4-25-4660/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Jõgeva

Väärteoasja number

4-25-4660

Kohtunik

Sandra Kallas

Väärteoasi

Väljaotsa OÜ kaitsja vandeadvokaat V.U kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27. novembri 2025. a

otsusele väärteoasjas nr 2403,25,000414

Menetlusalune isik

Väljaotsa OÜ

registrikood: 11618708; asukoht: XXX, ; e-post: XXX

seaduslik esindaja: juhatuse liige X.T (isikukood: XXX)

Kaitsja

vandeadvokaat V.U (XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindajad

Annaliisa Vincjunaite ja Eve Kikas

Menetluse liik

istungimenetlus, kohtuistung 11. märts 2026

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, kohus otsustas:

1. Rahuldada Väljaotsa OÜ kaitsja vandeadvokaat V.U kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27. novembri 2025. a otsus

väärteoasjas nr 2403,25,000414 osaliselt, s.o Väljaotsa OÜ-le määratud karistuse ja selle

tasumise korra osas, ning teha vastavas osas uus otsus.

3. Mõista Väljaotsa OÜ-le VMS § 302 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 11 000 (üksteist

tuhat) eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.

novembri 2025. a otsuses

märgitud arvelduskontodest (SEB Pank AS

EE891010220034796011, Swedbank AS EE932200221023778606, Luminor Bank AS

EE701700017001577198 või LHV Pank AS EE777700771003813400), märkides

maksekorraldusele viitenumbri 10220255086458, 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse

teatavakstegemisest.

5. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole

rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku

kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.

6. Menetlusaluse isiku valitud kaitsja tasu 4450 eurot (käibemaksuta) jätta tema enda

kanda.

7. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele

menetlejale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei-

ja

Piirivalveameti

(PPA)

Ida

prefektuuri

piirivalvebüroo

migratsioonijärelevalvegrupi järelevalveametnik Annaliisa Vincjunaite koostas 29. oktoobril

2025 väärteoasjas nr 2403,25,000414 väärteoprotokolli selle kohta, et Väljaotsa OÜ juhatuse

liige X.T XXX Väljaotsa on maksnud V.Kle (välismaalane) välismaalaste seaduses (VMS)

sätestatud töötasu määrast väiksemat töötasu. VMS § 118 p 4 alusel väljastati 29. veebruaril

2024 V. Kle tähtajaline elamisluba töötamiseks loomakasvatusspetsialistina Väljaotsa OÜ-s.

Tähtajalise elamisloa menetlusse võtmise ajal, s.o 3. jaanuaril 2024, oli Statistikaameti poolt

avaldatud Eesti keskmine brutokuupalk 1685 eurot, mille on välismaalane kohustatud töötasuna

saama. Tööandja ei täitnud nimetatud kohustust 2024. aasta aprill, juuni, august kuni november,

2025. aasta jaanuar kuni juuni. Väljaotsa OÜ on rikkunud VMS § 178 lg-t 1 ja on toime pannud

VMS § 302 lg-s 2 sätestatud väärteo.

2. PPA Ida prefektuur tegi 27. novembril 2025 otsuse, millega karistas Väljaotsa OÜ-d

VMS § 302 lg 2 alusel rahatrahviga 22 000 eurot.

3. Väljaotsa OÜ kaitsja vandeadvokaat V.U esitas 15. detsembril 2025 kaebuse PPA Ida

prefektuuri 27. novembri 2025. a otsusele väärteoasjas nr 2403,25,000414. Kaebuse esitaja palub

kaebus rahuldada ja tühistada PPA otsus väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu või kui

kohus leiab, et otsuses puudub oluline rikkumine, siis tühistada otsus osaliselt, s.o mõistetud

karistuse osas, ning mõista rahatrahv minimaalses võimalikus määras või vastavalt kohtu

äranägemisele. Samuti palub välja mõista Eesti Vabariigilt menetlusalusel isikul tekkinud

menetluskulud.

3.1.

Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteootsust nõuetekohaselt

põhistanud ning arvestatud on mitmeid valesid faktilisi asjaolusid karistuse hindamisel, millest

tulenevalt tuleb väärteootsus tühistada või alternatiivselt karistust vähendada. Kokkuvõtvalt

esinevad kaebuse esitaja hinnangul järgmised puudused:

-

Otsuses on ebaõigesti tuvastatud Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmine

brutokuupalk;

-

Otsuses ei ole välja toodud, kuidas tuvastati väidetavalt kaebuse esitaja poolt

välismaalasele maksmata jäetud töötasu summas 13 040,89 eurot, sh kas on arvestatud ka

maha puhkuse, palgata puhkuse või vabade päevade aeg;

-

Tõendeid ei ole hinnatud kogumis, arvestatud on vaid välismaalase esitatut;

-

Otsuses on välja toodud faktilised asjaolud, mis ei tulene väärteoprotokollist (lisandunud

on töötasu maksmata jätmine juulis 2024 ning vahemikus juuli kuni september 2025)

ning väärteotoimikust ei tulene, et kaebuse esitaja oleks teinud uue protokolli või

olemasolevat täiendanud;

-

Otsuses ei ole veenvalt sisustatud kaebaja poolt nn „haavatava seisundi“ ärakasutamist;

-

Teo toimepanemisel puudus tahtlus ning kaebuse esitaja hinnangul on tegu toime pandud

hooletusest;

-

Mõistetud karistus ei vasta süüle ja on ebaproportsionaalne ning jäetud on arvestamata

karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamine ja kahetsuse avaldamine;

-

Otsuses on ebaõigesti leitud, et Väljaotsa OÜ esindaja ei ole teinud koostööd ja on

korduvalt ületanud tähtaegu tõendite esitamisel.

4. PPA esindaja A. Vincjunaite esitas 16. jaanuaril 2026 esitatud kaebusele seisukoha,

milles palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kokkuvõtlikult

on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad järgmised:

-

Välismaalase tähtajalise elamisloa töötamiseks menetlusse võtmise ajal 3. jaanuaril 2024

oli Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmine brutokuupalk 1685 eurot;

-

Saamata jäänud töötasu on saadud töötatud töötundide ja palgamaksetega. Arvesse on

võetud 2024.a ja 2025.a kalendriaasta täistööaja töötunnid ning välismaalase poolt

esitatud tööajagraafiku järgsed töötunnid, millest on maha arvestatud saadud töötasu,

mis on laekunud töötaja pangakontole.

-

Kohtuväline menetleja on oma otsuses lähtunud eelkõige töötaja poolt esitatud

tööajagraafikutest ja palgaväljamaksetest. Töötaja esitatud tööajagraafikuid peeti

olulisemaks põhjendatud kaalutlusotsuse tulemusel, lähtudes nende kooskõlast muude

kogutud tõenditega, sealhulgas töötaja pangakonto väljavõtete ning Maksu- ja

Tolliametile deklareeritud andmetega.

-

Kaebaja väide, et kohtuväline menetleja oleks pidanud koostama uue või täiendava

väärteoprotokolli, ei ole põhjendatud. Tegemist ei olnud uue rikkumisega, vaid sama teo

ulatuse ja kestuse täpsustamisega, mistõttu ei olnud vajalik koostada uut või täiendavat

väärteoprotokolli.

-

Haavatavat seisundit on hinnatud konkreetsete asjaolude kogumis, sh rikkumise kestuse,

ulatuse ning töötasu maksmisega seotud vastuolude alusel. Tööandja pakutud hüved ja

soodustused tugevdasid töötaja tegelikku sõltuvust tööandjast, suurendades töötaja

kontrollpositsiooni töötaja elu- ja töötingimuste üle.

-

Kaebaja väide, et rikkumine toimus tahtluseta, ei ole põhjendatud. Menetlusalune isik

pani teo toime kaudse tahtlusega. Tööandja oli rikkumisest teadlik ja jättis selle teadlikult

kõrvaldamata.

-

Mõistetud karistus on rikkumisega proportsionaalne, arvestatud on kõiki asjaolusid

kogumis, sh süü omaksvõttu.

-

Menetlusalune isik ei esitanud tähtaegselt (1. august 2025) kõiki töötasuga nõutud

dokumente ega teinud seda ka lubatud ajaks 16. oktoober 2025.

Kohtuistung

5. Väljaotsa OÜ esindaja X.T andis kohtuistungil ütlusi, millest olulisemal peatub kohus

kohtuotsuse põhjendustes. Ent kohtuvaidlustes selgitas X.T, et nende põhitegevus on

põllumajandus ning raha ei liigu ühtlaselt. Summad, mida on suvel võimalik maksta, on hoopis

teised kategooriad. Nende tulud on sügisperioodil. Asjaolu, et pangaarved on arestitud, mõjutab

neid tugevalt.

6. Väljaotsa OÜ kaitsja leidis kohtuistungil järgmist. Väärteoprotokollis ei ole välja toodud,

kui suure summa jättis menetlusalune isik välismaalasele välja maksmata, nö kahju 13040,89

eurot, mis on oluline rikkumine. Otsuses ei ole arusaadavalt jälgitavalt välja toodud arvutuskäiku

ega metoodikat, kuidas selline summa on saadud. Seda kahju ei ole tekkinud. Väärteoprotokolli

juures lisadokumentidena olevad tööajatabelid ei puutu süüteokoosseisu hindamisel asjasse, sest

VMS § 178 lg 1 ütleb sõnaselgelt, et välismaalasele tuleb maksta töötasu, mis vastab

Statistikaameti poolt viimati avaldatud keskmisele töötasule, olenemata kokkulepitud tööajast

või mahust. Statistikaameti uudises avaldatud 2022. aasta keskmine brutotöötasu 1685 eurot ei

lähe kokku Statistikaameti andmebaasi andmetega. Arusaamatu on süütegu, mida tuleb hinnata.

Oluline on tuvastada, millal rikkumine aset leiab. Kas siis, kui ühes kuus jäeti midagi maksmata

või tuleb seda arvestada aasta või mingi perioodi peale. Arusaamatu on, milline kahju on võetud

lähtepunktiks trahvisumma määramisel.

7. Kohtuvälise menetleja esindajad jäid oma kirjaliku seisukoha juurde. Kirjalikus

seisukohas on põhjendatud, miks otsus on niimoodi tehtud. Samuti on kirjalikus seisukohas välja

toodud, kuidas töötasu on arvestatud, mis on arvesse võetud ja kuidas on saadud 13000 eurot.

Brutokuupalk 1685 eurot on selle hetke keskmine või statistiline töötasu, millal vormistati

välismaalasele elamisluba töötamiseks ja selle statistilise keskmise märkis tööandja ise oma

elamisloa kutse taotlusele, et ta kohustub sellise summa töötasuna välismaalasele maksma.

Välismaalane tuli ise PPA-sse kurtma, et mida teha ja kuidas edasi käituda. Kohtuväline

menetleja võttis menetlusaluse isikuga ühendust 28. juulil ning andis talle tähtajad tõendite

esitamiseks töötamise kohta. Tööandjal oli võimalus alustada saamata jäänud tasu maksmist, tal

oli võimalik teha seda mitu kuud, kuid ta ei teinud seda. Kuni lõpuks alustati tööandja suhtes

väärteomenetlust.

KOHTU SEISUKOHT

8. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Esmalt peab kohus vajalikuks lahendada ära menetluslikud küsimused ning seejärel võtab

kohus seisukoha, kas Väljaotsa OÜ on toime pannud temale etteheidetava VMS § 302 lg 2 alusel

kvalifitseeritava väärteo.

Menetluslikud küsimused

10. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

väärteokirjelduses sisalduvad sellised faktilised asjaolud, mida väärteoprotokolli teokirjelduses

ei sisaldu. Ka ei ole väärteoprotokolli täiendatud ega koostatud uut protokolli, vähemalt ei ole

sellekohast dokumenti kohtule koos väärteotoimikuga esitatud.

11. Väärteoprotokolli teokirjeldusest on näha, et Väljaotsa OÜ-le heidetakse ette seda, et

tema seaduslik esindaja juhatuse liige X.T ei tasunud V. Kle (edaspidi ka välismaalane) 2024. a

aprill, juuni, august kuni november ning 2025. a jaanuar kuni juuni nõutud töötasu. Kohtuvälise

menetleja otsuse teokirjelduses on aga märgitud, et seadusele vastavat töötasu ei makstud 2024.

a juuni kuni november ning 2025. a jaanuar kuni aprill ja juuni kuni september. Seega on kaitsjal

õigus, et kohtuvälise menetleja otsuse teokirjelduses on lisandunud etteheitena veel nõutava

töötasu maksmata jätmine 2024. a juulis ning 2025. a juulis, augustis ja septembris.

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 2. aprilli 2018. a otsuses väärteoasjas nr 4-16-9132 p-

s 13 selgitanud järgmist: „Kohtupraktikas on selgitatud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 mõtte kohaselt

on väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale

objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli

tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda

süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud

menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-45-11, p 9). Kohus on seotud

väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada

väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.

detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-88-14, p 6.3).“

13. Seega kohus saab lähtuda vaid nendest kuudest, mis on väärteoprotokollis

menetlusalusele isikule ette heidetud ja mille eest on teda väärteootsuses karistatud. Kui mingit

tegu väärteoprotokollis ei ole ette heidetud, ei ole kohtul õigust ka seda tuvastada. Samuti ei saa

kohus võtta seisukohta tegude osas, mida on küll väärteoprotokollis ette heidetud, kuid mille eest

menetlusalust isikut ei ole karistatud. Seda põhjusel, et kohus ei saa menetlusaluse isiku kaebuse

alusel tema olukorda raskendada (karistada tegude eest, mille eest kohtuväline menetleja ei ole

karistanud).

14. Väärteoprotokollis ei ole märgitud, kui suure summa menetlusaluse isiku seaduslik

esindaja jättis V. Kle töötasuna maksmata ehk nn kahju suurus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

väärteoprotokolli olulise puudusega, sest kahju suurus ei ole koosseisuline asjaolu. Kohtu

hinnangul on väärteoprotokollist aru saada, millist tegu kohtuväline menetleja menetlusalusele

isikule ette heidab – väärteoprotokollis märgitud kuudel ei ole menetlusaluse isiku seaduslik

esindaja täitnud VMS § 178 lg-s 1 sätestatud tööandja kohustust maksta nende juures töötavale

välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti

aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast ning on maksnud väiksemat

töötasu.

Väljaotsa OÜ-le etteheidetav tegu

15. KarS § 14 sätestab juriidilise isiku vastutuse. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline

isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi

rikkudes toime pannud: 1) tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja või 2)

mistahes isik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud organi või isiku korraldusel või juriidilise isiku

puuduliku töökorralduse või järelevalve tõttu. KarS § 14 lg 2 sätestab, et kui juriidiline isik on

õiguslikult kohustatud tegutsema, vastutab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel

tegevusetuse eest, sõltumata sellest, kas juriidilise isiku kõrval on õiguslikult kohustatud

tegutsema ka lõikes 1 nimetatud organ või isik.

16. Äriregistri andmetel on X.T Väljaotsa OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige ning ta oli

seda ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise ajal. Kuna tegemist on kõigile

avalikult kättesaadava teabega, loeb kohus selle üldiselt teadaolevaks.

17. X.T ja politseiametniku 26. novembri 2025 e-kirjavahetus tõendab, et Väljaotsa OÜ-s

vastutab X.T palga maksmise eest juhatuse liikme (ainus) ja tegevjuhina. Kuna töötajatele

töötasu maksmine toimub ettevõtte huvides (tasu ettevõttele tehtud töö eest), tegutses X.T

välismaalasele töötasu maksmisel samuti ettevõtte nimel ja huvides.

18. Arvestades eelnevat, võtab kohus seisukoha, kas ettevõtte Väljaotsa OÜ juhatuse liige

X.T jättis nende juures töötavale V. Kle VMS § 178 lg-s 1 nõutava töötasu maksmata (sh maksis

ette nähtud töötasu määrast väiksemat töötasu) 2024. a juunis, augustis, septembris, oktoobris ja

novembris ning 2025. a jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, juunis.

19. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja X.T kohtuistungil antud ütluste kohaselt kui

algas Ukraina sõda, tulid Eestisse kolm perekonda, kellest kahel olid mehed juba xxx tööl, ning

nad tahtsid neid aidata. Üks neist oli V. K pere. Esmalt tuli neile tööle V. K naine, hiljem V. K

ise. Ta võttis V. K ja tema pere enda korterisse elama, andsid kasutada sõiduauto. Kuna nad oli

nende töötajad, siis maksid nende eest kommunaalmaksed, elektriarved. Võimaldasid paindlikku

töögraafikut. Neil olid laste trennid, mis algasid kell pool neli, mis tähendas, et kell kolm pidi

töölt ära minema nendel päevadel, kui trennid olid. V. K ei olnud haavatavas seisundis. Nad

sotsialiseerusid hästi, võtsid osa kogukonna üritustest ning ukrainlasi on XXXXX mitu

perekonda. Kuna V. naisele nende kasutada antud auto ei meeldinud, siis V. K ostis C-klassi

Mercedese, eelmine suvi ostis 7000 eurot maksva paadi. Nad ei saaks neid valikuid teha, kui nad

oleksid väga alla surutud. Politseiametnike kirjadele ei saanud alati kohe vastata, sest oli

põllumajandustöödega väga hõivatud (viljakoristus – töölistele vaja korraldusi jagada, PRIA

kontroll, mahekontroll, toidukontroll, PTA mesilatse kontroll). Ta saab aru, et mingitel kuudel ei

ole välismaalasele ette nähtud töötasu makstud, kuid osadel kuudel on makstud rohkem.

Paberites on kirjas, et V. Kle maksti raha nii pangaülekandega kui ka sularahas, need on

maksuametis deklareeritud. Vähem maksti põhjusel, et mahevilja hinnad läksid allapoole ning ka

seetõttu, et teises pooleliolevas kohtuvaidluses arestiti 2024. a lõpus pangakontod. Need

tegevused häirisid ettevõtte põhitegevust. Ta teadis kohustusest maksta vähemalt 1685 eurot

igakuiselt, kuid ei teadnud, et ei tohi aasta peale keskmisena maksta, vaid iga kuu. See oli

esimene kord sellise töölepinguga kokku puutuda.

20. VMS § 178 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille

suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga

olenemata kokkulepitud tööajast. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et välismaalasele makstava

tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti

poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel

või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel.

21. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et tööandja märkis ise oma

elamisloa kutse taotlusele, et kohustub maksma V. Kle töötasuna 1685 eurot brutos kuus, millele

menetlusalune isik vastu ei vaielnud. Vaidlust ei ole ka selles, et V. K tähtajalise elamisloa

taotlus võeti menetlusse 3. jaanuaril 2024. Nimetatud kuupäeval ei olnud avaldatud veel 2023.

aasta keskmist brutokuupalka, mistõttu kohustus Väljaotsa OÜ tasuma V. Kle töötasuna

vähemalt 2022. aasta keskmist brutokuupalka. 6. märtsil 2023 avaldati Eesti Statistikaameti

veebilehel 2022. aasta brutokuupalk, mis oli 1685 eurot (vt Keskmine palk mullu kasvas,

reaalpalk aga kahanes | Statistikaamet). Sama summa on leitav ka Statistikaameti andmetest

PA001: KESKMINE BRUTOPALK, TÖÖJÕUKULU, TÖÖTATUD TUNNID JA

TÖÖTAJATE ARV | Näitaja, Tegevusala ning Vaatlusperiood. Statistika andmebaas, otsides

keskmist brutokuupalka kõikide tegevusalade lõikes kokku ning valides aasta 2022 (sama

summa on saadav ka 2022. aasta nelja kvartali keskmisena). Lisaks on see summa märgitud ka

Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel töötamiseks antava elamisloa infos – täpsemalt nähtub, et

kui taotluse menetlusse võtmise aeg on ajavahemikus 6. märts 2023 – 5. märts 2024 on 1,0

palgakriteerium 1685 eurot (vt Välismaalasele - Elamisluba töötamiseks - Politsei- ja

Piirivalveamet). Kuna tegemist on avalikult kättesaadavate andmetega, loeb kohus selle teabe

üldiselt teadaolevaks. Ka menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil antud

ütlustes, et ta teadis kohustusest maksta V. Kle vähemalt 1685 eurot (brutos) igakuiselt (kuid ei

teadnud, et ei tohi aasta keskmise peale maksta).

22. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse andmetel 29. veebruari 2024. a

otsusega väljastati VMS § 118 p 4 alusel V. Kle tähtajaline elamisluba töötamiseks

loomakasvatusspetsialistina ettevõttes Väljaotsa OÜ kehtivusega alates 29. veebruar 2024 kuni

28. veebruar 2029, brutotöötasu määraga 1685 eurot. Töötamiseks väljastatud elamisloa

kehtivusaja üle vaidlust ei ole. Seega VMS § 178 lg 1 alusel oli Väljaotsa OÜ-l alates 29.

veebruarist 2024 kohustus tasuda V. Kle brutotöötasu vähemalt 1685 eurot kuus. VMS § 178 lg

1 järgi tuleb nimetatud brutotöötasu maksta olenemata kokkulepitud tööajast.

23. Riigikohtu halduskolleegium on 28. mai 2012. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-20-12 p-s

11 selgitanud järgmist: „Välismaalase seadus kohustab tööandjat lisaks välismaalasest töötajale

tasu maksmisele järgima nõuet tasu suuruse kohta. Seega kuulub VMS § 178 lg 1

reguleerimisalasse nii tööandja tasu maksmise kohustus kui ka selle tasu suurus. Tasu suuruse

näol on tegemist välismaalase Eestis töötamise ühe tingimusega, mis lepitakse kokku ja

kajastatakse töölepingus. Seega tuleb tööandjal ja välismaalasel töölepingus kokku leppida tasus,

mis vastaks VMS § 178 lg-s 1 sätestatud nõudele, ning tööandja on töö eest kokkulepitud

tingimustel ja ajal kohustatud tasu maksma.“ Kohtu hinnangul on sama seisukoht kohaldatav ka

käesoleval ajal (sätte sõnastus toona erines praegusest vaid makstava tasu suuruse osas ega

sätestanud kokkulepet maksta ette nähtud tasu olenemata kokkulepitud tööajast).

24. Väljaotsa OÜ ja V. K vahel on tööleping sõlmitud 17. augustil 2022 ning selles on kokku

lepitud muu hulgas järgmises. Töötaja asub tööle täistööajaga. Tööpäev kestab 8 tundi päevas ja

40 tundi nädalas. Äritegevuse ja töökorralduse tõttu võib tekkida vajadus töötada

nädalavahetustel, riiklikel ja rahvuslikel pühadel või teha ületunde ning töötaja võtab nimetatud

asjaolud arvesse ja kinnitab, et soovib sõlmida töölepingu nimetatud tingimustel. Kui pooled ei

lepi kokku teisiti, kompenseeritakse ületunnitöö võrdse vaba ajaga. Töötaja palk on 8 eurot

tunnis (neto). Tööandja peab seaduse järgi töötaja palgast kinni ja maksab tema eest makse ja

tasud, sh tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Palk ja muud rahalised maksed

makstakse sularahata makseviisiga töötaja isiklikule arvelduskontole. Töölepingu viimasel lehel

on töölepingu lisa 1, mille kohaselt alates 1. septembrist 2024 arvestatakse tööaega summeeritult

4-kuulise perioodi kohta.

25. Kuigi V. Kl oli töötamiseks väljastatud elamisloa saamise ajal juba kehtiv töösuhe

Väljaotsa OÜ-ga, siis nagu öeldud, alates 29. veebruarist 2024 oli Väljaotsa OÜ-l kohustus

tasuda V. Kle brutotöötasu vähemalt 1685 eurot kuus. Kohtu hinnangul kehtib see ka

summeeritud tööaja arvestuse korral, sest VMS § 178 lg 1 sätestab kohustust tasuda töötasu

kuupalgana mitte tunnipalgana. Summeeritud tööaja puhul kuupalga tasumise kohustus

tähendab, et töötajale tuleb iga kuu tasuda kokku lepitud kuupalka, sõltumata sellest, mitu tundi

ta konkreetses kuus töötas. Kuutöötasu tuleb kalendaarseks tööpäevatasuks või ka tunnitasuks

ümber arvestada vaid siis, kui esinevad erisused ehk töötaja on kas haige, puhkusel vmt juhul (vt

nt Tööaeg | Tööelu portaal). Üle- ja alatunnid selguvad arvestusperioodi lõpus ning nende eest

makstakse tasu samuti perioodi lõpus (vt nt Tööaeg | Tööelu portaal). Töölepingu kohaselt oli

Väljaotsa OÜ-l kohustus tasuda töötasu järgmise kuu 10. kuupäevaks (palgapäev). Kohtule ei ole

teada, et alates 29. veebruarist 2024 oleksid tööandja ja töötaja palgapäeva muutnud.

26. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et süüteokoosseisus peame hindama ainult fakti, kas see

summa, mis välismaalasele maksti, on rohkem või vähem VMS § 178 lg-s 1 sätestatud summast,

ning tööajatabelid ja tööajaarvestus ei oma üldse tähtsust. Kohus on seisukohal, et tasu suuruse

nõude hindamisel ei võeta arvesse perioodi, mil välismaalane temast tulenevatel põhjustel ei

saanud tööandjale tööd teha ning tööandjal ei olnud kohustust töötaja töölt eemal oldud aega

tasustada (milline kohustus on nt mõistliku aja osas arsti juures käimisel). Kohtupraktikas on

eelnevale seisukohale asutud nt palgata puhkusel viibimise korral (nt Riigikohtu

halduskolleegiumi 28. mai 2012. a otsus nr 3-3-1-20-12). Kuid kohtu hinnangul kehtib see

põhimõte ka muude töötajast tulenevate töökatkestuste korral, mil töötaja tööd ei teinud ning

tööandjal ei olnud tasu maksmise kohustust. VMS § 178 lg-s 1 sätestatud kohustus maksta sättes

ette nähtud töötasu sõltumata kokkulepitud tööajast tähendab, et kui tööandja võtab välismaalase

tööle nt 0,5-koormusega, on ta ikkagi kohustatud talle seaduses ette nähtud töötasu maksma (s.o

sama tasu nagu täiskoormuse korral) ega tähenda seda, et sellist tasu tuleks maksta ka juhul kui

töötaja viibib nt palgata puhkusel. Ehk kui välismaalane teeb algsest kokkuleppest temast

tulenevatel põhjustel vähem tööd (ja tööandja ei ole seadusest tulenevalt kohustatud töölt eemal

oldud aega tasustama), võib selle aja töötasu suuruse nõude hindamisel maha arvata. Küll aga

nõustub kohus kaitsjaga selles, et kui tööandjal ei ole töötajale tööd anda, kuid töötaja on valmis

tööd tegema, on tööandjal tasu maksmise kohustus (töölepingu seaduse § 35).

27. Järgnevalt tuvastab kohus, kas menetlusaluse isiku seaduslik esindaja jättis V. Kle

nõutava töötasu maksmata 2024. aasta juunis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris ning

2025. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, juunis. Selleks, et eelnevat hinnata (kas tasu

on makstud ette nähtud ulatuses või on makstud vähem või rohkem), tuvastab kohus

hinnanguliselt nii ette nähtud kui ka makstud ja maksmata töötasu suuruse, niivõrd kui see on

võimalik olemasolevate tõendite pinnalt. Asjas on küll tõenditena esitatud töötaja tööaja

arvestuslehed (nii tööandja kui töötaja poolt), kuid puuduvad esialgsed tööajakavad, mis

võimaldaksid täpsemalt hinnata, kas ja millised töökatkestusi töötasu suuruse nõude hindamisel

maha arvata. Maksmata töötasu hinnanguline suurus on vajalik ka menetlusaluse isiku süü

suuruse tuvastamisel.

Juuni 2024

28. Hiljemalt 10. juunil 2024. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma 2024. a

mais teenitud töötasu. 2024. a mai kalendaarne tööajafond oli 176 tundi (normtunnid). Tööandja

tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2024. a mais 184 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli

järgi töötas ta 212,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas

2024. a mais vähemalt normtunnid, s.o 176 tundi. Kuna vastavalt töölepingule hüvitatakse

ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled ei lepi kokku teisiti), siis kohustus Väljaotsa OÜ

tasuma 2024. a juunis välismaalasele töötasu vähemalt 1685 eurot brutos.

29. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on 2024. a juunis välismaalasele välja

makstud 1677,91 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa

OÜ on 7. juunil 2024 kandnud välismaalase arvelduskontole 1294 eurot ja märkinud selgituseks

„töötasu aprill“. Seega 2024. a juunis välismaalasele makstud tasu ei olnudki 2024. a mai eest,

vaid 2024. a aprilli eest. Arvestades palgakalkulaatoriga (Palga ja maksude kalkulaator 2026 -

Palgakalkulaator 2026 - Töötasu kalkulaator 2026) netopalga 1294 eurot ümber brutopalgaks, on

see 1677,90 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja

kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.

30. Ent kuna 2024. juunis välismaalase kontole makstud töötasu oli 2024. a aprilli eest, leiab

kohus, et Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2024. a mai eest õigel ajal, s.o 2024. a juunis,

seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) üldse välja maksnud ja on sellega rikkunud

VMS § 178 lg-t 1.

August 2024

31. Hiljemalt 10. augustil 2024. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma 2024.

a juulis teenitud töötasu. 2024. a juuli kalendaarne tööajafond oli 184 tundi. Tööandja

tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2024. a juulis 184 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli

järgi töötas ta 225 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et 2024. a juulis töötas

välismaalane vähemalt juulikuu normtunnid, s.o 184 tundi. Kui välismaalane töötas rohkem, siis

vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled ei lepi kokku

teisiti). Järelikult kohustus Väljaotsa OÜ tasuma 2024. a augustis välismaalasele töötasu

vähemalt 1685 eurot brutos.

32. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on 2024. a augustis välismaalasele välja

makstud 1296,68 eurot brutos. V. KSEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa

OÜ on 3. augustil 2024 kandnud välismaalase arvelduskontole 300 eurot selgitusega „töötasu

juuni osaliselt“ ning 28. augustil 2024 kandnud 700 eurot selgitusega „töötasu osal“. Seega

2024. a augustis välismaalasele makstud tasu 300 eurot ei olnudki 2024. a juuli eest, vaid 2024. a

juuni eest. Kuna 700 eurosel kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb

kohus selle 2024. a juuli eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 1000

eurot (300 + 700) ümber brutopalgaks, on see 1296,68 eurot (kui maksuvaba tulu on null,

arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis

deklareeritud töötasuga.

33. Ent kuna 2024. augustis välja makstud töötasu oli 300 euro osas tasu 2024. a juuni eest,

ning kontole välja makstud töötasu 700 eurot netos brutotasuks ümber arvestatuna on 907,68

eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), s.o

väiksem kui 1685 eurot, leiab kohus, et Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2024. a juuli eest

õigel ajal, s.o 2024. a augustis, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) täielikult välja

maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t 1. Makstud on 777,32 eurot brutos (1685 -

907,68) vähem.

34. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et augustis 2024 on kassast V. K juuli töötasu

eest makstud 422,60 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud

summad on deklareeritud. Kuna Maksu- ja Tolliametis on deklareeritud 1296,68 eurot brutos,

millise summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja

menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei

arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega,

ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku

seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud.

September 2024

35. Hiljemalt 10. septembril 2024. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma

2024. a augustis teenitud töötasu. 2024. a augusti kalendaarne tööajafond oli 168 tundi. Tööandja

tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2024. a augustis 176 tundi, välismaalase esitatud

tööajatabeli järgi töötas ta 243,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et 2024. a

augustis töötas välismaalane vähemalt augustikuu normtunnid, s.o 168 tundi. Kui välismaalane

töötas rohkem, siis vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled

ei lepi kokku teisiti). Järelikult kohustus Väljaotsa OÜ tasuma 2024. a septembris välismaalasele

töötasu vähemalt 1685 eurot brutos. Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud

tööajaga.

36. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel ei ole 2024. a septembris välismaalasele

töötasu üldse välja makstud (kanne puudub). V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõttelt 2024. a

septembris töötasu laekumisi samuti ei nähtu. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2024. a

augusti eest õigel ajal, s.o 2024. a septembris, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos)

üldse välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t 1.

37. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et septembris 2024 on kassast V. K augusti

töötasu eest makstud 496 eurot ning ka augustis 2024 on augusti töötasu eest tasutud 500 eurot,

kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud. Kuid

Maksu- ja Tolliametis ei ole septembris 2024 töötasu väljamakset deklareeritud. Seega on

vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu

kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise

kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust

lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole

tehtud.

Oktoober 2024

38. Hiljemalt 10. oktoobril 2024. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma

2024. a septembris teenitud töötasu. 2024. a septembri kalendaarne tööajafond oli 168 tundi.

Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2024. a septembris 16 tundi, välismaalase

esitatud tööajatabeli järgi töötas ta 135,5 tundi. Seega on tõendid 2024. a septembri töötatud

tundide arvestuse osas vastuolulised.

39. Tööandja on 2024. a septembris välismaalase töökatkestustena märkinud tabelisse kokku

44 tundi. Töökatkestuste kirjelduses on tööandja märkinud järgmised välismaalase tegevused:

septembri alguses kohtumine vallaametnikega õe esindusõiguse saamiseks, üks päev õe

esindusõiguse saamiseks kohtus, 6. septembril 2024 kursus „Adaptsioon Eestis“ (terve päev;

osalemine tõendatud sertifikaadiga), 25.-30. september 2024 lapsepuhkus, laste trenni viimine 3

korda nädalas alates kella 15.30st (alates 10. september 2024). Kui palju aega kulus

välismaalasel kohtumisele vallaametnikega, ei ole tööandja tabelis eraldi märkinud ega

selgitanud. Samuti ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega täpselt viibis välismaalane töölt

eemal seoses laste trenni sõidutamisega. Kohtuistungil ütles menetlusaluse isiku seaduslik

esindaja, et laste trenni päevadel pidi V. K sõitma hakkama juba kell 15.00 (tabeli all selgitusena

märgitud kell 15.30). Samuti ei ole üheselt aru saada, millised töökatkestused on tööandja

arvestanud tabelis märgitud 44 tunni sisse ja milliseid töökatkestusi ta ei ole arvestanud.

40. Välismaalase tööajatabelist nähtub, et erinevalt tööandjast on ta 6. septembril 2024

koolitusel „Adapstioon“ osalemise arvestanud tööaja sisse ning märkinud töötatud ajaks 8 tundi.

Seega on vaieldav, milline oli tööandja ja välismaalase tegelik kokkulepe – kas koolitusel

osalemine arvestatakse tööaja sisse või mitte. Samuti nähtub välismaalase tööajatabelist, et ta on

töötanud lapsepuhkuse perioodil 25. – 30. september 2024 kokku 8,5 tundi. Eelnev muudab

kaheldavaks asjaolu, kas välismaalane viibis lapsepuhkusel või mitte. Samas ei ole välismaalane

tööajatabelis täpsustanud, milliseid töid ta sel perioodil tegi.

41. Kuna tõendites välismaalase töökatkestuste kohta on ebakõlasid, arvestab kohus

menetlusalusele isikule soodsamalt tema kirjalikes tõendites tooduga. Kui arvestada, et

välismaalasel kulus kohtumisele vallaametnikuga 1 päev, kohtus 1 päev ja kursusele 1 päev,

viibis välismaalane töölt eemal 3 päeva, s.o 24 tundi. Ajavahemikul 10. – 24. september 2024

(järgmisel päeval algas lapsepuhkus) laste trenni sõidutamiseks arvestab kohus välismaalase

töökatkestusena 9 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 2 nädalat). Kuna

lapsepuhkus ajavahemikul 25. – 30. september 2024 hõlmas kolme tööpäeva, arvestabki kohus

töölt eemal viibitud ajaks 3 päeva, s.o 24 tundi. Seega tööandja esitatud andmeid arvestades on

põhjendatud arvestada välismaalase 2024. a septembris töölt eemal viibitud ajaks 57 tundi (24 +

24 + 9). Järelikult välismaalase 2024. a septembri tasustatav tööaeg on 111 tundi (168 - 57), s.o

(1685 / 168 x 111) 1113,30 eurot brutos. Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud

tööajaga. Ent tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane vaid 16 tundi. Kui tööandjal ei

olnud välismaalasele rohkem tööd anda, oli tal siiski temale tasu maksmise kohustus.

42. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on 2024. a oktoobris välismaalasele välja

makstud 1037,35 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa

OÜ on 16. oktoobril 2024 kandnud välismaalase arvelduskontole 300 eurot selgitusega „palk“ ja

25. oktoobril 2024 kandud 500 eurot selgitusega „palk osaline“. Kuna mõlemal kandel puudub

selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus need 2024. a septembri eest makstud

töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 800 eurot ümber brutopalgaks, on see

1037,34 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja

kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.

43. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2024. a septembri eest õigel ajal, s.o 2024. a

oktoobris, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1113,30 eurot brutos) täielikult

välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t 1. Makstud on hinnanguliselt 75,96 eurot

brutos (1113,30 – 1037,34) vähem.

November 2024

44. Hiljemalt 10. novembril 2024. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma

2024. a oktoobris teenitud töötasu. 2024. a oktoobri kalendaarne tööajafond oli 184 tundi.

Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2024. a oktoobris 149 tundi, välismaalase

esitatud tööajatabeli järgi töötas ta 149,5 tundi.

45. Tööandja on 2024. a oktoobris välismaalase töökatkestustena toonud esile laste trenni

viimise 3 korda nädalas alates kella 15.30st. Samas ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega

täpselt viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega. 2024. aastal oli laste

sügisvaheaeg 21. – 27. oktoober 2024. Üldiselt teadaolevalt siis laste trenne ei toimu. Seega

arvestab kohus ajavahemikul 1. oktoober – 20. oktoober 2024 laste trenni sõidutamiseks

välismaalase töökatkestustena 13,5 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 3

nädalat). Järelikult välismaalase 2024. a oktoobri tasustatav tööaeg on 170,5 tundi (184 - 13,5),

s.o 1561,37 eurot brutos (1685 / 184 x 170,5). Seda ka juhul, kui välismaalane töötas

summeeritud tööajaga. Ent tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane 149 tundi. Kui

tööandjal ei olnud välismaalasele rohkem tööd anda, oli tal siiski temale tasu maksmise

kohustus.

46. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on 2024. a novembris välismaalasele välja

makstud 1296,68 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa

OÜ on 8. novembril 2024 tasunud välismaalase arvelduskontole 1000 eurot selgitusega „palk

osal“. Kuna kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus selle 2024. a

oktoobri eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 1000 eurot ümber

brutopalgaks, on see 1296,68 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud

töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud

töötasuga.

47. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2024. a oktoobri eest õigel ajal, s.o 2024. a

novembris, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1561,37 eurot brutos)

täielikult välja maksnud ja on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t 1. Makstud on 264,69 eurot

brutos (1561,37 - 1296,68) vähem.

48. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et novembris 2024 on kassast V. K oktoobri

töötasu eest makstud 246,20 eurot ning ka oktoobris 2024 on oktoobri töötasu eest tasutud 550

eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud.

Kuna Maksu- ja Tolliametis on novembris 2024 deklareeritud 1296,68 eurot brutos, millise

summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku

seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb

VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune

isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud.

Jaanuar 2025

49. Hiljemalt 10. jaanuaril 2025. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma

2024. a detsembris teenitud töötasu. 2024. a detsembri kalendaarne tööajafond oli 146 tundi

(erisustega 149 või 152). Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2024. a detsembris 194

tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas ta samuti 194 tundi. Seega on

tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas 2024. a detsembris 194 tundi, s.o

rohkem kui kuu normtunnid. Vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga

(kui pooled ei lepi kokku teisiti). Järelikult kohustus Väljaotsa OÜ tasuma 2025. a jaanuaris

välismaalasele töötasu vähemalt 1685 eurot brutos.

50. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on 2025. a jaanuaris välismaalasele välja

makstud 1329,93 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa

OÜ on 26. jaanuaril 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 1000 eurot selgitusega „palk

osal“. Kuna kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus selle 2024. a

detsembri eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 1000 eurot ümber

brutopalgaks, on see 1329,93 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud

töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud

töötasuga.

51. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2024. a detsembri eest õigel ajal, s.o 2025. a

jaanuaris, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) täielikult välja maksnud ja on sellega

rikkunud VMS § 178 lg-t 1. Makstud on 355,07 eurot brutos (1685 – 1329,93) vähem.

52. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et jaanuaris 2025 on kassast V. K detsembri

töötasu eest makstud 1488,10 eurot ning ka detsembris 2024 on detsembri töötasu eest tasutud

1000 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on

deklareeritud. Kuna Maksu- ja Tolliametis on jaanuaris 2025 deklareeritud 1329,93 eurot brutos,

millise summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja

menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei

arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega,

ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku

seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud.

Veebruar 2025

53. Hiljemalt 10. veebruaril 2025. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma

2025. a jaanuaris teenitud töötasu. 2025. a jaanuari kalendaarne tööajafond oli 176 tundi.

Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2025. a jaanuaris 188,5 tundi, välismaalase

esitatud tööajatabeli järgi töötas ta samuti 188,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis

tõendatud, et välismaalane töötas 2025. a jaanuaris 188,5 tundi, s.o rohkem kui kuu normtunnid.

Vastavalt töölepingule hüvitatakse ületunnid eelkõige vaba ajaga (kui pooled ei lepi kokku

teisiti). Järelikult kohustus Väljaotsa OÜ tasuma 2025. a veebruaris välismaalasele töötasu

vähemalt 1685 eurot brutos.

54. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on 2025. a veebruaris välismaalasele välja

makstud 531,97 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ

on 22. veebruaril 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 100 eurot selgitusega „palk osal“,

26. veebruaril 2025 kandnud 300 eurot selgitusega „palk osal“. Kuna kannetel puuduvad

selgitused, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus need 2025. a jaanuari eest makstud

töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 400 eurot ümber brutopalgaks, on see

531,97 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja

kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasuga.

55. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2025. a jaanuari eest õigel ajal, s.o 2025. a

veebruaris, seaduses ette nähtud töötasu (1685 eurot brutos) täielikult maksnud ja on sellega

rikkunud VMS § 178 lg-t 1. Makstud on 1153,03 eurot brutos (1685 – 531,97) vähem.

56. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et veebruaris 2025 on kassast V. K jaanuari

töötasu eest makstud 520,75 eurot ning ka jaanuaris 2025 on jaanuari töötasu eest tasutud 500

eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud summad on deklareeritud.

Kuna Maksu- ja Tolliametis on veebruaris 2025 deklareeritud 531,97 eurot brutos, millise

summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku

seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Pealegi näeb

VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune

isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud.

Märts 2025

57. Hiljemalt 10. märtsil 2025. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma 2025.

a veebruaris teenitud töötasu. 2025. a veebruari kalendaarne tööajafond oli 152 tundi (erisustega

149). Tööandja tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2025. a veebruaris 58,5 tundi, välismaalase

esitatud tööajatabeli järgi töötas ta samuti 58,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis

tõendatud, et välismaalane töötas 2025. a veebruaris 58,5 tundi.

58. Tööandja on 2025. a veebruaris välismaalase töökatkestustena toonud esile laste trenni

viimise 3 korda nädalas alates kella 15.30st. Samas ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega

täpselt viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega. 2025. aasta veebruaris

oli laste koolivaheaeg 24. veebruar – 2. märts 2025. Üldiselt teadaolevalt vaheajal laste trenne ei

toimu. Seega arvestab kohus veebruaris 2025 laste trenni sõidutamiseks välismaalase

töökatkestusena 13,5 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 3 nädalat).

Lisaks eelnevalt on tööandja töökatkestustena märkinud, et lauda traktor oli 2 nädalat katki ja

tööd sai teha vaid osaliselt. Samuti on tööandja märkinud, et välismaalane viibis 2025. a

veebruaris 2 nädalat palgata puhkusel. Kui tööandjal ei olnud välismaalasele rohkem tööd anda,

oli tal siiski temale tasu maksmise kohustus. Tööandja selgitused välismaalase 2 nädala pikkuse

palgata puhkuse kohta ei ole veenvad, sest ka tööandja enda esitatud tööajatabelist ei nähtu 2

nädala pikkust palgata puhkuse perioodi (välismaalane pole tööd teinud maksimaalselt kahel

järjestikusel päeval). Seega loeb kohus välismaalase 2025. aasta veebruari tasustamisele

kuuluvaks tööajaks 138,5 tundi (152 - 13,5), s.o 1535,35 eurot brutos (1685 / 152 x 138,5). Seda

ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud tööajaga.

59. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel on 2025. a märtsis välismaalasele välja

makstud 664,97 eurot brutos. V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa OÜ

on 10. märtsil 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 100 eurot selgitusega „palk osal“, 14.

märtsil 2025 kandnud 200 eurot selgitusega „palk osal“ ning 28. märtsil 2025 kandnud 200 eurot

selgitusega „palk osal“. Kuna kannetel puuduvad selgitused, millise kuu töötasuga on tegemist,

loeb kohus need 2025. a veebruari eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga

netopalga 500 eurot (100 + 200 + 200) ümber brutopalgaks, on see 664,97 eurot (kui maksuvaba

tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni), mis ühtib Maksu- ja

Tolliametis deklareeritud töötasuga.

60. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2025. a veebruari eest õigel ajal, s.o 2025. a

märtsis, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1535,35 eurot) maksnud ja on

sellega rikkunud VMS § 178 lg-t 1. Makstud on hinnanguliselt 870,38 eurot brutos (1535,35 –

664,97) vähem.

61. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et märtsis 2025 on kassast V. K veebruari

töötasu eest makstud 480,30 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud

summad on deklareeritud. Kuna Maksu- ja Tolliametis on märtsis 2025 deklareeritud 664,97

eurot brutos, millise summa kujunemist kohus eelnevalt selgitas, on vastuolu kirjalike tõendite ja

menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei

arvesta. Pealegi näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega,

ning menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku

seadusliku esindaja ütluste kohaselt kassaordereid ei ole tehtud.

Aprill 2025

62. Hiljemalt 10. aprillil 2025. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma 2025. a

märtsis teenitud töötasu. 2025. a märtsi kalendaarne tööajafond oli 168 tundi. Tööandja

tööajatabeli järgi töötas välismaalane 2025. a märtsis 115,5 tundi, välismaalase esitatud

tööajatabeli järgi töötas ta samuti 115,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et

välismaalane töötas 2025. a märtsis 115,5 tundi.

63. Tööandja on 2025. a märtsis välismaalase töökatkestustena toonud esile laste trenni

viimise 3 korda nädalas alates kella 15.30st. Samas ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega

täpselt viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega. Seega arvestab kohus

märtsis 2025 laste trenni sõidutamiseks välismaalase töökatkestusena 18 tundi (kell 15.30 –

17.00, s.o 1,5 tundi x 3 korda nädalas x 4 nädalat). Samuti on tööandja märkinud, et

välismaalane viibis 2025. a märtsis haiguslehel ajavahemikul 20. – 28. märts 2025 (tõendatud

töövõimetuslehega). Kuna haigusleht nimetatud perioodil hõlmas nelja tööpäeva, arvestabki

kohus töölt eemal viibitud ajaks 4 päeva, s.o 32 tundi. Seega tööandja esitatud andmeid

arvestades viibis välismaalane 2025. a märtsis töölt eemal 50 tundi (18 + 32). Järelikult on

välismaalase 2025. aasta märtsi tasustatav tööaeg 118 tundi (168 - 50), s.o 1183,51 eurot brutos

(1685 / 168 x 118). Seda ka juhul, kui välismaalane töötas summeeritud tööajaga.

64. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel ei ole 2025. a aprillis välismaalasele töötasu

välja makstud (kanne puudub). V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa

OÜ on 1. aprillil 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 300 eurot selgitusega „palk osal“,

10. aprillil 2025 kandnud 1808 eurot selgitusega „palk okt nov“ ning 25. aprillil 2025 kandnud

200 eurot selgitusega „palk osal“. Sellised makse selgitused viitavad, et osa välja makstud

töötasust oli tasu oktoobri ja novembri eest. Kuna 1. ja 25. aprilli kannetel puuduvad selgitused,

millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus need 2025. a märtsi eest makstud töötasuks.

Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 500 eurot (200 + 300) ümber brutopalgaks, on see

664,96 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud töötuskindlustusmakseid ja

kogumispensioni).

65. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2025. a märtsi eest õigel ajal, s.o 2025. a

aprillis, seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1183,51 eurot brutos) maksnud ja

on sellega rikkunud VMS § 178 lg-t 1. Kuigi menetlusalune isik on välismaalasele osa töötasust

maksnud seda deklareerimata, näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos

maksudega, sest menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Seega

hinnanguliselt on maksmata 518,55 eurot brutos (1183,51 - 664,96).

66. Kuigi tööandja kassa väljavõttest nähtub, et aprillis 2025 on kassast V. K märtsi töötasu

eest makstud 510,40 eurot, kinnitas tööandja seaduslik esindaja, et ka sularahas makstud

summad on deklareeritud. Kuid Maksu- ja Tolliametis ei ole aprillis 2025 välja makstud töötasu

deklareeritud, on vastuolu kirjalike tõendite ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste

vahel, mistõttu kohus kassa väljavõttega ei arvesta. Nagu öeldud, näeb VMS § 178 lg 1 ette

brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega, ning menetlusalune isik ei saa maksude

tasumise kohustust lükata töötajale. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütluste kohaselt

kassaordereid ei ole tehtud.

Juuni 2025

67. Hiljemalt 10. juunil 2025. a kohustus Väljaotsa OÜ välismaalasele välja maksma 2025. a

mais teenitud töötasu. 2025. a mai kalendaarne tööajafond oli 168 tundi. Tööandja tööajatabeli

järgi töötas välismaalane 2025. a mais 138,5 tundi, välismaalase esitatud tööajatabeli järgi töötas

ta samuti 138,5 tundi. Seega on tööajatabelitega kogumis tõendatud, et välismaalane töötas 2025.

a mais 138,5 tundi.

68. Tööandja on 2025. a mais välismaalase töökatkestustena toonud esile laste trenni viimise

3 korda nädalas alates kella 15.30st. Samas ei ole tööandja täpsustanud, kui palju aega täpselt

viibis välismaalane töölt eemal seoses laste trenni sõidutamisega. Seega arvestab kohus mais

2025 laste trenni sõidutamiseks välismaalase töökatkestusena 18 tundi (kell 15.30 – 17.00, s.o

1,5 tundi x 3 korda nädalas x 4 nädalat). Järelikult on välismaalase 2025. aasta mai tasustatav

tööaeg 150 tundi (168 - 18), s.o (1685 / 168 x 150) 1504,46 eurot brutos. Seda ka juhul, kui

välismaalane töötas summeeritud tööajaga.

69. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi andmetel ei ole 2025. a juunis välismaalasele töötasu

välja makstud (kanne puudub). V. K SEB Panga arvelduskonto väljavõte tõendab, et Väljaotsa

OÜ on 20. juunil 2025 kandnud välismaalase arvelduskontole 300 eurot selgitusega „palk osal“.

Kuna kandel puudub selgitus, millise kuu töötasuga on tegemist, loeb kohus selle 2025. a mai

eest makstud töötasuks. Arvestades palgakalkulaatoriga netopalga 300 eurot ümber

brutopalgaks, on see 398,98 eurot (kui maksuvaba tulu on null, arvestatud

töötuskindlustusmakseid ja kogumispensioni).

70. Seega Väljaotsa OÜ ei ole välismaalasele 2025. a mai eest õigel ajal, s.o 2025. a juunis,

seaduses ette nähtud töötasu (töökatkestusi arvestades 1504,46 eurot) maksnud ja on sellega

rikkunud VMS § 178 lg-t 1. Kuigi menetlusalune isik on välismaalasele töötasu maksnud seda

deklareerimata, näeb VMS § 178 lg 1 ette brutopalga tasumise kohustust, s.o koos maksudega,

sest menetlusalune isik ei saa maksude tasumise kohustust lükata töötajale. Seega hinnanguliselt

on maksmata vähemalt 1105,48 eurot brutos (1504,46 – 398,98).

71. Kuna menetlusaluse isiku seaduslik esindaja on välismaalasele jätnud seaduses ette

nähtud töötasu maksmata (sh on maksnud ettenähust vähem) kolmeteistkuulisest perioodist

üheksal kuul, tõusetub küsimus, kas tegemist on korduvate tegudega või ühe jätkuva teoga.

72. Riigikohtu praktikas on jätkuva ja korduvate süütegude eristamisel leitud järgmist. Ühe

teoga on tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast

objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Hindamaks, kas

tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele

avaldumisele. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud üldjuhul ajaliselt lähedaste tegudega

sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud süütegu. Sarnased on sellised teod, mis ründavad

sarnastel asjaoludel sama õigushüve ja täidavad sama süüteokoosseisu ning on omavahel

reeglina ka ajaliselt ja ruumiliselt lähedased. Ühtset tahtlust näitab see, kui isiku tahtlus hõlmab

juba enne ühe niisuguse teo lõpuleviimist ka järgmise teo. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 13. mai 2019. a otsus nr 1-15-11032/308, p 34 ning 27. märtsi 2019. a

otsus nr 1-17-11432/93, p 9.) Eeltoodud kriteeriumid kogumis aitavad hinnata, kas tegude

toimepanemise asjaolud on käsitatavad jätkuva või korduva teona. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. mai 2020. a otsus nr 1-18-7408, p 10).

73. Kohus leiab, et menetlusalune isik on pannud toime ühe jätkuva väärteo. Tema osateod

on kantud ühtsest tahtlusest, sest need on toime pandud ühe isiku suhtes (V. K), samas kohas

sarnastel asjaoludel (ette nähtud töötasu täielikult või osaliselt õigel ajal tasumata jätmine) ning

ründavad sama õigushüve, täidavad sama süüteokoosseisu (VMS § 302 lg 2) ning osategude

paljusust (mitu korda) arvestades on ka ajaliselt seotud (ajavahemik juuni 2024 kuni juuni 2025).

74. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Väljaotsa OÜ seaduslik esindaja X.T maksis

kaheksal kuul (augustis 2024, oktoobris 2024 ja novembris 2024, ning jaanuaris 2025 kuni

aprillis 2025, juunis 2025) V. Kle VMS § 178 lg-s 1 sätestatud töötasu määrast väiksemat

töötasu ning kahel kuul (juuni 2024 ja september 2024) ei maksnud töötasu üldse. Seega ei ole ta

täitnud oma kohustust maksta ette nähtud töötasu vastavalt VMS § 178 lg 1 nõuetele.

75. Väljaotsa OÜ asukoht on XXX, , XXX,. X.T elukoht asub samal aadressil, kuid X.T lisa-

aadress rahvastikuregistris on alates 15. oktoober 2024 XXX Kuna kohtule ei ole täpselt teada,

millises asukohas ta välismaalasele töötasu maksis, loeb kohus teo toimepanemise kohaksXXX .

76. Kuivõrd X.T on Väljaotsa OÜ juhatuse liige, siis saab osaühingule omistada X.T poolt

toime pandud tegu. Kuna töötasu makstakse töötajale ettevõtte kasuks tehtud töö eest, on

töötajale töötasu maksmine kui ka töötasu maksmata jätmine ettevõtte huvides. Seega Väljaotsa

OÜ pani juhatuse liikme X.T poolt V. Kle VMS § 178 lg-s 1 ette nähtud töötasu maksmata

jätmisega (ettenähtust väiksema töötasu maksmise kui ka töötasu täielikult maksmata jätmisega)

toime VMS § 302 lg-s 2 sätestatud väärteo.

77. Karistusseadustiku (KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks

tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 järgi karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. Väärteootsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Kohus

leiab, et Väljaotsa OÜ seaduslik esindaja X.T pani teo toime Väljaotsa OÜ huvides vähemalt

kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). X.T kinnitas, et ta teadis V. Kle 1685 euro suuruse

brutopalga tasumise kohustusest, kuid ei teadnud, et seda tuleb teha igakuiselt, mitte keskmisena

aasta lõikes. Kohtu hinnangul X.T-le, kui ettevõttes töötasude maksmisega tegelevale isikule, ei

saanud olla teadmata, et töötasu tuleb tal maksta igakuiselt. Sellise kohustuse on Väljaotsa OÜ

võtnud endale ka V. Kga sõlmitud töölepingus. Lisaks on Eesti Vabariigis tavapärane, et töötasu

makstakse igakuiselt. Ka sätte eesmärk on tagada välismaalasele igakuine sissetulek. Seega ta

pidas vähemalt võimalikuks, et töötasu nõuetekohaselt maksmata jätmisel rikub ta seadust ja

võetud kohustust ning möönis seda.

78. Väljaotsa OÜ teo õigusvastasust ja teo süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väljaotsa OÜ

on süüdi ning ta vastutab VMS § 302 lg 2 järgi. Seega tuleb teda toimepandu eest karistada.

Karistus

79. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

80. Kohus loeb Väljaotsa OÜ süüd keskmiseks. Menetlusaluse isiku süüd suurendab ette

nähtud töötasu maksmata jätmine, sh ettenähtust vähem maksmine, 13-kuulisest perioodist (juuni

2024 kuni juuni 2025) mitme kuu (üheksa) jooksul, sh kahel kuul on jäänud töötasu täielikult

välja maksmata. Samas mõnel kuul pole vähem makstud summa olnud väga suur (paarisaja euro

piires). Süüd vähendab asjaolu, et vähemalt osaliselt on töötasu makstud tagantjärele ning ka

asjaolu, et alates 2024. a lõpust oli palga maksmata jätmine (vähemalt osaliselt) tingitud ettevõtte

makseraskuste tõttu.

81. Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada karistust kergendava asjaoluna süü

ülestunnistamist ja kahetsust (KarS § 57 lg 1). Väljaotsa OÜ seaduslik esindaja on menetluse

käigus oma eksimusest aru saanud ning lubanud, et varasemalt tehtud vead ei kordu (vt nt

menetlejale saadetud 25. novembri 2025 e-kiri). Kohtu arvates viitab selline kiri nii süü

tunnistamisele kui kahetsusele.

82. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses karistust raskendava asjaoluna arvestanud KarS

§ 58 p 4 – süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus või majanduslikus

sõltuvuses, samuti süüdlase endise või praeguse pereliikme, süüdlasega koos elava isiku või

süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes. Kohtuväline menetleja leiab,

et kuna rikkumine on kestnud pikaajaliselt ja suure ulatusega ning tööandja on ära kasutanud

töötaja haavatavat seisundit (välismaalane, sõltuvus tööandjast), on see käsitatav raskendava

asjaoluna. Kohus sellega ei nõustu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud

nimetatud karistust raskendava asjaoluga arvestada. Seda põhjusel, et VMS § 302 lg 1 ja seega

ka lõike 2 koosseis näeb ette vastutuse välismaalasele Eestis töötamise eest VMS-is sätestatud

töötasu määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise eest. Seega näeb juba

koosseis ette teenistusliku suhte välismaalase ja tööandja vahel, mistõttu ei saa seda karistust

raskendava asjaoluna arvestada.

83. Käesolevas asjas puudub tõendina menetlusaluse isiku karistusregistri väljatrükk. Samas

pole kohtuväline menetleja esile toonud, et menetlusalust isikut oleks varem süütegude

toimepanemise eest karistatud, mistõttu asub kohus seisukohale, et Väljaotsa OÜ on karistamata

isik. Seega on Väljaotsa OÜ seni tegutsenud õiguskuulekalt. Ka on Väljaotsa OÜ seaduslik

esindaja menetluse käigus oma eksimusest aru saanud ning lubanud, et varasemalt tehtud vead ei

kordu (vt nt menetlejale saadetud 25. novembri 2025 e-kiri).

84. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et Väljaotsa OÜ-d on põhjendatud karistada VMS §

302 lg 2 järgi rahatrahviga 11 000 eurot. Kohtu hinnangul on see väärteo asjaolusid arvestades

piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning hoiduks

edaspidi süütegude toimepanemist. Arvestades, et isiku süü oli keskmine ning esines karistust

kergendav asjaolu, loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Samuti on

Väljaotsa OÜ puhul tegemist varem karistamata isikuga.

85. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ütles kohtuistungil, et ei taotle trahvi ositi

tasumist, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda ka määrata. Vastavalt VTMS §134 lg-le 1 ja §

111 p-le 10 tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest.

86. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 rahuldab kohus Väljaotsa OÜ kaitsja kaebuse osaliselt ja

tühistab PPA Ida prefektuuri 27. novembri 2025. a otsuse väärteoasjas nr 2403,25,000414

osaliselt, s.o mõistetud karistuse ja selle tasumise korra osas, ning teeb vastavas osas uue otsuse.

Menetluskulud

87. Väljaotsa OÜ kaitsja esitas 10. märtsil 2026. a kohtule taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks

summas 5544 eurot (käibemaksuta), ülevaate tehtud toimingutest ning arved.

88. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel

tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud

ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

29. novembri 2019. a määrus nr 4-18-5765, p 9).

89. Kohus on seisukohal, et taotluses kajastatud toimingud on põhjendatud, kuid 11. märtsil

2026 kohtuistungil kliendi esindamiseks kulunud aega tuleb vähendada. Taotluses on selleks

märgitud 3 tundi, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 10.03 ja lõppes

kell 11.18. Seega on põhjendatud kohtuistungil kliendi esindamiseks kulunud ajaks arvestada 1

tund ja 15 minutit, s.o 1,25 tundi. Seega on toiminguteks kulunud põhjendatud aeg taotluses

märgitud 19,8 tunni asemel kokku 18,05 tundi.

90. Samuti leiab kohus, et kaitsja osutatud õigusabi tunnitasu maksumus 280 eurot

käibemaksuta on väärteoasja sisu arvestades ülepaisutatud ning kohus peab mõistlikuks tunnitasu

maksumuseks 250 eurot (käibemaksuta).

91. Kohtu hinnangul on kaitsjatasu taotluses eksimus ka menetluskulude nimekirja

koostamise eest märgitud tasu suuruses. Nimelt on taotluses märgitud, et menetluskulude

nimekirja koostamise koefitsient on 0,5, taotluse koostamiseks kulus 0,5 tundi, kuid tasu kokku

on märgitud 140 eurot – 0,5 koefitsiendi korral peaks see kohtu hinnangul olema 70 eurot. Kuna

kohus peab mõistlikuks tunnitasu maksumuseks 250 eurot (käibemaksuta), on menetluskulude

nimekirja koostamise põhjendatud tasu 62,50 eurot.

92. Eelnevat arvestades, on kohtu hinnangul mõistliku suurusega kaitsjatasuks kokku 4450

eurot ilma käibemaksuta – 4387,50 eurot (17,55 x 250) + 62,5 eurot (0,5 x 125). Mõistlikku

suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. juuni 2025. a otsus nr 4-24-2178, p 15).

93. Kuigi kohus rahuldab menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt, ei lõpeta kohus

väärteomenetlust. Seega jääb valitud kaitsja tasu 4450 eurot ilma käibemaksuta täies ulatuses

menetlusaluse isiku enda kanda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2024. a

otsus nr 4-24-1678, p 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik