2-26-4974/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-26-4974

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-4974

Tsiviilasi

H.W maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik H.W (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon

XXX; e-post XXX)

usaldusisik J.W (isikukood XXX, aadress XXX; telefon XXX; e-

post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja H.W (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot 23. aprillil 2026 kell 18.00 ja

algatada H.W kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku J.W töötasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks

150,48 eurot, kokku 777,48 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku

777,48 eurot, J.W-le (isikukood XXX, KMKR EE100712984, arvelduskonto nr XXX) H.W

pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes J.W (isikukood XXX, aadress XXX;

telefon XXX; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 13. mail 2026 kell

10.15 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist

teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

6. Kohustada H.W osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse

(PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23. aprillil 2027.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud H.W kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. H.W

(avaldaja/võlgnik) esitas 04.03.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-26-4974).

Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud ning tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Avaldaja töötab Astri

Köök OÜ-s kokana ja tema sissetulekuks on töötasu umbes 950–980 eurot (neto) ja sotsiaaltoetused

380 + 36 eurot kuus. Igakuised väljaminekud on 1150 eurot: eluasemekulud keskmiselt 310 eurot,

millest 110 eurot on kommunaalkulud ja elekter, 200 eurot üür, kulutused toidule on 200 eurot,

riietele ja jalanõudele 100 eurot, transpordile 130 eurot, sidekulud 110 eurot ning kulutused

tervisehoiule ja hügieenitarvetele 300 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 246

eurot. Võlgnikule kuulub roller 992E, ZN50QT-22 (2018), mis on hetkel sõidukõlbmatu ja vajaks

remonti. Pangakontol on 7 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt algas laenukohustuste võtmine

ligikaudu 5–6 aastat tagasi seoses elukorralduse muutuse ja elamiskulude suurenemisega. Hiljem

halvenes võlgniku tervis ning talle määrati osaline töövõimetus, mille tõttu vähenes tema

töökoormus ja sissetulek. Käesolevalt suudab avaldaja töötada üksnes osalise töökoormusega.

Seetõttu ei ole võlgnik enam suuteline oma kohustusi senisel viisil täitma. Avaldaja samuti võttis

uusi laene varasemate laenude tagasimaksmiseks. Võlgniku kohustuste suuruseks on umbes 28 500

eurot. Avaldaja soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis 16.03.2026 määrusega H.W maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks J.W , keda kohustas hiljemalt 15.04.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud

vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste

ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning peatas kohtumenetluse, milles on H.W vastu

rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

3. Usaldusisik esitas 14.04.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

H.W ei ole abielus ning tal on kaks täiskasvanud last, kes elavad eraldi.

Võlgnikule kuulub liiklusregistri andmetel roller 992E, ZN50QT-22 (2018). Võlgniku kinnitusel on

roller praegu sõidukõlbmatu ja vajaks remonti. Rolleri eeldatav väärtus on 100 eurot. Muud vara

H.W-le ei kuulu. Võlgnik soovib, et roller jäetaks menetluses müümata, kuna selle remontimise

järel saaks ta suvel tööl käimiseks tehtavaid sõidukulusid vähendada, mis omakorda võimaldab

säästetava summa panustada pankrotivarasse.

Avaldaja sissetulekuteks on töötasu 950–980 eurot kuus, millele lisandub töövõimetoetus 384 eurot

ja puudega täiskasvanu toetus 37 eurot kuus. Pangakontodel on kokku 79,10 eurot.

Jooksvad kulutused kuus on kokku 1150 eurot: eluasemekulud 310 eurot (üür 200 eurot, ülejäänu

kommunaalteenused ja elekter), toit 200 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, transport 130 eurot,

sidekulud 110 eurot ning kulutused tervishoiule ja hügieenile 300 eurot.

Võlgniku vastu on nõudeid kokku 24 021 eurot, sh põhinõudeid on 22 095,61 eurot ja

kõrvalnõudeid 1925,39 eurot. Nimekirja koostamisel ei ole püütud välja selgitada nõuete täpset

suurust, sest eelnev ei mõjuta usaldusisiku poolt võlgniku maksevõimele antavat hinnangut ega

kohtule antavat soovitust menetluse perspektiivi kohta.

Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ilmnenud.

Võlgniku 1334 eurosest sissetulekust saaks arestimise kaudu teha kinnipidamisi 375 eurot kuus.

Eeldusel, et võlgniku tulu teenimise võimekus ei osutu tulevikus palju paremaks, kui see on

viimastel aastatel olnud, ei ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline tasuma ka neid võlgu, mille

olemasolu tõenäoliselt ei ole alust vaidlustada. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt

maksejõuetu ning tema suutmatus võlgnevusi tagasi maksta ei ole ajutine.

Vaatamata regulaarse sissetuleku olemasolule on võlgnik igapäevaste kulutuste katteks võtnud

hulgaliselt laene. Ilmselt võttis võlgnik laene lihtsameelselt ega arvestanud laenude kogukuluga.

Võlgnik püüdis võetud laene tagasi maksta, kuid ta kaotas kontrolli oma laenude üle, seejuures

finantseeris ta korduvalt uue laenuga varasema laenukohustuse kustutamist. Ühtlasi tekkisid tal

terviseprobleemid. Töötervishoiuarsti ettekirjutusel lubab tööandja tal praegu töötada üksnes osalise

tööajaga. Võlgniku maksejõuetust ei ole põhjustanud kuriteo tunnustega teod. H.W suutmatus täita

enesele võetud kohustusi arenes püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2022. aasta sügiseks.

Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. See menetlusvariant on võimalikest võlgniku jaoks kõige soodsam. Teadaolevaid

sissetulekuid arvestades ei ole võlgnik suuteline kõiki laene koos kõrvalnõuetega tasuma.

Terviseprobleemide tõttu ei ole võlgnik tõenäoliselt võimeline ettenähtavas tulevikus oma

sissetulekut oluliselt suurendama. Praegu ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgadest

vabastamise menetluse algatamise põhjendatuse. Eeltoodut arvestades on võlgnikul võimalik

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse käigus teha oma sissetulekust eraldisi

pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 24 021

eurot ning peamiseks sissetulekuks on töötasu kuni 980 eurot kuus, millele lisanduvad

sotsiaaltoetused. Seega puudub võlgnikul vara ja piisav sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka

maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik siiski ametlikult töötab. Kuna ei ole teada

kohustuste täitmise täiendavaid katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade

ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

6. Kohus, vaadanud H.W maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse

registri kohaselt võlgniku suhtes täitemenetlusi ei ole algatatud.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel H.W pankrotihalduriks J.W , kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. Kohus kohustab H.W osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma PankrS § 86

lg 1 alusel võlgniku vande.

9. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et J.W on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.04.2027.

Usaldusisiku tasu

11. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi

ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks

150,48 eurot, kokku 777,48 eurot. Usaldusisik on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning J.W-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48

eurot. Võlgnik saab igakuist töötasu ja töövõimetoetust, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu

hüvitamine. Usaldusisiku tasu tuleb määrata J.W-le .

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik