Legislator Case Law & Legislation
3-26-692/12 AI generated

3-26-692/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-26-692/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse T.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määruse Jätta T.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus

Legislator headnote

AI generated

3-26-692/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse T.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määruse Jätta T.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus

Keywords

AI generated
rules on cover health insurance premium subsidies schedule of medical aids claim for insurance benefits health insurance voucher fee supplementary hospital insurance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-692

Haldusasi

Kaitseressursside Ameti taotlus T.B mootorsõiduki

juhtimise õiguse peatamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Kaitseressursside Amet, esindaja Julia

Dmitrijeva

Puudutatud isik – T.B

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse T.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määruse

peale.

2. Jätta rahuldamata T.B taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

3. Jätta läbi vaatamata T.B taotlus määruskaebuse tagamiseks.

4. Jätta T.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus

muutmata.

5. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d

1 ja 3, § 252 lg 7, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg

1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) esitas 12.03.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 33¹ lg 5 p 2 alusel luba peatada T.B (puudutatud isik)

mootorsõiduki juhtimise õigus kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.

KRA 20.02.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/563 kohustati T.B osalema terviseseisundi

hindamisel 28.05.2025 kell 10.00. Ettekirjutus on T.B-le kätte toimetatud 11.03.2025 ja seda ei

ole vaidlustatud. Seega on ettekirjutus jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. KRA tegi

puudutatud isikule 21.02.2025 hoiatuse nr 13-9/2025/21 õiguste ja lubade peatamise või nende

andmisest keeldumise kohta. See on puudutatud isikule kätte toimetatud 11.03.2025.

3-26-692

T.B on korduvalt jätnud KRA terviseseisundi hindamisele ilmumata ja sellega rikkunud

KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. Lisaks 20.02.2025 ettekirjutusele on KRA

toimetanud puudutatud isikule kätte veel 6 ettekirjutust (25.11.2022, 07.02.2023, 22.05.2023,

11.09.2023, 28.02.2024 ja 24.07.2024) ilmuda terviseseisundi hindamisele, kuid need on jäetud

täitmata. Enne ettekirjutuste tegemist oli puudutatud isikule saadetud 3 kutset ilmuda

terviseseisundi hindamisele. T.B on seega eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise

kohustust kümnel korral ja järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevat kohustust. Ettekirjutuste

täitmata jätmise tõttu rakendatud sunniraha (sh maksimaalses määras) ei ole mõjutanud teda

ettekirjutuses sätestatud kohustust täitma. Ajateenistus on Eesti riigikaitse üks alustala ja väga

tähtis kodanikukohustus, mida peavad täitma kõik kutsutud kutsealused. See kohustus ei saa

olla ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Enne ajateenistusse asumist tuleb

läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Terviseseisundi hindamiseta ei ole võimalik

kutsealust ajateenistusse kutsuda. Seega tuleb puudutatud isikul läbida KRA terviseseisundi

hindamine, selgitamaks välja tema vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

KRA 12.11.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/3653 kutsuti puudutatud isik uuesti

terviseseisundi hindamisele 23.01.2026 kell 09.00, kuid ta ei täitnud ettekirjutust. Puudutatud

isik keeldub terviseseisundi hindamisele ilmumast ning on korduvalt pöördunud KRA poole

küsimusega, miks ei ole võimalik hinnata terviseseisundit ilma tema kohalolekuta. KRA on

puudutatud isikule vastanud ja selgitanud hindamise korda, kuid need vastused ei ole teda

rahuldanud. KRA andis 12.02.2026 kirjaga nr 13-1/2026/58-1 puudutatud isikule täiendava

tähtaja terviseseisundi hindamisele ilmumiseks (valikus olid järgmised kuupäevad: 16.02.2026,

26.02.2026, 06.03.2026 või 16.03.2026), et võimaldada kohustuse täitmist ja vältida sunniraha

rakendamist.

KRA on tuvastanud puudutatud isikul AM, B1 ja B kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse

ning juhiloa nr EV943951 olemasolu.

2. KRA teatas 16.03.2026 vastuseks kohtu nõudele, et T.B ei ilmunud 16.03.2026

terviseseisundi hindamisele.

3. T.B palus 16.03.2026 seisukohas jätta KRA taotlus rahuldamata. Taotlus on üllatuslik.

Puudutatud isik ei ole keeldunud terviseseisundi hindamisest. Ta on korduvalt palunud KRA-lt

selgitusi, kas ja milliseid terviseuuringuid ja -analüüse tuleks puudutatud isikul teha, et tema

terviseseisundit saaks hinnata tervise infosüsteemi andmete alusel. KRA-s kohapeal toimuv

terviseseisundi hindamine ei ole vajalik, KRA ei ole selle vajadust põhjendanud. Puudutatud

isik esitas 07.09.2025 taotluse pikendada arstliku ülevaatuse ja ajateenistusse asumise aega 2

aasta võrra, kuid KRA on venitanud taotluse lahendamisega. 16.03.2026 arstlikule ülevaatusele

mitteilmumiseks oli puudutatud isikul mõjuv põhjus (haigusseisund). T.B palus kohtul

pikendada KRA taotlusele arvamuse esitamise tähtaega.

4. KRA selgitas 24.03.2026 vastuseks halduskohtu nõudele, et arstliku läbivaatuse vajalikkuse

üle otsustab pädev asutus (KRA), mitte kutsealune ise. Puudutatud isik sai 23.03.2026 otsuse

taotluse rahuldamata jätmise kohta. Puudutatud isik ei ole alates 2021. aastast ilmunud

terviseseisundi hindamisele ning sunniraha rakendamine ei ole teda mõjutanud kohustust

täitma.

5. T.B esitas 24.03.2026 täiendava seisukoha, milles tõi välja, et KRA ei ole põhjendanud

kohapealse ülevaatuse vajalikkust. KRA 12.03.2026 taotluses toodud hoiatus juhtimisõiguse

peatamise kohta on tehtud 28.05.2025 terviseseisundi hindamise, mitte 16.03.2026

terviseseisundi hindamise kohta. KRA 12.11.2025 ja 12.02.2026 ettekirjutustest ei nähtu

juhtimisõiguse peatamisega seonduvat hoiatust.

2(6)

3-26-692

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.03.2026 määrusega KRA taotluse ning andis loa

puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni KRA terviseseisundi

hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.

KVTS § 33¹ lg 1 sätestab, et kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis

terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab

KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 33¹ lg-s 5

loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. KVTS § 33¹ lg 2

kohaselt võib KVTS § 33¹ lg-s 1 nimetatud hoiatuse kätte toimetada koos KVTS §-s 226

nimetatud sunniraha rakendamise hoiatusega või KVTS §-s 37 nimetatud ajateenistusse

kutsumise otsusega. Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest (KVTS § 33¹ lg 3). KVTS § 33¹

lg 5 p 2 sätestab, et kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA

taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 33¹ lg 6

kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud

õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 33¹ lg-s 1

nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu

asjasse puutuv teave.

Taotlus vastab nõuetele. Puudutatud isik on korduvalt eiranud KRA terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustust. KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata

jätmise tagajärgede eest. Puudutatud isik on kutsealune KVTS § 2 lg 3 tähenduses. KRA

valitud kohustuse täitmise tagamise meede on sobiv ja selle kohaldamine proportsionaalne.

Asja materjalidest selgub, et puudutatud isikut on korduvalt kutsutud KRA terviseseisundi

hindamisele. Puudutatud isikule on ajavahemikus 25.11.2022–12.11.2025 tehtud 8 ettekirjutust

ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutused on puudutatud isikule kätte toimetatud, kuid

ta ei ole neid täitnud. Samuti on puudutatud isik enne ettekirjutuste tegemist eiranud kolmel

korral KRA kutset ilmuda terviseseisundi hindamisele.

KRA-ga peetud kirjavahetusest nähtuvalt on puudutatud isik teadlik, et teda oodatakse

terviseseisundi hindamisele. Sunniraha rakendamine ei ole mõjutanud teda kohustust täitma.

Puudutatud isik ei ole kõnealuseid ettekirjutusi vaidlustanud, mistõttu on need kehtivate

haldusaktidena täitmiseks kohustuslikud. Ettekirjutustes sisalduva kohustuse kehtivust ei

muuda see, et puudutatud isiku hinnangul ei ole terviseseisundi hindamine KRA-s kohapeal

vajalik ning puudutatud isik saaks KRA suuniste abil ka ise vajalikel uuringutel käia, et KRA

saaks hinnata tema terviseseisundit tervise infosüsteemi andmete põhjal. Kui puudutatud isik ei

ole KRA seisukohaga nõus, olnuks tal võimalik ettekirjutus(ed) vaidlustada. Kehtiv haldusakt

on täitmiseks kohustuslik isegi selle õigusvastasuse korral.

Kohtule ei nähtu, et puudutatud isikul esineksid üldised takistused ilmuda KRA terviseseisundi

hindamisele. Asjaolu, et isik ise peab ennast tervisest tulenevalt kaitseväeteenistuseks (ajutiselt)

kõlbmatuks, ei ole selline takistus. Puudutatud isik on selgitanud, et ta jättis 28.05.2025

toimuma pidanud terviseseisundi hindamisele ilmumata, sest haigestus kõhuviirusesse. Samas

on ta 23.01.2026 toimuma pidanud terviseseisundi hindamise edasilükkamise vajadust

põhjendanud peaasjalikult sellega, et KRA ei ole esitanud piisavaid põhjendusi kohapealse

terviseseisundi hindamise vajalikkuse kohta. Ka 16.03.2026 toimuma pidanud terviseseisundi

hindamise kohta esitatud haigusleht ei kinnita üheselt, et puudutatud isiku terviseseisund oli nii

kehv, et takistas terviseseisundi hindamisele ilmumist. KRA 12.02.2026 kirjas määrati

puudutatud isikule alternatiivsed kuupäevad, mille vahel puudutatud isikul oli võimalik valida.

Puudutatud isiku hinnangul on KRA jätnud tähelepanuta, et KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 kohaselt

loetakse kättesaadavaks tehtud dokumendid 30 päeva möödumisel isikule kättetoimetatuks, kui

pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine, mistõttu sai esimeseks kuupäevaks ollagi

16.03.2026. Arvestades T.B ja KRA tihedat kirjavahetust ning asjaolu, et puudutatud isik

3(6)

3-26-692

taotles 23.01.2026 terviseseisundi hindamise aja edasilükkamist, ei ole usutav, et ta ei tutvunud

KRA 12.02.2026 kirjaga enne 30 päeva möödumist.

Puudutatud isikule 21.02.2025 tehtud hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest

keeldumise kohta ei kehtinud üksnes 20.02.2025 ettekirjutuses sätestatud ajal (s.o 28.05.2025)

terviseseisundi hindamisele ilmumiseks kohustamise kohta. Kohustus ilmuda KRA määratud

ajal ja kohas terviseseisundi hindamisele tuleneb KVTS § 40 lg 1 p-st 5. Seega on 21.02.2025

hoiatus kehtiv kuni KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmiseni. Taotlusega esitatud

materjalide kohaselt on nii ettekirjutused kui ka hoiatus puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte

toimetatud. Kaebaja pole eitanud kutsete ja ettekirjutuste kättesaamist.

Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine on proportsionaalne. Ajateenistuse läbimine on

Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses. Tegemist on olulise kohustusega, mida peavad

täitma kõik kaitseväekohustuslased. Seetõttu on põhjendatud anda KRA-le luba puudutatud

isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks KRA terviseseisundi hindamisel osalemise

kohustuse täitmiseni. Puudutatud isiku juhtimisõiguse peatumise kestus on sõltuvuses tema

enda käitumisest.

7. T.B esitas 09.04.2026 määruskaebuse halduskohtu 25.03.2026 määruse peale ja taotluse

esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks. Puudutatud isik jääb halduskohtule esitatud

seisukohtade juurde. Terviseseisundi sobivust ajateenistuseks tuleb kontrollida eriarsti juures.

Puudutatud isikul oli mõjuv põhjus 16.03.2026 arstlikule ülevaatusele mitteilmumiseks

(haigusseisund). KRA on puudutatud isikut eksitanud ja takistanud tema terviseseisundi

väljaselgitamist. Puudutatud isik soovib olla asja lahendamisel ära kuulatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

9. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebuse esitaja soovi olla ära kuulatud selliselt, et

puudutatud isik soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 2 lg 4). HKMS §

264 lg 4 kohaselt vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku

määrusega lihtmenetluses, kui seadus ei sätesta teisiti. KVTS 331 lg 7 ei näe ette, et

mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks (KVTS § 331 lg 5 p 2) loa andmise taotlus tuleks

lahendada kohtuistungil. Seejuures ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt vaja

määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungit korraldada isegi siis, kui see oleks nõutav loa

andmise otsustamisel. Ka HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Puudutatud isik ei ole

põhjendanud, miks tuleks määruskaebus vaadata läbi kohtuistungil. Määruskaebuse väiteid on

võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks

rahuldamata.

10. Puudutatud isik on määruskaebuses taotlenud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist.

Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse tagamise taotlusena (HKMS § 208 lg 2). Kuna

ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus määruskaebust HKMS §

208 lg 2 alusel tagada. Seega jääb taotlus läbi vaatamata.

II

4(6)

3-26-692

11. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

12. Määruskaebuse esitaja ei väida, et ta ei ole kätte saanud KRA 20.02.2025, 25.11.2022,

07.02.2023, 22.05.2023, 11.09.2023, 28.02.2024, 24.07.2024 ja 12.11.2025 ettekirjutusi,

millega teda kohustati KVTS § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma terviseseisundi hindamisele vastavalt

28.05.2025, 17.01.2023, 21.04.2023, 25.08.2023, 28.11.2023, 09.07.2024, 30.01.2025 ja

23.01.2026. Puudutatud isik ei ole ettekirjutusi täitnud ega neid vaidlustanud. Sunniraha

rakendamine ei ole mõjutanud teda ettekirjutusi täitma.

13. KRA hoiatas 21.02.2025 puudutatud isikut, et kui ta ei ilmu terviseseisundi hindamisele

ka 28.05.2025, võib KRA KVTS § 33¹ lg 5 alusel taotleda halduskohtult luba tema

mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. Puudutatud isik sai 21.02.2025 hoiatuse kätte

11.03.2025. Sellest ajast oli ta teadlik, et terviseseisundi hindamisele mõjuva põhjuseta

ilmumata jätmine võib kaasa tuua juhtimisõiguse peatamise. Puudutatud isik ei ilmunud

28.05.2025 terviseseisundi hindamisele, samuti ei ilmunud ta terviseseisundi hindamisele KRA

12.11.2025 ettekirjutusega määratud ajal (s.o 23.01.2026) ning KRA esitas halduskohtule

12.03.2026 taotluse anda luba KVTS § 33¹ lg 5 p-s 2 sätestatud meetme rakendamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KRA taotlus vastab KVTS § 33¹ lg-s 6 sätestatud

nõuetele.

14. KVTS § 33¹ lg 5 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud, sest puudutatud isik on korduvalt

eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele ja teda oli sellise tagajärje eest hoiatatud

(KVTS § 33¹ lg 1). Isik ei ole esitanud mõjuvat põhjust tervisekontrolli ilmumata jätmise kohta.

Asjaolu, et puudutatud isik ei pea terviseseisundi hindamisele ilmumist otstarbekaks või

õiguspäraseks, ei anna talle õigust jätta KRA kehtivaid ettekirjutusi täitmata. KVTS § 40 lg 1 p

5 sätestab terviseseisundi hindamisel osalemise kutsealuse kohustusena. Kutsealune on KVTS

§ 2 lg 3 kohaselt 17–27-aastane (k.a) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni

või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni. Seadusest ei tulene, et isikul, kelle

arvates on võimalik hinnata tema terviseseisundit täiendava arstliku läbivaatuseta (tervise

infosüsteemi andmete alusel või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal), oleks õigust

eirata KVTS § 40 lg-s 1 sätestatud kutsealuse kohustusi. Asjaolu, et puudutatud isik on

taotlenud KRA-lt ajapikendust, ei võta samuti temalt kohustust osaleda terviseseisundi

hindamisel KRA poolt kehtivate haldusaktidega määratud ajal ja kohas. KRA on puudutatud

isikule selgitanud, et ajapikendust tervisehäire ravimiseks on võimalik anda vaid juhul, kui

selleks on olemas meditsiiniline alus. Samuti selgitati puudutatud isikule, et kontakthindamise

käigus on tal võimalus arstidega vahetult arutada kõiki terviseseisundi ja terviseprobleemidega

seotud küsimusi (vt KRA 12.11.2025 kiri nr 13-1/2025/344, dtl 43, ja 04.02.2026 vastus nr 13-

1/2026/17-2, dtl 46). KRA on puudutatud isikule selgitanud ka seda, et ajapikenduseks

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavuse korral ei ole taotluse esitamine

nõutav, vaid ajateenistusse kutsumata jätmine toimub sellisel juhul automaatselt KVTS § 38 lg

1 p 1 alusel (vt KRA 05.02.2026 vastus nr 13-1/2026/52, dtl 173).

15. Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine ei ole siinsel juhul ebaproportsionaalne

sunnivahend. Selle meetme rakendamine eeldab KVTS § 33¹ lg-test 1 ja 5 tulenevalt, et KVTS

§ 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust on eiratud vähemalt kolmel korral. See eeldus on täidetud.

Sunniraha määramine ja rakendamine ei ole kallutanud puudutatud isikut kohustust täitma.

Seetõttu ei ole põhjust arvata, et leebemad meetmed oleksid tõhusad. Juhtimisõiguse

peatamisega kaasnevate tagajärgede kohta on puudutatud isik vaid üldsõnaliselt märkinud, et

see oleks ilmselgelt ebavajalik ja ebaproportsionaalne (dtl 95), põhjustaks ebamõistlikke

piiranguid (dtl 123) ning tegemist oleks tema liikumisvabaduse piiramisega (dtl 128). Mingeid

sisulisi negatiivseid tagajärgi juhtimisõiguse peatamisega seoses ei ole puudutatud isik kohtu

5(6)

3-26-692

ette toonud. Asjaolu, et mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine võib häirida isiku

igapäevaelu ja piirata tema vabadusi, ei muuda meedet ebaproportsionaalseks. Meetme eesmärk

ongi kallutada isikut oma kohustust täitma. Meetme kohaldamine lõppeb, kui puudutatud isik

täidab kohustuse.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026

määrus muutmata.

17. Määruse avaldamisel tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)