2-25-126319/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-126319

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi W.A vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

80,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Kristiine Urb

Kostja: W.A (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista W.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja 47,43 eurot (põhivõlg 35 eurot

ja 23.01.2026 seisuga viivis 12,43 eurot) ning alates 24.01.2026 viivis põhivõla

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 30 eurot.

4. Jätta menetluskulud 63% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 300

eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele mõista W.A-lt AS-i

ÜHISTEENUSED kasuks välja 189 eurot. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjale hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui hageja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

2-25-126319

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

(AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302

(Luminor Bank AS), nr EE567700771003819792 (AS LHV Pank) või nr

EE604204278601694436 (Coop Pank AS). Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTU SELGITUSED

1. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis

või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1).

2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud

asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

3. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja W.A 20.11.2022 kell 19:37 sõiduki

registreerimismärgiga XXX hageja AS ÜHISTEENUSED poolt parkimist opereeritavas

eraparklas aadressil P. Kerese 3, Narva (parkimistsoon P77), parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes, mille eest on 20.11.2022 väljastatud leppetrahv nr XXX summas 35 eurot. AS

ÜHISTEENUSED korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil

maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla

sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise

eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Kostja ei ole parkimisel asetanud sõiduki

armatuurile parkimisõigust tõendavat dokumenti. Kuigi parklas on lubatud parkida 2h tasuta,

ei ole kostja fikseerinud parkimiskellaga parkimisaja algust. Kostja on asetanud armatuurile

puudega isiku parkimiskaardi, mis ei anna tasuta parkimisõigust eraparklates. Leppetrahvi

koostamise hetkel oli sõiduki parkimistasu maksmata. Sellega rikkus kostja

parkimistingimuste p 7. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 35 euro, sissenõudmiskulude

30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 12,43 euro väljamõistmist. Samuti palub hageja

välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt summas 35 eurot alates 24.01.2026 kuni selle

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub välja mõista kostjalt

ka menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot

ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

2 (4)

2-25-126319

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud

leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise

korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt

RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 22).

5. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg

1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida

tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet

tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk

parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-75-10, p 14). Hageja esitatud fotod infotahvlitest,

mis sisaldavad parkimislepingu tingimusi, tõendavad, et hageja hallatava parkla sissesõidu

juurde olid paigaldatud liiklusmärgid, mis teavitavad sisenejaid tasulisest parkimisalast.

Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk pargitud hageja hallatavas parklas. Kostja ei

ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Tulenevalt VÕS § 9 lg-st 1 loeb kohus, et hageja ja

kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping hageja paigaldatud infotahvlil toodud tingimustel.

6. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega

esitanud ka vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi

üle ning ta võtab hagis toodud asjaolud omaks. Kohus leiab seega, et hageja leppetrahvi nõue

summas 35 eurot on põhjendatud. Samuti kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1, § 94 lg 1 ja

TsMS § 367 hageja nõue sissenõutavaks muutunud ja jooksva viivise väljamõistmiseks

seadusjärgses määras.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel ka sissenõudmiskulud

summas 30 eurot: 19.01.2023 tasulise kirja saatmise eest 15 eurot; 07.02.2023 tasulise kirja

saatmise eest 5 eurot ja 21.02.2023 tasulise kirja saatmise eest 5 eurot ning muude

makseviivitusega tekkinud kulude eest 5 eurot. Erinevalt VÕS §-st 113¹ ei sisaldu §-s 113²

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju

hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte

fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär (VÕS I komm (2016), § 113², p 4

(b)). Hagis esitatu kohaselt ei ole lepingus sissenõudekulude hüvitamise kohta eraldi

kokkuleppeid. Hagiavalduses on hageja toonud ka parkimistingimused, kuid ka neis ei ole

sissenõudmiskulude sätet. Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS

§-d 115, 127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist. Üldsõnaliste selgituste esitamine

abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole kahjunõude rahuldamiseks piisav. VÕS § 127 lg 1

kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Hageja on küll märkinud, et ta on saatnud

kolm tasulist meeldetuletuskirja, kuid ei ole selge, millest see tasu koosneb ja milliseid

reaalseid kulusid on hageja seoses saatmisega kandnud, kuna hagile lisatud kirjadest selgub,

et tegemist on e-kirjadega. Lähtuda ei saa eeldusest, et kuna hagejal on kostja vastu

leppetrahvinõue, on nõude sissenõudmisega seoses tõenäoliselt tekkinud kulusid, mida saaks

3 (4)

2-25-126319

tarbijalt kulusid täpsemalt sisustamata sisse nõuda. Kuna sissenõudmiskulude kokkulepe

puudus, pidi hageja tõendama, et meeldetuletuskirjaga on talle tekkinud kahju ja kostja pidi

kahju ette nägema. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud elektrooniliste

meeldetuletuskirjadega seonduva kahju/kulu tekkimist. Seega tuleb sissenõudmiskulude nõue

30 euro ulatuses jätta õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

8. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 63% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes menetluskulud 47% ulatuses hageja ja 63% ulatuses kostja kanda. Hageja

lepingulise esindaja menetluskulud on kohtu hinnangul hagi sisu, asja olemust ja kohtueelseid

õigusabikulusid arvestades põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Esindaja kvalifikatsiooni arvesse

võttes ei saa kohus nõustuda õigusabiteenuse tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Kohus

loeb asja olemust ja vähest õiguslikku keerukust arvestades hüvitatavaks tunnihinnaks 120

eurot (käibemaksuta). Hüvitatav on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule

esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 484²). Hageja ei ole menetluskuludelt käibemaksu

hüvitamist taotlenud. Seega määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike esindajakuludena

kindaks kokku 200 eurot (käibemaksuta). Põhjendatuks loeb kohus ka hageja poolt tasutud

riigilõivu 100 eurot. Seega moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud kokku 300 eurot.

Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kuna kostja menetluses ei osalenud. Vastavalt

menetluskulude jaotusele mõistab kohus seega kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja

189 eurot (63% hageja menetluskuludelt). Menetluskuludelt tuleb hageja taotlusel välja

mõista viivis (TsMS § 177 lg 4).



Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.



Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral.



Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see

arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh

avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 150 lg 3¹).



Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

4 (4)