3-26-73/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Vool

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-73

Haldusasi

X-i kaebus Vinni vallavanema 5. jaanuari 2026. a

käskkirja nr 13-1/2026/1 osaliseks tühistamiseks ja

kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus täies ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja – X , esindaja Kunnar Korsten

Vastustaja – Vinni vald, esindaja Margit Halop

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X-i 8. aprilli 2026. a taotlus jätta vastu võtmata Vinni valla poolt

29. märtsil 2026 esitatud vallasekretäri ametijuhend.

2. Rahuldada X-i kaebus.

3. Tühistada Vinni vallavanema 5. jaanuari 2026. a käskkiri nr 13-1/2026/1 osas, millega

jäeti kaebajale hüvitamata ületunnitöö kuue tunni eest.

4. Kohustada Vinni valda kaebaja 5. jaanuari 2026. a taotlust uuesti läbi vaatama.

5. Mõista Vinni vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 1235 eurot.

6. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 25. mail

2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

3-26-73

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 5. jaanuaril 2026 Vinni vallavanemale avalduse kompenseerida 2025.

aasta novembrikuus tehtud 10 ületundi (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 8).

2. Vinni vallavanem otsustas 5. jaanuari 2026. a käskkirjaga nr 13-1/2026-1 hüvitada

vallasekretärile X perioodil 28. kuni 30. november 2025 väljaspool tööaega täidetud

teenistusülesannete eest ületunnitööd, makstes 1,5-kordset põhipalka 4 töötunni eest

(dtl 14).

3. X esitas 9. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Vinni vallavanema 5.

jaanuari 2026. a käskkirja nr 13-1/2026/1 tühistamiseks ning Vinni valla

kohustamiseks otsustada uuesti kaebaja 5. jaanuaril 2026 esitatud taotlus ületunnitöö

tasustamiseks (dtl 3-6).

4. Tartu Halduskohus võttis 12. jaanuari 2026. a määrusega esitatud kaebuse

menetlusse, tunnistas vastustajaks Vinni valla ja kohustas vastustajat kaebusele

vastama (dtl 23-24).

5. Vinni vald esitas 13. veebruaril 2026 vastuse kaebusele (dtl 33-36).

6. Kaebaja esitas 8. aprillil 2026 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

(dtl 47-55). Samuti esitas kaebaja taotluse jätta vastu võtmata vastustaja poolt esitatud

tõendina vallasekretäri ametijuhend. Kaebaja esitas 14. aprillil 2026 kuludokumendi

(dtl 58).

7. Vastustaja esitas 16. aprillil 2026. a vastuväite (dtl 60-61).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja vaidlustab Vinni vallavanema 5. jaanuari 2026. a käskkirja nr 13-

1/2026/1, väites järgmist.

8.1.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 39 lõigete 1 ja 6 kohaselt kuulub väljaspool

tavapärast tööaega teenistusülesannete täitmine hüvitamisele kas rahas või vaba aja

andmisega. Käesoleval juhul taotles kaebaja ületunnitöö hüvitamist rahas, kuna tema

teenistussuhe lõppes 5. jaanuaril 2026.

8.2.

Kaebaja poolt tehtud ületunnitöö oli tellitud vastustaja struktuuri kuuluva ametiisiku –

vallavolikogu esimehe – poolt, ajaliselt määratletud ning vältimatult vajalik vallavolikogu

istungi õiguspäraseks ettevalmistamiseks. Kaebaja ei teinud ületunnitööd omal algatusel

ega isiklikust huvist lähtudes.

8.3.

Vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirjas selgitanud, millistel õiguslikel või faktilistel

alustel loeti hüvitamisele kuuluvaks üksnes 4 töötundi, kuigi kaebaja esitas andmed töö

sisust, ajakulust ja töö tellijast. Selline põhjenduste puudumine rikub haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust.

8.4.

Käskkiri ei sisalda põhjendusi, miks arvestati vaid 4 tundi, ega selgita, millise

metoodika alusel vähendati kaebaja deklareeritud 10 töötundi. HMS § 6 kohaselt tuleb

haldusasja asjaolud välja selgitada. Vastustaja ei ole küsinud lisaselgitusi ega analüüsinud

esitatud tõendeid (nt Amphora logid, e-kirjad, kõnede väljavõtted), mis on oluline

menetluslik rikkumine.

3-26-73

8.5.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (KOKS) ja vallasekretäri ametijuhendist

tulenevalt korraldab vallasekretär volikogu töö õiguslikku teenindamist. Volikogu esimehe

korraldus eelnõude koostamiseks on õiguslikult asjakohane tööülesanne kaebajale.

8.6.

Töö iseloom ja tähtaeg tingis töövälise aja kasutamise, mis oli vältimatu ja

proportsionaalne eesmärgi (volikogu istungi läbiviimine) suhtes.

8.7.

Arvestada tuleb Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 12 sätestatud

mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtub eeldus, et isikuid,

sh ametnikke (ja ka kaebajat) käsitletakse võrdsete asjaolude korral võrdselt.

9. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja seisukohad on järgmised.

9.1.

Seadus ei näe ette kohustust hüvitada automaatselt kõik ametniku poolt deklareeritud

töövälisel ajal tehtud tunnid. Ületunnitöö hüvitamisel on tööandjal kaalutlusõigus hinnata

töö vältimatust ja seotust teenistusülesannetega, töö tegelikku mahtu ja iseloomu ning töö

proportsionaalsust võrreldes ametikohale tavapäraselt langevate ülesannetega.

9.2.

Vallavanem tunnustas, et osa tööst tuli teha töövälisel ajal, kuid leidis, et kogu

deklareeritud 10 töötundi ei ole objektiivselt põhjendatud. Selline otsustus on

kaalutlusotsus, mitte meelevaldne keeldumine.

9.3.

Kaebaja teavitas tööandjat üldsõnaliselt väitest, et ta on teinud ületunnitööd,

täpsustamata selle mahtu, tegemise täpset aega ega aluseks olnud kokkuleppeid. Tööandja

täpsustava päringu peale vastas kaebaja kirjalikult, et ta „arvab, et 10 tundi on piisav

kolme päeva ja telefonikõnede eest“. Selline vastus on hinnanguline ega võimalda

tuvastada konkreetset ületunnitöö tegemist, sealhulgas selle kestust, tegemise aega ega

seost tööandja korralduse või poolte kokkuleppega. Ületunnitöö hüvitamise eelduseks on

konkreetne ja kontrollitav tööaja arvestus ning selge alus ületunnitöö tegemiseks, mida

kaebaja ei ole esitanud.

9.4.

Kaebaja kirjeldatud töö hõlmas peamiselt varasematele eelnõudele tuginevate otsuste

ja määruste vormistamist; dokumentide sisestamist dokumendihaldussüsteemi ja suhtlust

vallavolikogu esimehega. Töö ei hõlmanud uute õiguslike lahenduste väljatöötamist ega

seletuskirjade koostamist. Tegemist oli valdavalt tehnilise ja vormistava iseloomuga

tööga. Samasisulisi eelnõusid on koostatud varem korduvalt ning need on valla

dokumendihaldussüsteemis olemas. Sellele viitas ka volikogu esimees kaebajale saadetud

e-kirjas. Sellise töö iseloomu arvestades ei ole 10 töötunni arvestamine ületunnitööna

objektiivselt põhjendatud.

9.5.

Vallavalitsuses täidab volikogu istungite ettevalmistamisega seotud ülesandeid

tavapäraselt volikogu sekretär. Tema selgituste kohaselt kulub varasematele eelnõudele

tuginevate otsuste ettevalmistamisele ja dokumendihaldussüsteemis registreerimisele ning

volikogu liikmetele edastamisele üldjuhul oluliselt vähem aega kui kaebaja poolt

deklareeritud 10 töötundi. Sellest tulenevalt oli vallavanemal objektiivne alus pidada

põhjendatuks ületunnitöö hüvitamist piiratud ulatuses.

9.6.

See hinnang ei ole suunatud kaebaja konkreetse töö minuti-täpsele vaidlustamisele,

vaid toetab vallavanema kaalutlusotsust töö tegeliku mahu ja proportsionaalsuse

hindamisel. Selline võrdlus on asjakohane ületunnitöö mahu hindamisel ega kujuta endast

kaebaja töö individuaalset hindamist.

9.7.

Vallavolikogu esimees ei ole kaebaja teenistussuhtes tööandja ega vahetu juht. Tema

pöördumine ei kujuta endast formaalset ületunnitöö korraldust, vaid tööülesande täitmise

vajaduse edastamist. Vallavolikogu esimees ei teosta tööandja õigusi kaebaja suhtes

avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Kaebaja vahetu juht on vallavanem.

9.8.

Õiguspärane ootus ei saa tekkida konkreetse tundide arvu automaatseks hüvitamiseks.

Kaebajal sai olla ootus, et tema avaldust hinnatakse ja ületunnitöö hüvitatakse

3-26-73

õiguspäraselt, mida vastustaja ka tegi. Osaline hüvitamine ei riku õiguspärast ootust, kui

otsus on tehtud kaalutlusõigust kasutades ja põhjendatult.

9.9.

Kaebaja väited diskrimineerimisest on tõendamata. Ületunnitöö hüvitamise otsus

põhineb töö sisulisel hindamisel ega ole seotud kaebaja isiku, varasemate vaidluste ega

muude kõrvaliste asjaoludega.

9.10.

Kaebaja tegi avalduses märgitud tööd ajavahemikul 28. kuni 30. november 2025.

Avalduse ületunnitöö hüvitamiseks esitas kaebaja aga enam kui kuu aega hiljem, 5.

jaanuaril 2026, mis oli tema teenistusest vabastamise päev. Seetõttu puudus vastustajal

objektiivne võimalus pakkuda kaebajale võimalust ületunnitöö hüvitamist täiendava vaba

aja andmisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse Vinni vallavanema 5. jaanuari 2026.

a käskkirja nr 13-1/2026/1 osaliseks tühistamiseks ja kohustamiseks rahuldada kaebaja

taotlus täies ulatuses.

11. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas 5. jaanuaril 2026. a Vinni

vallavanemale avalduse kompenseerida tema poolt 2025. a novembrikuus tehtud

ületunnid (dtl 8). Kaebaja on selles avalduses selgitanud, et ületunnitöö maht oli kokku

10 töötundi. Vinni vallavanem on vaidlusaluse 5. jaanuari 2026. a käskkirjaga

hüvitanud kaebajale ületunnitöö 4 töötunni eest. Kuigi vastustaja on vastuses

kaebusele leidnud, et vaidlusalune otsus oli kaalutlusotsus, ei ole vastustaja

vaidlusaluses käskkirjas selgitanud, miks ülejäänud 6 tunni eest ületunnitööd ei

hüvitata ning millised olid vastustaja kaalutlused.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja täitis ajavahemikus

28. kuni 30. november 2025 teenistusülesandeid väljaspool tavapärast tööaega seoses

4. detsembril 2025 toimunud vallavolikogu istungi ettevalmistamisega; 2) kaebaja

esitas 5. jaanuaril 2026 avalduse ületunnitöö hüvitamiseks mahus 10 töötundi; 3)

vallavanem tunnustas ületunnitöö tegemist ning otsustas seda hüvitada osaliselt, 4

töötunni ulatuses; 4) kaebaja vabastati vallasekretäri ametikohalt 5. jaanuaril 2026

tulenevalt tema 4. detsembril 2025 esitatud avaldusest ATS § 87 lg 1 alusel. Asjas on

vaidlus, kas kaebaja on teinud seaduse järgi hüvitamisele kuuluvat ületunnitööd 10

töötunni ulatuses.

13. Vastustaja on vaidlusaluse käskkirja õiguslike alustena märkinud KOKS § 50 lg 1

p 3, ATS § 39 lõiked 1 ja 6 ning Vinni Vallavolikogu poolt 8. detsembril 2017 vastu

võetud määruse nr 14 „Vinni Vallavalitsuse palgajuhend“ (edaspidi määrus nr 14) § 12

lõiked 1 ja 2. KOKS § 50 lg 1 p 3 kohaselt annab vallavanem või linnapea valitsuse

liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja

tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. ATS § 39 lg 1 sätestab, et

ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui

teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata.

Vastavalt ATS § 39 lõikele 6, hüvitab ametiasutus ületunnitöö, makstes ametnikule

1,5-kordset põhipalka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega

ületunnitööga võrdses ulatuses. Määruse nr 14 § 12 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et

eritingimustes töötamise lisatasu makstakse teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja

ööajal töötamise eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole

võimalik teenistujale hüvitada vaba aja andmisega. Ületunnitöö eest makstakse

teenistujale 1,5-kordset palka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat

vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.

3-26-73

14. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et ületunnitöö hüvitamise eelduseks on

konkreetne ja kontrollitav tööaja arvestus ning selge alus ületunnitöö tegemiseks, mida

kaebaja ei ole esitanud. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja edastas 8. detsembril

2025 Taivi Maalmanile e-kirja, kus ta selgitas, et tegi volikogu esimehe Evelin

Poolametsa soovil nädalavahetusel tööd 29. kuni 30. novembril (dtl 38). Tegemist oli

4. detsembri 2025. a volikogu istungiks eelnõude ettevalmistamisega ja suhtlusega

volikogu esimehega. Kaebaja palus arvestada seda kui ületunnitööna tehtud tööpäevi

ja maksta välja 1,5-kordse tasuna vastavalt määruse nr 14 § 12 lõikele 2. Kaebajal

paluti 9. detsembril 2025 täpsustada töötundide arv, mida tuleks arvestada

ületunnitööna (dtl 37). Sellest tulenevalt selgitas kaebaja 16. detsembril 2025, et 10

tundi on piisav kolme päeva ja telefonikõnede eest, kuna ta alustas juba reede õhtul

päevakorra edastamisega (dtl 37).

15. Tõendatud on, et E. Poolamets on 28. novembril 2025 kell 16:43:16 pöördunud

kaebaja poole palvega saata vallavolikogu päevakord välja (dtl 10-11). Samuti on E.

Poolamets selgitanud, et eelnõudega on aega pühapäevani ning ta on palunud koostada

kaebajal otsuse eelnõud. Kuigi kohtule ei ole täpselt arusaadav, võib järeldada, et

kaebaja pidi tegema eelnõud vähemalt järgmiste päevakorrapunktide kohta: 1) Vinni

Vallavolikogu alaliste komisjonide moodustamine; 2) Vinni Vallavolikogu alaliste

komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine; 3) Vinni vallavanema valimine; 4)

Vinni Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamine; 5) Vinni Vallavalitsuse koosseisu

kinnitamine; 6) volikogu esimehe ja aseesimehe hüvitise määramine; 7) volikogu

liikmete ja komisjoni liikmete hüvitise määramine; 8) vallavanemale töötasu ja

hüvitiste määramine; 9) Vinni valla esindajate nimetamine Lääne-Viru Omavalitsuste

Liidu üldkoosolekule. Ettevalmistatavaid eelnõusid võis olla veelgi rohkem, sest

kaebaja poolt kohtule esitatud Vinni Vallavolikogu 4. detsembri 2025. a istungi

päevakord (dtl 9) sisaldab lisaks eelnimetatule veel järgmiseid punkte: 1)

vallavolikogu eelarve-, arengu- ja õiguskomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine; 2)

vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine; 3)

vallavolikogu kultuuri- ja hariduskomisjon komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine;

4) vallavolikogu majanduskomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine; 5) vallavolikogu

revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine.

16. Ka kaebaja on kinnitanud, et töö sisuks oli 4. detsembril 2025 toimuva

vallavolikogu istungi ettevalmistamine, sh istungiks vajalike dokumentide ja otsuste

eelnõude koostamine ning päevakorra edastamine volikogu liikmetele. Kuna 28.

november 2025 oli reedene päev, on tõendatud, et kaebajale anti ülesanne teha tööd

nädalavahetusel („eelnõudega on aega pühapäevani“). Samuti tõendab

dokumendihaldussüsteemi Amphora väljatrükk kaebaja väidet, et kõik vallavolikogu

esimehe poolt nõutud dokumendid koostati töövälisel ajal, lisati

dokumendihaldussüsteemi Amphora ning edastati vallavolikogu esimehele

kooskõlastamiseks pühapäeval, s.o 30. novembril 2025 kell 12.03 (dtl 12). Vastustaja

käskkirjas pole selgitusi, kas ületunnitöö tasustamisel on arvestatud kõikide tehtud

eelnõudega või ainult osadega neist.

17. Samuti on kaebaja selgitanud, et tal tuli korduvalt suhelda vallavolikogu

esimehega telefoni ja e-kirja teel. Vallavolikogu esimehega peetud telefonikõnede

kogukestus oli ligikaudu 1,5 tundi. Kaebaja on esitanud ka tõendi selle kohta, et 29.

novembril 2025 suhtles kaebaja E. Poolametsaga 48 minutit (dtl 15) ja 30. novembril

2025 36 minutit (dtl 17). Ei vaidlusalusest otsusest ega vastusest kaebusele nähtu, kas

vastustaja on arvestanud ületunnitöö hulka ka telefonisuhtluse.

3-26-73

18. Kaebaja leiab, et ületunnitöö oli tellitud vastustaja struktuuri kuuluva ametiisiku,

täpsemalt vallavolikogu esimehe, poolt; samuti oli see ajaliselt määratletud ning

vältimatult vajalik vallavolikogu istungi õiguspäraseks ettevalmistamiseks. Kaebaja ei

teinud ületunnitööd omal algatusel ega isiklikust huvist lähtudes. Vastustaja selgitab,

et vallavolikogu esimees ei ole kaebaja teenistussuhtes tööandja ega vahetu juht. Tema

pöördumine ei kujuta endast formaalset ületunnitöö korraldust, vaid tööülesande

täitmise vajaduse edastamist. Vallavolikogu esimees ei teosta tööandja õigusi kaebaja

suhtes avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Need vastustaja väiteid ei oma asja

lahendamisel tähtsust, sest osaliselt on vastustaja ju möönnud, et kaebaja tegi

ületunnitööd ning on leidnud, et õiguslikult reguleerib olukorda nii ATS § 39 (lõiked 1

ja 6) kui ka määruse nr 14 § 12 (lõiked 1 ja 2).

19. Vastustaja on selgitanud, et vallavalitsuses täidab volikogu istungite

ettevalmistamisega seotud ülesandeid tavapäraselt volikogu sekretär, kelle selgituste

kohaselt kulub varasematele eelnõudele tuginevate otsuste ettevalmistamisele ja

dokumendihaldussüsteemis registreerimisele ning volikogu liikmetele edastamisele

üldjuhul oluliselt vähem aega kui kaebaja poolt deklareeritud 10 töötundi. Sellest

vastustaja väitest järeldab kohus, et kaebajale antud tööülesanded erinesid tema

tavapärastest tööülesannetest, mistõttu võib eeldada, et kogemuse puudumisel kulus

kaebajal nende tööülesannete täitmiseks mõistetavalt rohkem aega, kui isikul, kes

üldjuhul on sedasorti tööülesandeid täitnud. Ka võib eeldada, et kui inimene on juba

terve töönädala tööd teinud, siis nädalavahetusel tööd tehes on tema töötamise

efektiivsus vähenenud. Kohus nõustub kaebajaga, et võrdlus volikogu sekretäri

tavapärase ajakuluga ei sisaldu vaidlustatud käskkirja põhjendustes ja tugineb

kolmanda isiku subjektiivsetele hinnangutele.

20. Kuna kaebaja viitas oma kaebuses vallasekretäri ametijuhendile, kohustas kohus

vastustajat 24. märtsi 2026. a määruses esitama kaebaja suhtes kehtinud vallasekretäri

ametijuhend. Vastustaja edastas nimetatud dokumendi 29. märtsil 2026 (dtl 42).

Vastavalt Vinni Vallavalitsuse vallasekretäri ametijuhendile allub vallasekretär

vallavanemale (p 1.3), tema teenistusülesandeks on ka vallavalitsuse istungi

päevakorda planeeritud eelnõude ettevalmistamise ja seaduslikkuse kontrollimine (p

3.2), vallavalitsuse istungite ettevalmistamise koordineerimine ning vallavalitsuse ja

volikogu istungite protokollimise korraldamine (p 3.3). Vallasekretär on kohustatud

oma teenistusülesandeid täitma asjatundlikult ja hoolikalt (p 4.2).

21. Kaebaja on 8. aprilli 2026. a menetlusdokumendis taotlenud vastustaja poolt

esitatud tõendina vallasekretäri ametijuhendi vastu võtmata jätmist. Kohus jätab selle

kaebaja taotluse rahuldamata. Kuigi kaebaja väidab, et see ametijuhend ei ole tema

ametijuhend, ei ole ta esitanud omalt poolt ka teist ametijuhendit, mis kaebaja suhtes

kehtis. Kaebaja on täpsustanud, et tegemist on üldise vallasekretäri ametikoha

kirjeldusega, mis ei kajasta konkreetse juhtumi asjaolusid. Kohtu hinnangul peabki

ametijuhend olema piisavalt abstraktne, ega saa sisaldada konkreetset tööjuhist, kuidas

toimida siis, kui töönädala lõpus palub volikogu esimees teha nädalavahetusel tööd

seoses volikogu istungiks eelnõude ettevalmistamisega. Käesoleva asja lahendamisel

ei ole ametijuhendil ka määravat tähtsust. Kuigi ATS § 52 lg 1 p 1 kohaselt tuleb

teenistusülesanded määratleda ametijuhendis, ei piirdu ametniku teenistuskohustused

ainult ametijuhendis sätestatud tööülesannetega. Nii näiteks sätestab ametniku üldiseid

kohustusi kajastav ATS § 51 lg 3, et ametnik peab juhinduma vahetu ja

kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja

korraldustest, samuti ametijuhendist. Seega on seadusandja ette näinud, et tegelikult on

3-26-73

ametnikul rohkem teenistuskohustusi kui neid võimalik ametijuhendisse kirja panna.

Vastustaja poolt edastatud vallasekretäri ametijuhendist ei tulene, et kaebaja ei oleks

tohtinud vaidlusalust ületunnitööd teha.

22. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väited diskrimineerimisest on tõendamata.

Kaebaja väidab küll, et isikuid, sh ametnikke käsitletakse võrdsete asjaolude korral

võrdselt, aga arusaamatuks jääb, kellega kaebaja end võrdleb ning miks teda on seatud

mingisugusest teda iseloomustavast tunnusest tingituna põhjendamatult halvemasse

olukorda võrreldes teise isikuga.

23. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Vinni vallavanema 5. jaanuari 2026. a

käskkirja nr 13-1/2026/1 osas, millega jäeti kaebajale hüvitamata ületunnitöö kuue

tunni eest.

24. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohustamiskaebuse rahuldamisel kohus kohustada

vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu

tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 kohaselt kui õigusvastaselt on

jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb

otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku

võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohus on seisukohal, et vastustaja on

kaebaja 5. jaanuari 2026. a ületunnitöö kompenseerimise avalduse lahendamisel käitunud

õigusvastaselt. Vastustaja ei ole täitnud oma põhjendamiskohustust ja kohtul ei ole võimalik

kontrollida, kas kuue tunni ulatuses ületunnitöö tasustamata jätmine oli põhjendatud. Seetõttu

kohustab kohus Vinni valda kaebaja 5. jaanuari 2026. a taotlust uuesti läbi vaatama.

25. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse

ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja õigusabikulud on 8.

aprilli 2026. a menetlusdokumendi kohaselt 1235 eurot. Kaebaja on selgitanud, et

õigusabi on osutatud 9,5 tundi tunnihinnaga 130 eurot (ei lisandu käibemaksu). HKMS

§ 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja esitas kuludokumendi hilinenult, st 14. aprillil 2026 (dtl 56-58). Tartu

Halduskohtu 24. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni p-st 3 tulenevalt tuli

kuludokumendid esitada hiljemalt 8. aprillil 2026. Kuna kuludokumendi hilinenult

esitamine ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist, võtab kohus selle arvesse

(HKMS § 51 lg 4). Kohtu hinnangul on tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega

(HKMS § 109 lg 6), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

menetluskulud summas 1235 eurot.

26. Kohtuotsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)