2-25-22972/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 12. detsembri 2025 määrus nr Ä Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Legislator headnote
AI generated2-25-22972/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: detsembri 2025 määrus nr Ä Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-22972
Tsiviilasi
Osaühingu LDL Logistics kandeavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu registriosakonna 12. detsembri 2025 määrus
nr Ä 10107364 / 18
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu LDL Logistics määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja: Osaühing LDL Logistics
(registrikood 11365408), lepinguline esindaja Mihkel Eikner
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 12. detsembri 2025 määrus nr Ä
10107364 / 18 ning saata tsiviilasi Tartu Maakohtu registriosakonnale uueks
läbivaatamiseks
2. Rahuldada Osaühingu LDL Logistics määruskaebus.
3. Jätta Osaühingu LDL Logistics menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1. Osaühingu LDL Logistics (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale
kandeavalduse, milles taotles avaldaja osakapitali suurendamise avaldaja registrikaardile
kandmist selliselt, et pärast muudatuste registrikaardile kandmist on:
avaldaja osakapitali suurus 10 000 eurot;
1715 euro suurune osa kuulub OÜ-le TARTAL GRUPP;
4482 euro suurune osa kuulub Kätlin Taeverele;
2873 euro suurune osa kuulub Viljar Kapile;
930 euro suurune osa kuulub Hanna Sinilaiule.
2. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 12. detsembri 2025 määrusega
avalduse rahuldamata.
Määruse põhjenduste kohaselt on Hanna Sinilaiule kuuluvale 930 euro suuruse nimiväärtusega
avaldaja osale kantud 19. juunil 2025 tsiviilasjas nr 2-25-9599 tehtud hagi tagamise määruse
alusel keelumärge.
Tulenevalt Riigikohtu praktikast on äriseadustiku (ÄS) § 182 lg 13 alusel osanike nimekirja
kantav käsutamise keelumärge analoogne asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-s 2 sätestatud
kinnistusraamatusse kantava keelumärkega ning selle kohaldamisel tuleb lähtuda
kinnistusraamatusse kantavat keelumärget puudutavast AÕS regulatsioonist ja selle kohta
väljakujunenud kohtupraktikast.
Avaldaja taotletud osakapitali suurendamise osas kande tegemine ei ole võimalik ilma, et
muutuks Hanna Sinilaiule kuuluva osaluse suhe. Avaldaja osakapitali suurendamisega 2812
eurolt 10000 eurole hakkaks Hanna Sinilaiule kuuluma 930 euro suurune osa, aga see
moodustaks 33,07% asemel 9,3% osakapitalist. Seega sellise kande tegemine ei ole võimalik.
Lähtuvalt täieliku käsutamise keelumärke sisust piirab osaniku osale seatud käsutamise
keelumärge äriühingu õigust osakapitali suurendada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Avaldaja esitas kohtunikuabi määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse
tühistamist, kandeavalduse saatmist Tartu Maakohtu registriosakonnale ning
registriosakonna kohustamist tegema määrus kandeavalduse rahuldamiseks ning
kandeavalduses taotletud kannete tegemiseks äriregistrisse.
Registriosakond kohaldas ebaõigesti ÄS § 182 lg-t 13 ja tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu
praktikat ning hagi tagamise määrust. Tsiviilasjas nr 2-25-9599 määratud hagi tagamise abinõu
sõnastus ei keela kannete tegemist osanike nimekirja täielikult. Määrus peab silmas ainult Hanna
Sinilaiu osa käsutamist ega reguleeri muude kannete tegemist osanike nimekirja. Samuti ei keela
määruse sõnastus teistel osanikel oma osade käsutamist, koormamist jms. Määrusega ei ole
keelatud osakapitali suurendada või vähendada. Registriosakond laiendas lubamatult määruse
sõnastust ja õiguslikku jõudu.
Registriosakonna viidatud Riigikohtu määruses tsiviilasjas nr 2-23-16934 olid käesolevast asjast
erinevad asjaolud. Riigikohus ütles, et samale osale täiendava keelumärke kandmine ei ole
lubatud. Riigikohus ei järeldanud, et ühe osaniku osale seatud käsutamise keelumärge keelaks
teistel osanikel enda osanikuõiguste kasutamise ning osa käsutamise. Samuti ei järeldanud
Riigikohus, et ühele osale kantud käsutamise keelumärge paneb terve osanike nimekirja lukku.
Hanna Sinilaiu suhtes tehtud hagi tagamise määrus ei käsitle teiste avaldaja osanike õiguseid.
Samuti ei ole viidatud määrusega kannete tegemist täielikult piiratud. Seega on hagi tagamise
määruse raames teiste avaldaja osanike õiguste piiramine lubamatu. Samuti ei piira osaniku
osale seatud käsutamise keelumärge äriühingu õigust osakapitali suurendada või vähendada.
Registriosakonna tõlgendus keelaks ka teistele osanikele kuuluvate osade tsiviilkäibe ja
arestimise. Äriregistril ei ole õigust otsustada, kui suure protsendi ühe või teise osaniku osa
osakapitalist moodustab. Vastav õigus on osanikel ning osanikud on osakapitali suurendamise
otsuse heaks kiitnud.
4. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks kohtunikule.
5. Maakohus jättis määruskaebuse 4. märtsi 2024. a määrusega rahuldamata ning edastas
selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus ei saa ise
kandeavaldust rahuldada, mistõttu saadab kandeavalduse Tartu Maakohtu
registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.
7. Ringkonnakohus ei nõustu registripidajaga, et ühingu osale seatud keelumärke tõttu ei saa
kandeavalduse alusel teha äriregistrisse taotletud kannet.
ÄS 182 lg 13 näeb ette, et osa käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks võib kanda
osanike nimekirja keelumärke, mis keelab kannete tegemise osanike nimekirja vastavalt
märke sisule kas täielikult või osaliselt.
Registripidaja on viidanud õigesti Riigikohtu seisukohale, et ÄS 182 lg 13 alusel osanike
nimekirja kantav keelumärge on analoogne AÕS § 63 lg-s 2 sätestatud kinnistusraamatusse
kantava keelumärkega (RKTKm 03.07.2024, 2-23-16934/7, p 9), kuid teinud sellest valed
järeldused. Käesoleval juhul on keelumärge kantud äriregistrisse ühele osaühingu osale, mis
on analoogne olukorraga, kus AÕS § 63 lg 2 alusel on kantud kinnistusraamatusse
keelumärge ühele kaasomandi osadest. Ühele kaasomandi osale kantud keelumärge ei takista
teiste kaasomandi osade käsutamist.
Nii AÕS § 63 lg 2 kui ka ÄS § 182 lg 13 kohaselt keelab keelumärge kannete tegemise
vastavalt märke sisule kas täielikult või osaliselt. Käesoleval juhul on vastavalt märke sisule
kannete tegemine osanike nimekirja keelatud osaliselt, st vaid Hanna Sinilaiule kuuluva 930
euro suuruse osas suhtes.
Hagi tagamisel ei ole üldjuhul lubatud sekkuda kohtuvaidluse suhtes kõrvalise isiku
majandustegevusse. Menetlusvälise äriühingu tegevust takistada ei ole seejuures lubatud
olenemata sellest, kas häirituks osutub igapäevane majandustegevus või sellest väljuvad
suuremad ümberkorraldused. Äriühing on seaduse alusel loodud iseseisev õigussubjekt ja ta
peab vähemalt üldjuhul saama oma osanike ja juhatuse kaudu vabalt tegutseda (RKTKm
01.04.2026, 2-21-18280/112, p 15). Eeltoodust tuleneval ei saa käesoleval juhul laiendada
hagi tagamise korras äriregistrisse ühele osaühingu osale kantud keelumärke toimet viisil, et
see takistaks ka teiste äriühingu osadega seotud kannete tegemist.
Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et osakapitali suurendamisega muutuks Hanna
Sinilaiule kuuluva osaluse suhe võrreldes osakapitali ja teiste osanikega. Osaniku osaluse
suhe osakapitaliga ei ole registrikaardile kantav teave. Samuti ei ole suhte muutumisel
tegemist Hanna Sinilaiule kuuluva osa käsutamisega.
8. Ringkonnakohus selgitab, et vaid osaluse suhte muutumine ei pruugi keelumärkega
soodustatud isikut kahjustada, kui täiendava osakapitali kaasamine oli ettevõttele vajalik.
Samas võib osanike otsus osakapitali suurendamiseks, mille ainus eesmärk on läbi
osakapitali suurendamise osaniku või keelumärkega soodustatud isiku kahjustamine, olla
vastuolus heade kommetega ning ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine. Osanik ja keelumärkega
soodustatud isik on TsÜS § 38 lg 1 mõttes huvitatud isikud, kes võivad nõuda kohtus
vastava otsuse kehtetuks tunnistamist.
9. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2).
Määruskaebuse esitaja saab taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist
TsMS § 172 lg 2 ja § 150 lg 4 alusel.
10. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja registriosakonnale tagasi uueks
lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei
anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-
st 599. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
/allkirjastatud digitaalselt/