatlusprotokolli menetlusalusele isikule

tutvustamist, siis sellist kohustust kohtuvälisel menetlejal ei ole, vaid koostoimes VTMS §

19 lg 1 p-st 6, § 69 lg-st 6 ja § 114 lg-st 5 peab isik selleks ise soovi avaldama. Vale

kuupäev väärteootsuses on aga ilmne ebatäpsus (kirjaviga), mis ei mõjuta kuidagi otsuse

sisu. Nagu nähtub käesolevast kaebusest, siis ei takistanud see viga ka K Td otsuse sisust

ja selle koostamise ajast aru saamast ning kaebust õigeaegselt esitamast.

11. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse

mõistmist puudutavatest juhistest (vt nt RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas

Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid.

12. Keelatud kohas kalapüügi eest on KPS § 85 lg 1 järgi karistusena võimalik määrata

rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut. Kuivõrd asja arutati kiirmenetluse korras, siis

maksimaalne trahv selle teo eest on VTMS § 55 lg 2 p-st 1 lähtuvalt kuni 200

trahviühikut. Kohtuväline menetleja on K Tle toimepandu eest määranud rahatrahvi 20

päevamäära, s.o sanktsiooni miinimummäära lähedaselt.

Süü suurust peab kohus keskmisest väiksemaks. Kohtuväline menetleja on õigesti

arvestanud menetlusaluse isiku süüd vähendavaks asjaoluks asjaolusid, et tegevusega ei

põhjustatud kalavarudele kahju ja püüki teostati käsipüügivahendiga. Lisaks puudusid K

Tl varasemad karistused kalapüügialaste õigusrikkumiste eest ning tegu oli toime pandud

hooletusest. Seega on mõistetud alammäära lähedane rahatrahv õigustatud ja peaks

mõjutama K Td edaspidi olema vastutustundlikum kalastaja. Taoline karistus on õiglane

ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohtuväline menetleja on selgitanud kalastuskoha

piirangu eesmärki – tuleb tagada kalade jätkusuutlik taastumine. Nagu amet selgitab

liiguvad lõhelised kevadisel rändeperioodil kudemisalalt merre ja koonduvad suudmeala

lähedusse. Sel põhjusel on selles piirkonnas isendite tihedus kõrgem, nad on kerge saak

ning püüdmine mõjutab lõheliste populatsiooni. KPS § 71 lg 2 p-st 1 tulenevalt on

harrastuspüük keelatud kohas kalapüüginõuete tõsine rikkumine. Seega ei ole põhjendatud

kaebaja seisukoht, et teos puudub avalik menetlushuvi.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K T kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isikule

etteheidetav tegu on tõendatud ning määratud karistus on õigustatud. Kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Mikenberg

kohtunik