2-23-113200/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-23-113200 (menetlus nr 2) Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. aprill 2026, Pärnu Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E.S-i vastu põhivõla 1347,69

eurot,

intressivõla

427,63

eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 604,02 eurot ja edasise viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2952,07 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste (e-post: XXX ); Kostja: E.S (isikukood XXX) Menetlemise viis Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 ja § 444 lg 2) Kostjale dokumentide kättetoimetamine Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult, väljavõtte avaldamisega 12. aprillil 2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded; dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 28. aprillil 2024 RESOLUTSIOON Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-test 1-3, § 100; § 101 lg 1 p-dest 1, 4 ja 6,§ 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 396 lg-st 1, § 397 lg-st 1, § 4034 lg-test 1-7, §-ides 406 - 406² sätestatust ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st 1, § 173 lg-st 1, § 174 lg-test 1 ja 2, § 177 lg-st 4, § 405 lg 1 punktidest 7 ja 9 ja § 444 lg-st 4, kohus otsustas: 1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E.S vastu osaliselt. 2. Välja mõista E.S-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks ESTO AS-i ja kostja vahel 02. märtsil 2021 sõlmitud Krediidikonto lepingust nr 6749698230 tulenev võlgnevus 1161,35 eurot (sh põhivõlg 1003 eurot (sh põhivõlast 344,22 eurot oli sissenõutav hagi 21. veebruaril 2024 esitamise seisuga ja põhivõlast 658,78 eurot muutus sissenõutavaks seisuga 16. aprill 2026); 83,85 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, arvestatuna põhivõlalt 344,22 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22. veebruarist 2024 kuni 22. aprillini 2026 (kaasa arvatud) ning 74,50 eurot sissenõutavaks muutunud viivis põhivõla tagasimaksete ümberarvestuse korras määratud osamaksetelt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest 16.03.2024 – 16.04.2026 (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni 22. aprillini 2026 (kaasa arvatud)). 3. Välja mõista E.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga põhivõlg 1003 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23. aprillist 2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku viivist mitte enam kui põhinõude summa.

Tsiviilasi nr 2-23-113200(2) 4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E.S-i vastu põhivõla 344,69 eurot, intressivõlgnevuse 427,63 eurot, sissenõudmiskulude 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 445,97 eurot väljamõistmiseks. 5. Jätta E.S-i kanda tema enda võimalikud menetluskulud ning osaliselt hageja menetluskulud: hageja tasutud riigilõivust osa, mis vastab rahuldatud nõuete järgi arvutatud hagihinnaga hagi esitamisel nõutavale, ning 39% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda. 6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 825 eurot (s.o 385 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses ning 420 eurot lepingulise esindaja kulud hagimenetluses (koos käibemaksuga, 3,5 tundi; á 120 eurot)). 7. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista E.S-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja 451,60 eurot (sellest 280 eurot hagi rahuldatud osale vastav osa riigilõivust ja 171,60 eurot on 39% hageja esindaja kuludest). 8. Väljamõistetud menetluskuludelt on E.S kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 10,15% aastas). 9. Muude kättetoimetamisviiside ebaõnnestumisel toimetada E.S-ile kohtuotsus kätte avalikult otsuse resolutsiooni punktide 1-8 ja edasikaebamise korra avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Avaliku kätte toimetamise korral loetakse kohtuotsus kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord 1. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). 2. Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41 ja lg 42). 3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). 4. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-23-113200(2) summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). 5. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2 (3)