2-25-20690/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

24.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-20690

Tsiviilasi

H.A hagi Q ja W asja tagastamise ja kahju

hüvitamise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

H.A määruskaebus

Menetlusosaline ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja) H.A

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.12.2025 määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus hagi

menetlusse võtmast ja jaotas menetluskulud, ning saata asi tühistatud osas (sh hagi

menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks) tagasi samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. H.A (hageja) esitas 01.12.2025 Harju Maakohtule hagi Q (kostja I) ja W (kostja II) vastu.

Hageja märkis oma peamise nõudena mõlema kostja vastu sõiduki Honda Insight

(registrinumber XXXXXX) tagastamise nõude. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjatelt

solidaarselt välja sõiduki väärtus 4000 €. Lisaks loetles hageja kahju hüvitamise nõuded

kogusummas 19 700 €. Ühtlasi taotles hageja hagi tagamist, milleks palus lubada tal jätkata

Eestis elamist kuni vaidluse lõppemiseni ja kaitsta tema toimetulekut, sissetulekut ja

elamisloa uuendamise võimalust.

2. Hageja tõi mh esile, et ta võttis laenu ja ostis sõiduki hinnaga 4000 €. Sõiduk registreeriti

ajutiselt kostja I nimele hageja lahutus- ja elamisloa olukorra tõttu. Hageja kandis sõiduki

ostu-, remondi-, kütuse- ja kindlustuskulud ning tasus võetud laenu osamaksed. Kostja I lubas

sõiduki hiljem hageja nimele vormistada. Kostja II maksis hagejale ostjana 500 €

sissemaksena ja allkirjastas mustandi hageja nimega, milles hageja näeb kinnitust oma

omandiõiguse tunnustamisele. Hageja sama dokumenti ei allkirjastanud. Kostja I teatas

hagejale, et ta andis või müüs sõiduki kostjale II ilma hageja nõusolekuta.

3. Maakohus tegi 02.12.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus hagi

menetlusse võtmast, jättis selle tagamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja

kanda. Ühtlasi määras kohus, et hüvitatavad kulud puuduvad.

3.1.

Esiteks põhjendas maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist vorminõuete

rikkumise ja riigilõivu tasumata jätmisega (TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10). Hageja ei ole

märkinud kostjate aadresse ega sidevahendite andmeid. Avalduse vormistuse kohta märkis

maakohus lisaks, et menetlusdokument võib olla tõlgitud eesti keelde tõlkeprogrammi abil ja

hageja ei tarvitse tegelikult teada, millele ta alla kirjutas

3.2.

Teiseks takistab hagi menetlemist nõude ebaselgus ja ilmne perspektiivitus (TsMS §

371 lg 2 p-d 1 ja 2). Hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole hageja kunagi olnud sõiduki

omanik, mistõttu ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik seeläbi, et hagejal puudub sõiduki

valdus. Kuivõrd hageja ei ole olnud sõiduki omanik, ei saa hagejal olla nõuet ka sõiduki

väärtuse hüvitamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kostjad tekitanud hagejale kahju 19

700 €, mis seisneb hageja laenukohustuse suurenemises ja maksehäires, eluaseme kahjus ja

üürivõlas, elatise võlas, mittevaralises kahjus seoses stressiga või on seotud Nigeerias

kaotatud investeeringu ja töötasu kaotusega. Kuivõrd hagiavalduses ei ole esitatud ühtegi

selget nõuet, siis jääb kohtule arusaamatuks ka hagihinna kujunemine.

3.3.

Kokkuvõttes on avalduse puudused nii ulatuslikud, et neid ei saa kõrvaldada TsMS §

340¹ lg-s 1 ete nähtud korras. Viidatud sätte eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat

aega menetlusdokumendi koostamiseks. Maakohus lähtus kohtupraktikast, mille kohaselt võib

avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui selle puudused on nii ulatuslikud, et puuduste

kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument (TlnRnK 01.10.2019,

2-19-9416, p 6).

4. Hageja esitas määruse tegemise päeval määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja võtta hagi menetlusse või määrata tähtaeg hagi täiendamiseks, andes selleks

vajalikud suunised.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osas, milles maakohus keeldus hagi

menetlusse võtmast ja jaotas menetluskulud, ning saadab asja tühistatud osas tagasi samale

maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Maakohtu põhjendused ei võimalda keelduda hagi menetlusse võtmisest. Eelkõige ei ole

hageja nõuded tervikuna ebaselged ega asjaoludega sidumata ulatuses, mis takistab hagi

menetlusse võtmist. Samuti ei ole alust hagi menetlemisest keelduda maakohtu osundatud

formaalsete puuduste tõttu, sest need saab TsMS § 340¹ lg-s 1 ette nähtud korras kõrvaldada.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 340¹ lg 1 eesmärk ei ole täiesti uue

hagiavalduse koostamine. Käesoleval juhul sisaldab hagiavaldus hageja nõudeid (anda üle

sõiduk või maksta 4000 € ja lisaks maksta 19 700 €). Hageja on toonud esile teatava hulga

asjaolusid, milles ta mh väidab sõiduki endale soetamist ja seega ka talle kuulumist. Esile

toodud asjaoludest on aru saada, et hageja hinnangul on sõiduk kostjate (või vähemalt ühe

neist) valduses ning mõlemal kostjal on solidaarne kohustus sõiduk välja anda või hüvitada

selle väärtus, samuti hüvitada kostjate tegevusest tingitud kahju. Hagi menetlusse võtmisel ei

ole otstarbekas kontrollida, kas hageja on toonud esile kõik kahju hüvitamise komponendid,

neid saab vajaduse korral välja selgitada eelmenetluses.

8. Kostjate aadresside ja osaliselt ka sideandmete puudumine ei takista hagi menetlusse

võtmist, kui kostjate isikud on hageja märgitud andmete põhjal tuvastatavad – see tingimus on

praegu täidetud. Hageja märkis kostja I telefoni numbri ja kostja II e-posti aadressi. Vähemalt

hagi menetlusse võtmise etapis saab eeldada, et need on kohtu jaoks piisavad hagiavalduse

kätte toimetamiseks. Ringkonnakohtu andmetel on mõlemad kostjad kantud

rahvastikuregistrisse. Samuti ei takista hagi menetlemist selle tõlkimine tõlkeprogrammi või

tehisintellekti abil, sest hageja kannab ise tema esitatud dokumentidest arusaamise riski.

2 (3)

9. Riigilõivu tasumiseks või vormikohase menetlusabi taotluse esitamiseks saab kohus anda

hagejale tähtaja TsMS § 340¹ lg 1 alusel, see ei lähe vastuollu normi eesmärgiga. Hageja

valitud nõuete sõnastuse järgi ei ole hagihinna määramine raskendatud. Maakohus saab

hageja nõuete perspektiivi asjakohases ulatuses võtta arvesse menetlusabi taotluse

lahendamisel.

10. Eeltoodud kaalutlustel tuleb asi saata maakohtule uuesti hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise teha seda otsustust maakohtu asemel, mistõttu

rahuldatakse kaebus osaliselt.

11. Hagi tagamata jätmist ei saa üldjuhul vaidlustada, aga erandina on kohtud koos hagi

menetlusse võtmisest keeldumise tühistamisega otsustanud, et ka hagi tagamise taotlus tuleb

uuesti läbi vaadata. Käesoleval juhul see nii ei ole, sest hageja taotletud hagi tagamise

abinõud ei ole seotud tema nõuetega.

12. Menetluskulude jaotus tuleb maakohtul uuesti otsustada sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest (TsMS § 173 lg 3).

13. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu

määruse peale, millega määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks maakohtule, et saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5

ls 1, § 696 lg 1 ls 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)