3-26-692/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta menetlusse T.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määruse Jätta T.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus
Legislator headnote
AI generated3-26-692/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Võtta menetlusse T.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määruse Jätta T.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
23.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-692
Haldusasi
Kaitseressursside Ameti taotlus T.B mootorsõiduki
juhtimise õiguse peatamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Kaitseressursside Amet, esindaja Julia
Dmitrijeva
Puudutatud isik – T.B
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
T.B määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse T.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määruse
peale.
2. Jätta rahuldamata T.B taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
3. Jätta läbi vaatamata T.B taotlus määruskaebuse tagamiseks.
4. Jätta T.B määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 määrus
muutmata.
5. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d
1 ja 3, § 252 lg 7, § 265 lg 5). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg
1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaitseressursside Amet (KRA) esitas 12.03.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda
kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 33¹ lg 5 p 2 alusel luba peatada T.B (puudutatud isik)
mootorsõiduki juhtimise õigus kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
KRA 20.02.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/563 kohustati T.B osalema terviseseisundi
hindamisel 28.05.2025 kell 10.00. Ettekirjutus on T.B-le kätte toimetatud 11.03.2025 ja seda ei
ole vaidlustatud. Seega on ettekirjutus jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. KRA tegi
puudutatud isikule 21.02.2025 hoiatuse nr 13-9/2025/21 õiguste ja lubade peatamise või nende
andmisest keeldumise kohta. See on puudutatud isikule kätte toimetatud 11.03.2025.
3-26-692
T.B on korduvalt jätnud KRA terviseseisundi hindamisele ilmumata ja sellega rikkunud
KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. Lisaks 20.02.2025 ettekirjutusele on KRA
toimetanud puudutatud isikule kätte veel 6 ettekirjutust (25.11.2022, 07.02.2023, 22.05.2023,
11.09.2023, 28.02.2024 ja 24.07.2024) ilmuda terviseseisundi hindamisele, kuid need on jäetud
täitmata. Enne ettekirjutuste tegemist oli puudutatud isikule saadetud 3 kutset ilmuda
terviseseisundi hindamisele. T.B on seega eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise
kohustust kümnel korral ja järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevat kohustust. Ettekirjutuste
täitmata jätmise tõttu rakendatud sunniraha (sh maksimaalses määras) ei ole mõjutanud teda
ettekirjutuses sätestatud kohustust täitma. Ajateenistus on Eesti riigikaitse üks alustala ja väga
tähtis kodanikukohustus, mida peavad täitma kõik kutsutud kutsealused. See kohustus ei saa
olla ühegi Eesti Vabariigi meessoost kodaniku jaoks üllatav. Enne ajateenistusse asumist tuleb
läbida KRA terviseseisundi hindamine, mille käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Terviseseisundi hindamiseta ei ole võimalik
kutsealust ajateenistusse kutsuda. Seega tuleb puudutatud isikul läbida KRA terviseseisundi
hindamine, selgitamaks välja tema vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
KRA 12.11.2025 ettekirjutusega nr 8-6/2025/3653 kutsuti puudutatud isik uuesti
terviseseisundi hindamisele 23.01.2026 kell 09.00, kuid ta ei täitnud ettekirjutust. Puudutatud
isik keeldub terviseseisundi hindamisele ilmumast ning on korduvalt pöördunud KRA poole
küsimusega, miks ei ole võimalik hinnata terviseseisundit ilma tema kohalolekuta. KRA on
puudutatud isikule vastanud ja selgitanud hindamise korda, kuid need vastused ei ole teda
rahuldanud. KRA andis 12.02.2026 kirjaga nr 13-1/2026/58-1 puudutatud isikule täiendava
tähtaja terviseseisundi hindamisele ilmumiseks (valikus olid järgmised kuupäevad: 16.02.2026,
26.02.2026, 06.03.2026 või 16.03.2026), et võimaldada kohustuse täitmist ja vältida sunniraha
rakendamist.
KRA on tuvastanud puudutatud isikul AM, B1 ja B kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse
ning juhiloa nr EV943951 olemasolu.
2. KRA teatas 16.03.2026 vastuseks kohtu nõudele, et T.B ei ilmunud 16.03.2026
terviseseisundi hindamisele.
3. T.B palus 16.03.2026 seisukohas jätta KRA taotlus rahuldamata. Taotlus on üllatuslik.
Puudutatud isik ei ole keeldunud terviseseisundi hindamisest. Ta on korduvalt palunud KRA-lt
selgitusi, kas ja milliseid terviseuuringuid ja -analüüse tuleks puudutatud isikul teha, et tema
terviseseisundit saaks hinnata tervise infosüsteemi andmete alusel. KRA-s kohapeal toimuv
terviseseisundi hindamine ei ole vajalik, KRA ei ole selle vajadust põhjendanud. Puudutatud
isik esitas 07.09.2025 taotluse pikendada arstliku ülevaatuse ja ajateenistusse asumise aega 2
aasta võrra, kuid KRA on venitanud taotluse lahendamisega. 16.03.2026 arstlikule ülevaatusele
mitteilmumiseks oli puudutatud isikul mõjuv põhjus (haigusseisund). T.B palus kohtul
pikendada KRA taotlusele arvamuse esitamise tähtaega.
4. KRA selgitas 24.03.2026 vastuseks halduskohtu nõudele, et arstliku läbivaatuse vajalikkuse
üle otsustab pädev asutus (KRA), mitte kutsealune ise. Puudutatud isik sai 23.03.2026 otsuse
taotluse rahuldamata jätmise kohta. Puudutatud isik ei ole alates 2021. aastast ilmunud
terviseseisundi hindamisele ning sunniraha rakendamine ei ole teda mõjutanud kohustust
täitma.
5. T.B esitas 24.03.2026 täiendava seisukoha, milles tõi välja, et KRA ei ole põhjendanud
kohapealse ülevaatuse vajalikkust. KRA 12.03.2026 taotluses toodud hoiatus juhtimisõiguse
peatamise kohta on tehtud 28.05.2025 terviseseisundi hindamise, mitte 16.03.2026
terviseseisundi hindamise kohta. KRA 12.11.2025 ja 12.02.2026 ettekirjutustest ei nähtu
juhtimisõiguse peatamisega seonduvat hoiatust.
2(6)
3-26-692
6. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.03.2026 määrusega KRA taotluse ning andis loa
puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks kuni KRA terviseseisundi
hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
KVTS § 33¹ lg 1 sätestab, et kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus komisjonis
terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab
KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 33¹ lg-s 5
loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. KVTS § 33¹ lg 2
kohaselt võib KVTS § 33¹ lg-s 1 nimetatud hoiatuse kätte toimetada koos KVTS §-s 226
nimetatud sunniraha rakendamise hoiatusega või KVTS §-s 37 nimetatud ajateenistusse
kutsumise otsusega. Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest (KVTS § 33¹ lg 3). KVTS § 33¹
lg 5 p 2 sätestab, et kui kutsealune jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA
taotleda halduskohtult luba mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 33¹ lg 6
kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud
õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 33¹ lg-s 1
nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave hoiatuse kättetoimetamise kohta; 4) muu
asjasse puutuv teave.
Taotlus vastab nõuetele. Puudutatud isik on korduvalt eiranud KRA terviseseisundi hindamisel
osalemise kohustust. KRA on puudutatud isikut nõuetekohaselt hoiatanud kohustuse täitmata
jätmise tagajärgede eest. Puudutatud isik on kutsealune KVTS § 2 lg 3 tähenduses. KRA
valitud kohustuse täitmise tagamise meede on sobiv ja selle kohaldamine proportsionaalne.
Asja materjalidest selgub, et puudutatud isikut on korduvalt kutsutud KRA terviseseisundi
hindamisele. Puudutatud isikule on ajavahemikus 25.11.2022–12.11.2025 tehtud 8 ettekirjutust
ilmuda terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutused on puudutatud isikule kätte toimetatud, kuid
ta ei ole neid täitnud. Samuti on puudutatud isik enne ettekirjutuste tegemist eiranud kolmel
korral KRA kutset ilmuda terviseseisundi hindamisele.
KRA-ga peetud kirjavahetusest nähtuvalt on puudutatud isik teadlik, et teda oodatakse
terviseseisundi hindamisele. Sunniraha rakendamine ei ole mõjutanud teda kohustust täitma.
Puudutatud isik ei ole kõnealuseid ettekirjutusi vaidlustanud, mistõttu on need kehtivate
haldusaktidena täitmiseks kohustuslikud. Ettekirjutustes sisalduva kohustuse kehtivust ei
muuda see, et puudutatud isiku hinnangul ei ole terviseseisundi hindamine KRA-s kohapeal
vajalik ning puudutatud isik saaks KRA suuniste abil ka ise vajalikel uuringutel käia, et KRA
saaks hinnata tema terviseseisundit tervise infosüsteemi andmete põhjal. Kui puudutatud isik ei
ole KRA seisukohaga nõus, olnuks tal võimalik ettekirjutus(ed) vaidlustada. Kehtiv haldusakt
on täitmiseks kohustuslik isegi selle õigusvastasuse korral.
Kohtule ei nähtu, et puudutatud isikul esineksid üldised takistused ilmuda KRA terviseseisundi
hindamisele. Asjaolu, et isik ise peab ennast tervisest tulenevalt kaitseväeteenistuseks (ajutiselt)
kõlbmatuks, ei ole selline takistus. Puudutatud isik on selgitanud, et ta jättis 28.05.2025
toimuma pidanud terviseseisundi hindamisele ilmumata, sest haigestus kõhuviirusesse. Samas
on ta 23.01.2026 toimuma pidanud terviseseisundi hindamise edasilükkamise vajadust
põhjendanud peaasjalikult sellega, et KRA ei ole esitanud piisavaid põhjendusi kohapealse
terviseseisundi hindamise vajalikkuse kohta. Ka 16.03.2026 toimuma pidanud terviseseisundi
hindamise kohta esitatud haigusleht ei kinnita üheselt, et puudutatud isiku terviseseisund oli nii
kehv, et takistas terviseseisundi hindamisele ilmumist. KRA 12.02.2026 kirjas määrati
puudutatud isikule alternatiivsed kuupäevad, mille vahel puudutatud isikul oli võimalik valida.
Puudutatud isiku hinnangul on KRA jätnud tähelepanuta, et KVTS § 15 lg-te 1 ja 3 kohaselt
loetakse kättesaadavaks tehtud dokumendid 30 päeva möödumisel isikule kättetoimetatuks, kui
pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine, mistõttu sai esimeseks kuupäevaks ollagi
16.03.2026. Arvestades T.B ja KRA tihedat kirjavahetust ning asjaolu, et puudutatud isik
3(6)
3-26-692
taotles 23.01.2026 terviseseisundi hindamise aja edasilükkamist, ei ole usutav, et ta ei tutvunud
KRA 12.02.2026 kirjaga enne 30 päeva möödumist.
Puudutatud isikule 21.02.2025 tehtud hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest
keeldumise kohta ei kehtinud üksnes 20.02.2025 ettekirjutuses sätestatud ajal (s.o 28.05.2025)
terviseseisundi hindamisele ilmumiseks kohustamise kohta. Kohustus ilmuda KRA määratud
ajal ja kohas terviseseisundi hindamisele tuleneb KVTS § 40 lg 1 p-st 5. Seega on 21.02.2025
hoiatus kehtiv kuni KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustuse täitmiseni. Taotlusega esitatud
materjalide kohaselt on nii ettekirjutused kui ka hoiatus puudutatud isikule nõuetekohaselt kätte
toimetatud. Kaebaja pole eitanud kutsete ja ettekirjutuste kättesaamist.
Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine on proportsionaalne. Ajateenistuse läbimine on
Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses. Tegemist on olulise kohustusega, mida peavad
täitma kõik kaitseväekohustuslased. Seetõttu on põhjendatud anda KRA-le luba puudutatud
isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks KRA terviseseisundi hindamisel osalemise
kohustuse täitmiseni. Puudutatud isiku juhtimisõiguse peatumise kestus on sõltuvuses tema
enda käitumisest.
7. T.B esitas 09.04.2026 määruskaebuse halduskohtu 25.03.2026 määruse peale ja taotluse
esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks. Puudutatud isik jääb halduskohtule esitatud
seisukohtade juurde. Terviseseisundi sobivust ajateenistuseks tuleb kontrollida eriarsti juures.
Puudutatud isikul oli mõjuv põhjus 16.03.2026 arstlikule ülevaatusele mitteilmumiseks
(haigusseisund). KRA on puudutatud isikut eksitanud ja takistanud tema terviseseisundi
väljaselgitamist. Puudutatud isik soovib olla asja lahendamisel ära kuulatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine
on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg
1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba
(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
9. Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebuse esitaja soovi olla ära kuulatud selliselt, et
puudutatud isik soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil (HKMS § 2 lg 4). HKMS §
264 lg 4 kohaselt vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku
määrusega lihtmenetluses, kui seadus ei sätesta teisiti. KVTS 331 lg 7 ei näe ette, et
mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks (KVTS § 331 lg 5 p 2) loa andmise taotlus tuleks
lahendada kohtuistungil. Seejuures ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt vaja
määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungit korraldada isegi siis, kui see oleks nõutav loa
andmise otsustamisel. Ka HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus
menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Puudutatud isik ei ole
põhjendanud, miks tuleks määruskaebus vaadata läbi kohtuistungil. Määruskaebuse väiteid on
võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks
rahuldamata.
10. Puudutatud isik on määruskaebuses taotlenud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist.
Ringkonnakohus tõlgendab seda määruskaebuse tagamise taotlusena (HKMS § 208 lg 2). Kuna
ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus määruskaebust HKMS §
208 lg 2 alusel tagada. Seega jääb taotlus läbi vaatamata.
II
4(6)
3-26-692
11. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
12. Määruskaebuse esitaja ei väida, et ta ei ole kätte saanud KRA 20.02.2025, 25.11.2022,
07.02.2023, 22.05.2023, 11.09.2023, 28.02.2024, 24.07.2024 ja 12.11.2025 ettekirjutusi,
millega teda kohustati KVTS § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma terviseseisundi hindamisele vastavalt
28.05.2025, 17.01.2023, 21.04.2023, 25.08.2023, 28.11.2023, 09.07.2024, 30.01.2025 ja
23.01.2026. Puudutatud isik ei ole ettekirjutusi täitnud ega neid vaidlustanud. Sunniraha
rakendamine ei ole mõjutanud teda ettekirjutusi täitma.
13. KRA hoiatas 21.02.2025 puudutatud isikut, et kui ta ei ilmu terviseseisundi hindamisele
ka 28.05.2025, võib KRA KVTS § 33¹ lg 5 alusel taotleda halduskohtult luba tema
mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. Puudutatud isik sai 21.02.2025 hoiatuse kätte
11.03.2025. Sellest ajast oli ta teadlik, et terviseseisundi hindamisele mõjuva põhjuseta
ilmumata jätmine võib kaasa tuua juhtimisõiguse peatamise. Puudutatud isik ei ilmunud
28.05.2025 terviseseisundi hindamisele, samuti ei ilmunud ta terviseseisundi hindamisele KRA
12.11.2025 ettekirjutusega määratud ajal (s.o 23.01.2026) ning KRA esitas halduskohtule
12.03.2026 taotluse anda luba KVTS § 33¹ lg 5 p-s 2 sätestatud meetme rakendamiseks.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KRA taotlus vastab KVTS § 33¹ lg-s 6 sätestatud
nõuetele.
14. KVTS § 33¹ lg 5 p 2 kohaldamise eeldused on täidetud, sest puudutatud isik on korduvalt
eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele ja teda oli sellise tagajärje eest hoiatatud
(KVTS § 33¹ lg 1). Isik ei ole esitanud mõjuvat põhjust tervisekontrolli ilmumata jätmise kohta.
Asjaolu, et puudutatud isik ei pea terviseseisundi hindamisele ilmumist otstarbekaks või
õiguspäraseks, ei anna talle õigust jätta KRA kehtivaid ettekirjutusi täitmata. KVTS § 40 lg 1 p
5 sätestab terviseseisundi hindamisel osalemise kutsealuse kohustusena. Kutsealune on KVTS
§ 2 lg 3 kohaselt 17–27-aastane (k.a) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni
või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni. Seadusest ei tulene, et isikul, kelle
arvates on võimalik hinnata tema terviseseisundit täiendava arstliku läbivaatuseta (tervise
infosüsteemi andmete alusel või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal), oleks õigust
eirata KVTS § 40 lg-s 1 sätestatud kutsealuse kohustusi. Asjaolu, et puudutatud isik on
taotlenud KRA-lt ajapikendust, ei võta samuti temalt kohustust osaleda terviseseisundi
hindamisel KRA poolt kehtivate haldusaktidega määratud ajal ja kohas. KRA on puudutatud
isikule selgitanud, et ajapikendust tervisehäire ravimiseks on võimalik anda vaid juhul, kui
selleks on olemas meditsiiniline alus. Samuti selgitati puudutatud isikule, et kontakthindamise
käigus on tal võimalus arstidega vahetult arutada kõiki terviseseisundi ja terviseprobleemidega
seotud küsimusi (vt KRA 12.11.2025 kiri nr 13-1/2025/344, dtl 43, ja 04.02.2026 vastus nr 13-
1/2026/17-2, dtl 46). KRA on puudutatud isikule selgitanud ka seda, et ajapikenduseks
kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavuse korral ei ole taotluse esitamine
nõutav, vaid ajateenistusse kutsumata jätmine toimub sellisel juhul automaatselt KVTS § 38 lg
1 p 1 alusel (vt KRA 05.02.2026 vastus nr 13-1/2026/52, dtl 173).
15. Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine ei ole siinsel juhul ebaproportsionaalne
sunnivahend. Selle meetme rakendamine eeldab KVTS § 33¹ lg-test 1 ja 5 tulenevalt, et KVTS
§ 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust on eiratud vähemalt kolmel korral. See eeldus on täidetud.
Sunniraha määramine ja rakendamine ei ole kallutanud puudutatud isikut kohustust täitma.
Seetõttu ei ole põhjust arvata, et leebemad meetmed oleksid tõhusad. Juhtimisõiguse
peatamisega kaasnevate tagajärgede kohta on puudutatud isik vaid üldsõnaliselt märkinud, et
see oleks ilmselgelt ebavajalik ja ebaproportsionaalne (dtl 95), põhjustaks ebamõistlikke
piiranguid (dtl 123) ning tegemist oleks tema liikumisvabaduse piiramisega (dtl 128). Mingeid
sisulisi negatiivseid tagajärgi juhtimisõiguse peatamisega seoses ei ole puudutatud isik kohtu
5(6)
3-26-692
ette toonud. Asjaolu, et mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine võib häirida isiku
igapäevaelu ja piirata tema vabadusi, ei muuda meedet ebaproportsionaalseks. Meetme eesmärk
ongi kallutada isikut oma kohustust täitma. Meetme kohaldamine lõppeb, kui puudutatud isik
täidab kohustuse.
16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.03.2026
määrus muutmata.
17. Määruse avaldamisel tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg
3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)