1-26-2207/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tallinnas

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kriminaalasja number

1-26-2207 (kohtueelses menetluses 26231700490)

Kohtuistungi sekretär

Riina Ratassepp

Tõlk

Natalija Mehh

Prokurör

Anastasia Senetskaya

Kaitsja

Indrek Västrik

Menetluse liik

lühimenetlus

Süüdistatav

GUNNAR MAALINN, isikukood: 38601290323;

elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas;

kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx;

töökoht: xxx, xxx

Kehtivaid kriminaalkaristusi kolm, viimati karistati

Harju Maakohtu 14.08.2025 (1-25-4024) poolt KarS §

199 lg 2 p 5 ja 9 järgi vangistusega 3 aastat. KrMS §

238 lg 2 alusel mõisteti ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3

alusel pöörati mõistetud vangistus täitmisele osaliselt.

Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti

3 kuud vangistust ja 1 aasta 9 kuud vangistust jäeti

täitmisele pööramata tingimusel, et Gunnar Maalinn ei

pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ette nähtud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg 14.08.2025-

13.02.2029; kaks kehtivat väärteokaristust

Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 14.11.2025 kuni

15.11.2025, 15.11.2025 kohaldati elukohast lahkumise

keeldu kuni 15.11.2026; Harju Maakohtu 23.02.2026

kohtumääruse nr 1-26-1238 alusel vahistati alates

21.02.2026 kuni 21.04.2026. 01.04.20206 jättis kohus

tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Gunnar Maalinn KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada teda vangistusega

2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Gunnar

Maalinnale vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust, s.o 1 aasta 8 kuud

vangistust, Harju Maakohtu 14.08.2025 otsusega nr 1-25-4024 mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm)

aastat 5 (viis) kuud vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Gunnar Maalinna karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibimise aeg 14.11.2025 kuni 15.11.2025, s.o 2 päeva, mistõttu jääb kandmisele

kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva ning karistuse kandmise

algust lugeda alates 21.02.2026.

5. Gunnar Maalinna suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

6. KrMS § 175 lg 1 p-d 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Gunnar

Maalinnalt riigituludesse:

6.1. sundraha 1,5 palga alammääras – 1419 eurot;

6.2. määratud kaitsja tasu kokku 245.52 eurot.

6.3. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1664.52 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul

vähemalt 138.71 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004

SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300

LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse

märkida viitenumber 99926700013725 ning selgitusse „1-26-2207, Gunnar Maalinn,

menetluskulud“.

6.4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

7. Rahuldada kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 alusel täies ulatuses

ja mõista VÕS § 1043 alusel Gunnar Maalinnalt Rimi Eesti Food AS kasuks välja 719, 36

eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Rimi eesti Food AS arveldusarvele EExxx AS-is

Swedbank.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon

esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja

kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus menetluskulude osas on

kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tehtud.

SÜÜDISTUS

1. Gunnar Maalinna süüdistatakse selles, et tema viibides 04.10.2025 kella 13.58 ajal

aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat piimašokolaadi

tervete pähklitega Fazer 200g, 32 tk, ühe maksumus 4,48 eurot, kokku maksumusega

143,36 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest

tahtlikult tasumata.

2. Samuti tema, viibides 14.11.2025 kella 08.39 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde

Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti

Food AS-le kuuluvat piimašokolaadi tervete pähklitega Fazer 200g, 19 tk, ühe maksumus

4,59 eurot, kokku maksumusega 87,21 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja

turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

3. Samuti tema, viibides 14.11.2025 kella 18.46 ajal aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn

asuvas Vilde Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvad pralineekommid Kalev Maiuspala 6 tk, ühe

maksumus 8,59 eurot, kokku maksumusega 51,54 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus

kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule

viimata, kuna Gunnar Maalinn peeti kinni turvatöötaja poolt, kaup rikkumata kujul

tagastatud kauplusele.

4. Samuti tema, viibides 17.11.2025 kella 08.16 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde

Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti

Food AS-le kuuluvad pralineekommid Kalev Maiuspala 200g, 6 tk, ühe maksumus 8,59

Feurot, kokku maksumusega 51,54 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja

turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

5. Samuti tema, viibides 24.11.2025 kella 08.30 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde

Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti

Food AS-le kuuluvat piimašokolaadi tervete pähklitega Fazer 200g, 38 tk, ühe maksumus

4,59 eurot, kokku 6 maksumusega 174,42 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest

ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti tema, viibides 27.11.2025

kella 13.20 ajal aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde Rimi kaupluses, võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa

summas 174,81 eurot ja nimelt: - piimašokolaadi tervete pähklitega Fazer 200g, 38 tk, ühe

maksumus 4,59 eurot, kokku maksumusega 174,42 eurot; - kilekott Rimi 1 tk

maksumusega 0,39 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest,

jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

6. Samuti tema, viibides 12.02.2026.a kella 11.41 ajal aadressil Tartu mnt 10, Tallinn asuvas

Tornimäe Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa summas 88,02 eurot ja nimelt: - kilekott

Rimi 1 tk maksumusega 0,39 eurot, - piimašokolaad Kalev, 6 tk, ühe maksumus 5,79

eurot, kokku maksumusega 34,74 eurot; - piimašokolaad Piret, 6 tk, ühe maksumus 8,39

eurot, kokku maksumusega 50,34 eurot; - hambapasta lastele 1 tk maksumusega 2,55

eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest

tahtlikult tasumata.

7. Samuti tema, viibides 21.02.2026 kella 17.26 ajal, aadressil Sõle 27, Tallinn asuvas Kolde

Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti

Food AS-le kuuluvat kaupa summas 151,41 eurot ja nimelt: - piimašokolaadi Piret Kalev

270g, 18 tk, ühe maksumus 8,39 eurot, kokku maksumusega 151,02 eurot; - kilekott Rimi

1 tk maksumusega 0,39 eurot. Eelnimetatud kaubaga möödus kassadest ja turvaväravatest,

jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna Gunnar Maalinn

peeti kinni turvatöötaja poolt, kaup rikkumata kujul tagastatud kauplusele.

8. Seega pani Gunnar Maalinn oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS

§ 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

9. 24.03. 2026 esitas Gunnar Maalinn taotluse asja arutamiseks lühimenetluses (kd 2 tl 56).

10. 26.03.2026 toetas kaitsja Indrek Västrik esitatud taotlust (kd 2 tl 57).

11. 27.03.2026 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtusse süüdistusakti Gunnar

Maalinna süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses (kd 2 tl 61- 65).

Kriminaalasjas esitas tsiviilhagid kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi Gunnar

Maalinna vastu kokku summas 719,36 eurot (kd 2 tl 61pö).

12. 01.04.2026 andis Harju Maakohus Gunnar Maalinna süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9

järgi kohtu alla. Kohus jättis muutmata süüdistatavale kohaldatud tõkendid vahistamine

kuni kohtulahendini ning võttis menetlusse kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi (kd 2 tl 66-

68).

13. 23.04.2026 toimus kohtuistung.

14. Poolte seisukohad kohtuvaidlustuses olid järgnevad.

14.1.

Prokurör leidis, et isiku süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ja palus:

Gunnar Maalinn süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 ja karistada teda

vangistusega 1 aasta, millest lühimenetluse sätete kohaselt jääb karistuseks

vangistus 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust, eelmise

kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o. 1 aasta 9 kuud,

moodustades liitkaristuse kokku 2

aastat ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka 2 päeva, mistõttu

jääb lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmist

arvestada alates 21.02.2026. Välja mõista menetluskulud ja tsiviilhagi.

14.2.

Kaitsja: kinnitas, et tegude tõendatuses ja kvalifikatsioonis vaidlust ei ole,

palus arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust ja mõista väiksem

karistus, kui prokurör küsis.

14.3.

Süüdistatav avaldas, et ta toetab kaitsja seisukohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistuse tõendatus

15. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas

kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse

kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Gunnar

Maalinna tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

kvalifitseeritavates kuritegudes on täielikult tõendamist leidnud nii tema enda süü

tunnistamisega kui ka teiste uuritud tõenditega järgnevaga.

16. 04.10.2025 vargus Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses

16.1.

Rimi Eesti Food AS 10.10.2025 esitatud avalduse (kd 1 tl 27) kohaselt varastati

04.10.2025 kella 13.58 paiku Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest

kokku 32 tk piimašokolaad tervete pähklitega Fazer 200 grammi, väärtusega a 4, 48,

kogumaksumusega 143,36 eurot. Avaldusele on lisatud 04.10.2025 kell 13.56.30,

13.56.12 ja 13.56.43 tehtud fotod turvakaamerasalvestistest. Asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 41-42) tõendavad, et heleda nokamütsi,

musta jope, heledate pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab kell 13.57 riiulilt

ühe korra karbiga ja kaks korda peoga šokolaade, millised paneb endal kaasas olnud

Maxima kirjega kilekotti. Kell 13.58 väljub isik kassadest kauba eest tasumata.

Gunnar Maalinna 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlused kinnitavad toimunut ja

seda, et videosalvestistel on tema (kd 1 tl 50-54). Ütlustes ta tunnistab oma süüd ja

avaldab kahetsust. Märgib, et läks kauplusesse varguse eesmärgil ja müüs varastatud

šokolaade erinevates kohtades. Šokolaadid võttis koos karbiga, ühes oli umbes 20

tükki, 200 grammi kaalusid. Müüs need maha umbes 1, 50 euro eest.

17. 14.11.2025 vargus Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses

17.1.

Rimi Eesti Food AS 19.11.2025 avalduse (kd tl 31) kohaselt varastati

14.11.2025 kella 08.39 paiku Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest

19 tk piimašokolaad terve pähklitega Fazer, 200 grammi, a 4, 59, kogumaksumusega

87,21 eurot. Avaldusele on lisatud turvakaamerasalvestuse väljatrükid. Asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 43-44) tõendavad, et sinise mütsi,

mustakhaki värvi jope, heledate pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab kell 8.39

šokolaadidega riiulilt kaks karpi šokolaade, paneb need endal kaasas olnud punast

värvi kilekotti ja väljub kauplusest kauba eest tasumata kell 08.39. Gunnar Maalinna

03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlused kinnitavad toimunut ja seda, et

videosalvestistel on tema (kd 1 tl 50-54). Ütlustes ta tunnistab oma süüd ja avaldab

kahetsust. Märgib, et läks kauplusesse varguse eesmärgil ja müüs varastatud

šokolaade erinevates kohtades. Šokolaadid võttis koos karbiga, ühes oli umbes 20

tükki, 200 grammi kaalusid. Müüs need maha umbes 1, 50 euro eest.

18. 14.11.2025 varguse katse E. Vilde tee 101, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS

kaupluses

18.1.

Rimi Eesti Food AS 14.09.2025 (ilmselgelt tegemist trükiveaga ja õige

kuupäev peab olema 14.11.2025) avalduse koos lisadega (kd 2 tl 1-1b) kohaselt

14.11.2025 kella 18.46 paiku E. Vilde tee 101, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS

kaupluses varastati 6 tk Kalevi pralineekommid Maiuspala, väärtusega a 8, 59,

kogumaksumusega 51,54 eurot, kuid kaup on tagastatud rikkumata kujul. Tunnistaja

S. R. M. ütluste kohaselt (kd 2 tl 2), olles 14.11.2025 kaupluses Rimi turvatöötajana

videovalves, märkas ta, et meesterahvas võttis kaupluse müügisaalist 6 pakki

pralineekompvekke ja läbis turvavärvad kell 18.46 tasumata poele kuuluva kauba

eest. Turvatöötaja pidas isiku kinni ja kaup koguväärtuses 51,54 eurot on tagastatud

kauplusele rikkumata kujul. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 2 tl 6-7, DVD

videosalvestisega) tõendab, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes võtab riiulist

esemeid, paneb need endale kilekotti ja väljub kauplusest võetud kauba eest tasumata.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd 2 tl 8-10/) tõendab, et 14.11.2025

kell 20.25 peeti kinni Gunnar Maalinn aadressil E. Vilde tee 101, Tallinn ning tema

riietuse kirjeldus - tumedat värvi müts, tumedat värvi jope, tumedat värvi

dressipüksid, sinised valge triibuga jalatsid - ühtib videosalvestisel nähtava isiku

välimusega. Gunnar Maalinna 15.11.2025 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 2 tl 16-

17) tunnistab oma süüd, kuid ütlusi anda ei soovi.

19. 17.11.2025 vargus Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses

19.1.

Rimi Eesti Food AS 19.11.2025 avaldus (kd 1 tl 34) tõendab, et 17.11.2025

kella 08.16 paiku varastati Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest

pralineekommid Kalev Maiuspala 200 grammi, 6 tk, väärtusega a 8, 59,

kogumaksumusega 51,54 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl

41-49) kinnitab, et sinise mütsi, sinise jope, mustade pükste ja musta värvi jalatsitega

mees võtab kell 08.16 riiulilt äratuntavalt Maiuspala kommikarbid, paneb need endal

kaasas olnud punast värvi kilekotti ja väljub kauplusest kauba eest tasumata. Gunnar

Maalinn enda 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1 tl 50-54) tunnistab oma

süüd ning kahetseb tehtut. Selgitab, et on nõus süüdistuses märgituga ja tunnistab

šokolaadi varastamist.

20. 24.11.2025 varguse episood Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses

20.1.

Rimi Eesti Food AS 07.01.2026 avalduse (kd 1 tl 36) kohaselt varastati

24.11.2025 kella 08.30 paiku Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest

piimašokolaad terv pähklitega Fazer 200 grammi, a 4. 59, kokku 38 tk,

kogumaksumusega 174,42 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl

45-47) tõendavad, et heleda nokamütsi, sinise jope, heledate pükste ja musta värvi

jalatsitega mees võtab kell 08.29 riiulilt kaks karpi šokolaade, paneb need endal

kaasas olnud valgesse kilekotti ja väljub kauplusest kauba eest tasumata. Gunnar

Maalinn enda 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1 tl 50-54) tunnistab oma

süüd ning kahetseb tehtut.

21. 27.11.2025 varguse episood Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses

21.1.

Rimi Eesti Food AS 07.01.2026 avaldus (kd 1 tl 37) tõendab, et 27.11.2025

kella 13.20 paiku varastati Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kauplusest

piimašokolaad tervete pähklitega Fazer 200 gr, väärtusega a 4, 59, kokku 38 tk ja

kilekott väärtusega 0, 39 eurot, kaupa kogumaksumusega 174,81 eurot. Asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl 47-49) tõendab, et heleda nokamütsi,

punase jope, heledate pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab riiulilt kaks karpi

šokolaade, paneb need endal kaasas olnud punast värvi kilekotti ja väljub kauplusest

kauba eest tasumata. Gunnar Maalinn enda 03.03.2026 kahtlustatavana antud ütlustes

(kd 1 tl 5054) tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut.

22. 12.02.2026 varguse episood Tartu mnt 10, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses

22.1.

Rimi Eesti Food AS 12.02.2026 avaldus (kd 1 tl 70-71) tõendab, et 12.02.2026

kella 11.41 paiku varastati Tartu mnt 10, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS

kauplusest piimašokolaad Kalev 190 gr, väärtusega a 5, 79, kokku 6 tk; pi.šo Piret

tervete mtspäh. Kalev 270 gr, väärtusega a 8, 39, kokku 6 tk, kilekott Rimi väärtusega

0, 39 eurot, hambapasta Jordan lastel 0-5a, 50 ml, väärtusega 2, 55, ehk

kogumaksumusega 88,02 eurot. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 1 tl

73-75, CD videosalvestisega kd 1 lõpus) tõendab, et musta mütsi, sinise jope, siniste

pükste ja musta värvi jalatsitega mees võtab riiulilt rohkelt šokolaade, paneb need

endale kilekotti ja väljub kell 11.41.11 kauplusest kauba eest tasumata. Gunnar

Maalinna ütlused (kd 1 tl 76-77/, millistes ta tunnistab oma süüd, kinnitab, et fotodel

on tema ja selgitab, et varastas, kuna ei ole tööd.

23. 21.02.2026 varguse katse episood Sõle 27, Tallinn asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses

23.1.

Rimi Eesti Food AS 21.02.2026 avaldus koos lisadega (kd 1 tl 1-3) tõendab, et

21.02.2026 kella 18.00 paiku Sõle 27, Tallinn asuvast Rimi Eesti Food AS kaupluses

varastati pi.šo Piret Kalev 270 gr, väärtusega a 8, 39, kokku 18 tk ja kilekott Rimi

väärtusega 0, 39, kogumaksumusega 151,41 eurot. Kaup on tagastatud rikkumata

kujul. Tunnistaja R. K. ütlused (kd 1 tl 4), tõendavad, et tema olles tööl turvatöötajana

Tallinnas aadressil Sõle 27, märkas, kuidas 21.02.2026 võttis meesterahvas kilekoti,

sisenes poodi ja hetk hiljem väljus kauplusest koos kaubaga. Seejärel kontrollis

tunnistaja kaameratest ja nägi, et meesterahvas pani kilekotti kaks kasti šokolaadi,

kell 17.26 möödus kassadest ja turvaväravatest jättes kauba eest tasumata 151,41

eurot. Tal oli 18 šokolaadi Rimi kilekotis. Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 9, DVD

videosalvestisega kd 1 lõpus) tõendab, et kauplusesse siseneb meesterahvas, kes

võtab riiulilt kasti kollase pakendiga šokolaadi, käib ringi, võtab samast veel ühe kasti

šokolaadi, mille asetab kilekotti, mis arusaadavalt ei olnud enam tühi enne seda,

väljub kauplusest kauba eest tasumata. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise

protokollist (kd 1 tl 10-11) nähtub, et 21.02.2026 kell 18.00 peeti kinni Gunnar

Maalinn aadressil Sõle

27, Tallinn. Tema riietuse kirjeldus - musta värvi jope, tumesinist värvi dressipüksid,

musta värvi tossud - ühtib videosalvestisel nähtava isiku välimusega. Gunnar

Maalinn enda 22.02.2026 kahtlustatavana antud ütlustes (kd 1 tl 16-17, 50-54)

tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Selgitab, et võttis šokolaadid, pani kilekotti

ja väljus nendega poest. Keegi teda ei takistanud ega näinud. Ta peeti turvameeste

poolt kinni peale kauplusest väljumist bussipeatuses bussi oodates. Šokolaadi tahtis

ise tarbida või lähedastele kinkida.

24. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuliku uurimisega leidis täielikult tõendamist, et Gunnar

Maalinn on toime pannud temale süüks arvatud kuriteod, tekitades Rimi Eesti Food AS

kuritegudega varalist kahju kokku summas 719,36 eurot. Varastatud kaupa tarbis

süüdistatav kas ise, kinkis ära või müüs edasi.

Kvalifikatsioon

25. Süüdistatava tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja

äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud

süstemaatiliselt.

26. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et varastatud kaubad olid Gunnar Maalinna jaoks

võõrad (ei olnud tema omandis) ning kaubad kuulusid kannatanule (Rimi Eesti Food AS).

Märgitu nähtub nii kannatanu avaldustest, tunnistajate ütlustest, kuid seda on möönnud ka

süüdistatav ise. Vaidlust ei ole ka selles, et varastatud kaubad olid vallasasjad (AÕS § 8 lg

1 teine lause).

27. Kuivõrd kõik varastatu asus poes ehk kannatanu tegelikus valduses, siis võttes need

kaubad ebaseaduslikult ära (vaidlus puudub selles, et kannatanu luba puudus), viies need

poest välja, lõpetas süüdistatav kannatanu faktilise valduse esemete üle ja kehtestas enda

tegeliku võimu ehk valduse asjade üle. Selliselt omastas süüdistatavad ebaseaduslikult

äravõetud võõrad vallasasjad, millised ta kas ise tarbis, ära kinkis või edasi müüs.

28. Gunnar Maalinn on varem kohtulikult KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatud, viimati

14.08.2025 ning käesoleval ajal süüdistatakse teda kokku 8 varguse toimepanemises.

29. Praegusel juhul on Gunnar Maalinn toime pannud kokku 8 vargust toidupoest, varastates

sarnaseid kaupu, sarnasel viisil. Seega saab teha järelduse, et varguste toimepanek on

süüdistatavatele saanud harjumuseks, s.o elustiiliks. Tema poolt toimepandud vargused

moodustavad sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime

süstemaatiliselt (RKKK 3-1-1-87-08).

30. Nendes kahes episoodis, milles Gunnar Maalinn turvameeste poolt kinni peeti ja kaup

kauplusele tagastati, jäi tegu süüdistatava tahtest olenemata põhjustel katsestaadiumisse.

31. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda

võimalikuks. Kohus leiab, et Gunnar Maalinn pani kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta

seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (poest kaupade

varastamine nende ise tabimiseks, kinkimiseks või edasimüümiseks) ja teadis, et see tema

tegevuse tagajärjel ka saabub (väljudes kauplusest varastatud toodetega, need kas maha

müües või ära tarbides või edasi kinkides). Selliselt toimides viis süüdistatav enda

kavatsuse lõpuni täide ja kuriteod (kokku 6 episoodi) on lõpule viidud. Varguse katse

neeldub lõpule viidud varguses.

32. Eeltoodu alusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9

järgi ehk võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui

see on toimepandud süstemaatiliselt.

33. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Gunnar Maalinn on täisealine süüvõimeline isik.

Karistus

34. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse

kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste

süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

35. KarS § 199 lg 2 p 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse.

36. Käesoleval juhul on süüdistatav süstemaatiliselt toime pannud kavatsetult kokku 8 teise

astme kuritegu ehk vargust, millest kaks jäid katsestaadiumisse tema tahtest olenematutel

põhjustel ja 6 on lõpuleviidud vargused. Kannatanule tekitati kahju summas 719, 36 eurot,

milline on hüvitamata. Taoliselt on süüdistatava süü keskmääras.

37. Gunnar Maalinn on kõiki episoode tunnistanud, ta on avaldanud kahetsust ja selgitanud, et

on narkootikumide tarvitamisest sõltuvuses ning samuti ei ole tal tööd. Eeltoodu alusel

tuleb eelnevat lugeda karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes, mis

vähendab mõistetavat karistust.

38. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase

isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,

kuivõrd kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

39. Gunnar Maalinnal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati 14.08.2025 (1-

254024) KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi vangistusega 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel

mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3

alusel pöörati mõistetud vangistus täitmisele osaliselt. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks 3 kuud vangistust ja 1 aasta 9 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata

tingimusel, et Gunnar Maalinn ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg

14.08.2025-13.02.2029.

40. Seega on Gunnar Maalinn käesolevad teod vahemikus 04.10.2025 kuni 21.02.2026

toimepannud katseajal. Eelnevalt on teda karistatud 09.11.2023 reaalse vangistusega, sh

on 27.12.2022 temale mõistetud karistus täitmisele pööratud (kd 2 lk 22- 28). Samuti on

süüdistataval kaks kehtivat väärteo karistust KarS § 218 lg 1 järgi.

41. Seega on Gunnar Maalinn korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uued kuriteod pani ta

toime alates 04.10.2025, s.o vähem üks kuu kui peale viimase kohtuotsusega mõistetud

osalise vangistuse kandmiselt vabanemist, ajal, kui talle oli määratud katseaeg.

42. Enda kohtueelses menetluses väljendatu kohaselt on Gunnar Maalinn vargusi toime

pannud seoses narkootikumidest sõltuvusega. Elab üksinda, ülalpidamisel tal kedagi ei

ole. Satub vanglasse umbes 2 korda aastas. Soovib teha üldkasulikku tööd. Varguse pani

toime katseajal (kd 1 lk 52). Kohtuistungil tunnistas ennast täielikult süüdi kõikides

episoodides, avaldas kahetsust ja võttis tsiviilhagid omaks.

43. Eeltoodud andmetest nähtub, et Gunnar Maalinn on mitmekordselt varavastaste

kuritegude toimepanemise eest karistatud. Korduma on jäänud käitumismuster ehk

varguste toimepanek, mida ta on jätkanud märkimisväärselt lühikese aja jooksul peale

vangistuse kandmiselt vabanemist ehk ühe kuu jooksul ja seda katseajal olles. Olukorras,

kus süüdistatavale on varasemalt mõistetud korduvalt ka reaalselt kandmisele kuuluvad

karistused, teda on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud ning seejärel karistus

uuesti täitmisele pööratud, ta on äärmiselt lühikese aja jooksul peale vangistusest

vabanemist toime pannud 8 uut kuritegu, tuleb asuda seisukohale, et vaatamata antud

võimalustele ja varasemate karistuste kandmisele, ei ole senised karistused olnud piisavad

süüdistatavate õiguskuulekale teele suunamisel. Kõik eelnimetatu annab aluse karistuse

korrigeerimiseks eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes suurema poole.

44. Võttes arvesse, et Gunnar Maalinna teosüü on keskmises määras, kannatanule on tekitatud

varalist kahju, mis ei ole hüvitatud, esineb karistust kergendav asjaolu ja Gunnar Maalinn

on hagid omaks võtnud, samuti puuduvad raskendavad asjaolud, esinevad eripreventiivsed

kaalutlused karistuse suurendamiseks, on kohane karistada Gunnar Maalinna käesolevate

kuritegude toimepanemise eest vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

45. KarS § 199 lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja alternatiivina

näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus

ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust.

46. Süüdistatav on väitnud, et ta ei tööta, on töövõimetuspensionär. Seega tal on legaalne

sissetulek töövõimetuspensionist, kuid süüdistatavale varasemalt mõistetud rahatrahvid on

tasumata (kd 2 lk 23). Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Gunnar Maalinna 2024.a

ja 2025.a tulude kohta ning keskmine päevasissetuleku suurus jäi alla

miinimumpäevamäära (kd 1 tl 99-100). Märgitu ei veena kohut selles, et Gunnar Maalinn

rahalist karistust täidaks. Seda enam, et ta on varguste toimepanemist põhjendanud töö

puudumisega, mis näitab, et tema legaalne sissetulek ei ole tema jaoks piisav

elatusallikana. Sellest olulisem on aga süüdistatava varasem karistatus, kuritegude

toimepanemise sagedus, kuritegude toimepanemine vahetult peale vangistuse kandmiselt

vabanemist katseajal, mistõttu ei oleks praegusel juhul süüdistatava rahalise karistusega

karistamine kooskõlas ka karistuspraktika, karistuse eesmärkide ning õiguskorra kaitsmise

huvidega. On ilmne, et rahaline karistus ei mõjutaks Gunnar Maalinna uute kuritegude

toimepanemisest hoiduma ning arvestades süüdistatava poolt vahetult pärast vangistuse

kandmiselt vabanemist uue kuriteo toimepanemist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra

kaitsmine ning täidetud ei oleks karistuse eesmärgid.

47. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on

otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele

süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla

saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16).

Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu

tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04)

toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus

leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule

mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi

vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas

iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks

(RKKKo 3-1-1-4004).

48. Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse täitmisele pööramata

jätmise, sh selle asendamise üldkasuliku tööga. Arvestades, et tegemist on korduvalt

varem karistatud isikuga, kelle suhtes siiski hiljuti on ka šokivangistus kohaldatud, siis

KarS § 73 kohaldamine, sh uuesti nn šokivangistus ei aktualiseeru. Arvestades

süüdistatava senist elukäiku on ilmne, et süüdistatav jätkab vabaduses kuritegude

toimepanemist isegi kui ta nt suudaks täita käitumiskontrolli nõudeid või üldkasuliku tööd

sooritada. Sellele viitavad juba eelnevalt märgitud korduv süütegude toimepanek. Samas

ei saa mööda vaadata sellest, et süüdistatava suhtes on eelnevalt vangistus täitmisele

pööratud, mis viitab sellele, et ta ei sobi käitumiskontrollile alluma ega üldkasulikku tööd

sooritama. Märgitust olulisem on aga see, et olukorras, kus varguste toimepanek on

muutunud Gunnar Maalinnale elustiiliks, ei ole põhjendatud tema suhtes vangistuse

tingimuslik kohaldamata jätmine, ka mitte tema allutamisega käitumiskontrollile või

üldkasulikule tööle allutamisega, kuivõrd need ei tagaks uute kuritegude toimepanemisest

hoidumist. Kohtul tuleb lähtuda ka õiguskorra huvide kaitsest, isoleerimaks samaliigilisi

kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad pikemaks ajaks ühiskonnast, arvestades

siinjuures ka riski, et korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude

sooritamiseks. Viimast on Gunnar Maalinn on käitumisega paraku ise tõestanud.

49. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud vangistus

tähtajalise reaalse vangistusena.

50. Eeltoodust tulenevalt on Gunnar Maalinn kohaseks karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust,

millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks

kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud. Kuivõrd Gunnar Maalinn on

käesolevad teod toime pannud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel moodustada

liitkaristus Harju Maakohtu 14.08.2025 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata

karistusega, milleks on 1 aasta 9 kuud vangistust, seega on liitkaristuseks 3 aastat 5 kuu

vangistust. Sellest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o. kahtlustatavana

kinnipeetud aeg 14.11.2025 kuni 15.11.2025, ehk 2 päeva, mistõttu jääb kandmisele

kuuluvaks karistuseks 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb

karistuse kandmise algust lugeda alates 21.02.2026, mil Gunnar Maalinn peeti

kahtlustatavana kinni ja mis ajast ta vahistati. Tõkend

51. Gunnar Maalinn on kahtlustatavana kinni peetud 21.02.2026 (kd 1 lk 10-11), vahistatud

Harju Maakohtu 23.02.2026 kohtumääruse nr 1-26-1238 alusel alates 21.02.2026 kuni

21.04.2026 (kd 1 lk 23-25). Harju Maakohtu 01.04.2026. a määrusega jäeti kohaldatud

tõkend muutmata (kd 2 lk 66-68).

52. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse

mõistetud vangistus karistusena ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel

tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või

tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava,

süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi

kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

53. Gunnar Maalinnal on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati

teda Harju Maakohtu poolt 14.08.2025. Koheselt tuli ära kanda 3 kuud vangistust ning 1

aasta 9 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Gunnar Maalinn ei pane 3

aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6,

lg 2 p 4 ette nähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaeg 14.08.2025-13.02.2029.

Kohtuotsus jõustus 9.09.2025. Harju Maakohtu 14.08.2025 otsusega loeti KarS § 68 lg 1

alusel eelvangistuses viibitud aeg 8. juuni 2025 kuni 9. juuni 2025, so 2 päeva, karistusaja

hulka ning koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse (s.o 2 kuud 28 päeva) kandmise

alguseks arvati Gunnar Maalinna kahtlustatavana kinnipidamise aeg ehk 18. juuni 2025.

Uue varguse süüdistusakti kohaselt pani Gunnar Maalinn toime 04.10.2025, seega vähem

kui ühe kuu möödumist pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist.

Seejärel on lühikeste ajavahemike jooksul toime pannud veel seitse vargust.

54. Süüdistatavat on kahtlustatavana kinnipeetud 14.11.2025 kuni 15.11.2025. Pärast

vabanemist kohaldati tõkendit elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 15.11.2026.

23.02.2026 Harju Maakohtu määrusega tagastati Gunnar Maalinna suhtes

kohtumenetluses olnud kriminaalasi, kuna prokuratuur loobus Gunnar Maalinn suhtes asja

arutamisest lühimenetluses. Seda põhjusel, et Gunnar Maalinn vahistati 23.02.2026

eeluurimiskohtuniku määruse alusel kaheks kuuks kuni 21.04.2026.Ajal kui Gunnar

Maalinna kriminaalasi oli Harju Maakohtu menetluses jätkas süüdistatav varavastaste

kuritegude toimepanemist. Veelgi enam sel ajal oli süüdistatavale ka kohaldatud tõkendina

elukohast lahkumise keeld.

55. Lisaks nähtub kriminaalasja materjalidest, et Gunnar Maalinn on küll kriminaalhoolduse

ajal püüdnud üldjuhul osaleda registreerimistel, kuid on rikkunud kohtu kohustust KarS §

75 lg 2 p 4 alusel otsima endale osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmiselt

vabanemist 2 kuu jooksul töökoht. Teda on ka selle eest hoiatatud (kd 2 lk 38).

56. Kokkuvõtvalt nähtub esitatud andmetest, et Gunnar Maalinn on katseajal pannud toime

uued kuriteod, ta on ka rikkunud käitumiskontrolli ajal määratud kohustust. Arvestades

Gunnar Maalinna isikut saab tõdeda, et varguste toimepanemine on kujunenud isikule

(lisa)sissetuleku allikaks ja/või elustiiliks. Gunnar Maalinna on korduvalt varasemalt

karistatud ka reaalse vangistusega. Samas anti talle viimati mõistetud karistusega

võimalus asuda elama seaduskuulekat elu (osaliselt tingimisi kohaldatud karistus), ometi

süüdistatakse isikut uute kuritegude toimepanemises ja seda vaid mõned nädalad peale

koheselt ärakandmisele kuulunud karistuse kandmiselt vabanemist. Samuti jätkas Gunanr

Maalinn varavastaste kuritegude toimepanemist ajal kui tema suhtes oli kriminaalasi

maakohtus. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemist suudab ära hoida üksnes

Gunnar Maalinna vahistatus, kergemaliigilise tõkendi korral vabaduses viibides võib isik

jätkata uute kuritegude toimepanemist (seda on ka ta praeguses asjas tõestanud).

57. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada ka vabaduses viibiva

süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule

ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Märgitud ohtu suurendab

asjaolu, et isiku suhtes on tingimuslikult mõistetud vangistus täitmisele pööratud.

58. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud lisaks eelnevale kuni

kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend

tühistamisele.

Tsiviilhagi

59. Kannatanu Rimi Eesti Food AS-le tekitati kuriteoga varalist kahju kokku summas 719,36

eurot, mille kohta kannatanu volitatud esindaja E. L. esitas tsiviilhagid varalise kahju

hüvitamiseks (kd 1 lk 66- 68, 86- 87).

60. Süüdistatav nõustus kohtuistungil kannatanu tsiviilhagide hüvitamistega ning seega tuleb

asuda seisukohale, et süüdistatavad on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies

ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule

siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.

61. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu Rimi Eesti Food AS tsiviilhagid täies

ulatuses – vastavalt 631, 34 eurot ja 88, 02 eurot, s.o kokku 719, 36 eurot - ning hagi

kuulub täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmisele.

Menetluskulud

62. KrMS § 180 lg- st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

63. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja

sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9).

64. Gunnar Maalinn on toime pannud KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuriteod.

Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot (VV 23.03.2026 määrus nr 36).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Gunnar Maalinnalt välja sundraha 1419 eurot.

65. Kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses summas 178, 56 eurot (kd 2 lk 43- 46, 58- 60),

millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses 66.96 eurot. Seega on väljamõistetav

kaitsjatasu kokku 245.52 eurot.

66. Eeltoodu alusel on Gunnar Maalinna menetluskulud kokku 1664.52 eurot (245.52 +

1419).

67. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise ajatamist aastale. Gunnar Maalinn toetas kaitsja

seisukohta.

68. Gunnar Maalinn taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuule. Arvestades, et

Gunnar Maalinn on töövõimetuspensionär, kes asub kandma reaalset vanglakaristust,

mistõttu on tema sissetuleku teenimise võimalused piiratumad, võimaldab kohus Gunnar

Maalinnal menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõendid

69. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 13 jäävad kriminaalasjas olevad salvestised laserplaatidel

(kokku 3 tk) kriminaaltoimikusse (kd 1 lõpus kaanel 2 tk ja kd 2 tl 5).

(allkirjastatud

digitaalselt) Kristina

Väliste kohtunik