2-26-2293/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-26-2293

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-2293

Tsiviilasi

J.Y maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik J.Y (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX-i,

XXX; telefon XXX; e-post XXX)

usaldusisik D.E (isikukood XXX; telefon XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja J.Y (isikukood XXX; elukoht XXX-i , XXX) pankrot 23. aprillil 2026 kell

18.00 ja algatada J.Y kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku D.E töötasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks

150,48 eurot, kokku 777,48 eurot, ja mõista tasu välja D.E-le .

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 627 eurot, millele lisandub käibemaks

150,48 eurot, kokku 777,48 eurot, D.E-le (isikukood XXX, KMKR EE100712984, arvelduskonto

nr XXX).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes D.E (isikukood XXX; telefon XXX;

e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 13. mail 2026 kell

10.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist

teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse

(PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist

võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23. aprillil 2027.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud J.Y kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. J.Y

(avaldaja/võlgnik) esitas 29.01.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks (tsiviilasi nr 2-26-2293). Avalduse täiendus esitati 30.01.2026.

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning tal on kaks alaealist ülalpeetavat: K. V. (sünd XXX) ja

S. S. (sünd XXX). Avaldaja töötab MTÜ-s Lihagurmaanid koristaja-nõudepesijana, kuid hetkel on

tema töösuhe peatatud lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu. Avaldaja sissetulekuks on

sotsiaaltoetused 868 eurot, muu tulu 310 eurot ja töövõimetoetus 375 eurot, kokku 1553 eurot.

Võlgnik kasutab tütre K. V. arvelduskontot. Igakuised väljaminekud on 1548 eurot: eluasemekulud

keskmiselt 668 eurot, kulutused toidule 350 eurot, riietele ja jalanõudele 120 eurot, transpordile 50

eurot, sidekulud 60 eurot, kulutused laste haridusele 100 eurot ning tervisehoiule ja

hügieenitarvetele 200 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnik kinnitab, et tal puudub

vara, mida realiseerida. Avaldaja selgitas, et ta soovib vabaneda võlgadest, kuid tema sissetulek ei

ole piisav esitatud nõuete tasumiseks ning seetõttu peab ta end maksejõuetuks. Võlgniku kinnitusel

tekkisid makseraskused majanduslike väärarvestuste tõttu. Lisaks on tema terviseseisund

halvenenud ning tal on tuvastatud osaline töövõime, mis raskendab oluliselt sobiva töö leidmist ja

püsiva sissetuleku teenimist. MTÜ-s Lihagurmaanid oli töökoormus vähene – isik töötas kuus

üksikutel kordadel ja saadud tasu oli väike. Avaldaja kasvatab kahte last ning toimetulekuraskuste

leevendamiseks võttis ta laene, lootes need edaspidi ära tasuda. Võlgniku kohustuste suuruseks on

vähemalt 19 210,18 eurot.

2. Kohus võttis 12.03.2026 määrusega J.Y maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks D.E , keda kohustas hiljemalt 13.04.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud

vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste

ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus peatas samuti kohtumenetluse, milles on J.Y

vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

3. Usaldusisik esitas 13.04.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

4.

22.04.2026 ärakuulamisel kinnitas avaldaja, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Tema vaimne tervis on halb, esineb ärevushäire. Võlgnik üürib

korterit ja on 4-kuuse beebiga kodune. Ta soovib edaspidi tööle minna. Avaldaja on valmis

pankrotiseaduses sätestatud kohustusi täitma ja rahuldama nõudeid oma võimete piires.

Kohtu põhjendused

5. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Avaldaja elab koos lapse isa ja kahe alaealise lapsega üürikorteris. Arvestades üüriturul valitsevat

olukorda ning nõutavaid sissemakseid, ei ole tal praegu võimalik rahaliselt odavamat üürikorterit

üürida, kuigi jälgib aktiivselt pakkumisi. Lapse isa panustab eluasemekuludesse ligikaudu 100–150

eurot kuus ning korteri üürileping on sõlmitud tema nimele.

Võlgnikule kuulub liiklusregistri andmetel kaks autot, mis on registrist ajutiselt kustutatud ning

mida võlgniku kinnitusel ei ole reaalselt olemas.

Avaldaja sissetulekuteks on vanemahüvitis 915,43 eurot, töövõimetoetus 384,15 eurot, peretoetus (2

ülalpeetavat) 160 eurot ning täitemenetlusaegne elatisabi 150 eurot (tütre K. V. eest). Sissetulekute

suurus kokku on 1459,58 eurot + elatisabi 150 eurot. Pangakontodel on raha kokku 0,39 eurot.

Võlgnik kasutab oma lapse K. V. arvelduskontot.

Jooksvad kulutused kuus on 1548 eurot: eluasemekulud (üür, kommunaalteenused) keskmiselt 668

eurot, kulutused toidule 350 eurot, riietele ja jalanõudele 120 eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud

60 eurot, laste haridusele 100 eurot ning tervishoiule ja hügieenitarvetele 200 eurot.

Võlgniku vastu on nõudeid kokku 25 023,52 eurot, millest põhinõuded moodustavad 11 643,53

eurot ja kõrvalnõuded 13 379,99 eurot. Tsiviilnõuete menetluskulud on arvatud kõrvalnõuete hulka.

Võlgniku suhtes on käimas seitse täitemenetlust. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ilmnenud.

Võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik pankrotimenetluses realiseerida. Võlgniku nimele

registreeritud sõidukid on vanad ning need ei ole võlgniku teatel reaalselt alles. Laenatud raha on

ära kulutatud ja sääste ei ole. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat last ning talle makstakse

töövõimetoetust, vanemahüvitist ja peretoetust. Vanemahüvitisest ja töövõimetoetusest on võimalik

teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku arestimise skeemi alusel ligikaudu 60 euro ulatuses

kuus. J.Y leiab, et saab uuesti tööle minna või uut tööd otsima hakata pärast noorema lapse

lasteaeda panemist – see ei juhtu tõenäoliselt enne pooleteise aasta möödumist, võimalik, et isegi

hiljem. Lapse isale makstakse töövõimetoetust ning tal ei ole võimalik võlgnikku rahaliselt toetada.

Võlgnik kasutab peamiselt vanema lapse pangakontot. Ta on teinud lapse pangakontole sularahas

märkimisväärseid sissemakseid, millelt on raha kohe edasi kantud tegelikule omanikule. Võlgniku

töötasu on viimastel aastatel olnud väike – ta käis tööl nädalalõppudel ning alates 2025 maist suure

vahemaa tõttu ei käinud enam tööl iganädalaselt. Võlgniku selgituste kohaselt töötas ta viimastel

aastatel ligikaudu ühe päeva nädalas, mõnel kuul ka harvemini (2–4 päeva kuus). Kiirlaene on

võlgnik võtnud igapäevakulutuste katteks.

Eeldusel, et võlgniku tulu teenimise võimekus ei parane tulevikus oluliselt, võrreldes viimaste

aastatega, ei ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline oma võlgu tasuma. J.Y on püsivalt

maksejõuetu. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul teinud kulutusi, mida mõistliku ja kokkuhoidliku

majandamise põhimõtteid järgides oleks saanud vältida. Suutmatus täita enesele võetud kohustusi

arenes arvatavasti püsivaks maksejõuetuseks enam kui kolm aastat tagasi. Võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 25 023,52

eurot ning sissetulekuteks on vanemahüvitis, sotsiaaltoetused ja elatisabi summas 1609,58 eurot.

Seega puudub võlgnikul vara ja piisav sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka

maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik siiski soovib väiksema lapse kasvades tööle

naasta. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise täiendavaid katteallikaid, ei ole võlgniku

makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

7. Kohus, vaadanud J.Y maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

Täitemenetluse registri kohaselt on võlgniku suhtes algatatud seitse täitemenetlust, s.o

täitemenetlused 084/2021/9338, 170/2022/975, 084/2022/2909, 084/2022/2925, 170/2025/245,

182/2022/1529 ja 182/2024/2879.

8. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel J.Y pankrotihalduriks D.E , kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

9. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

10. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et D.E on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.04.2027.

Usaldusisiku tasu

11. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi

ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 627 eurot, millele

lisandub käibemaks 150,48 eurot, kuivõrd

usaldusisik

on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.04.2026 946 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66

eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning D.E-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48

eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine

määrata riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik