2-25-12554/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-12554

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12554

Tsiviilasi

F.L-i hagi R.Z-i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3370,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: F.L (isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, 61120, XXX;

seaduslik esindaja I.J, isikukood: XXX).

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaanika Reilik-

Bakhoff (Advokaadibüroo Pallo&Partnerid, e-post:

Kostja: R.Z (isikukood: XXX, e-post:

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raiko Paas

(Advokaadibüroo LEXIT, e-post:

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada F.L-i hagi R.Z-i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista R.Z-ilt F.L-i kasuks elatis alates 1. augustist 2025 kuni 31. maini 2026

selliselt, et augusti, oktoobri, detsembri, veebruari, aprilli eest 112,92 eurot kuus ja

septembri, novembri, jaanuari, märtsi ja mai eest 150,42 eurot kuus.

3. Välja mõista R.Z-ilt F.L-i kasuks alates 1. juunist 2026 kuni F.L-i täisealiseks

saamiseni elatis paariskuudel (juuni, august, oktoober, detsember, veebruar, aprill)

281,12 eurot kuus ja paaritutel kuudel (juuli, september, november, jaanuar, märts,

mai) 318,62 eurot kuus.

4. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (järgmine indekseerimine 1. aprill 2027)

vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse

PKS § 101 lõiget 5.

5. Jätta rahuldamata F.L-i hagi R.Z-i vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks

ajavahemiku november 2024 kuni juuli 2025 eest.

6. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

I.J-i poolt nimetatud arveldusarvele, mis hagi esitamise ajal on selgitusega „elatis“,

näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, kelle eest elatist makstakse. Elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-7, 246-255, 378-388)

1. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates novembrist 2024 püsivalt isa juures. Hageja emal

(kostja) ja isal on peale hageja veel üks ühine alaealine laps ning hageja isal üks laps. Kokku

on hageja isal kolm last.

2. Kostja on tasunud alates novembrist 2024 kuni hagi esitamiseni edasi hageja kooli

õppemaksu, kuid muude kulutuste kandmises ei ole osalenud. Lisaks on kostja saanud

mõlema lapse eest lapsetoetused endale, tekitades hageja isale ja seega ka lastele

majanduslikku kahju. Hageja isa on korduvalt pöördunud kostja poole palvega määrata

lastetoetused isa nimele, kuna sellisel juhul oleks võimalik saada suurperetoetust ning lastele

täiendavalt 450 eurot toetust. Lasterikka pere toetus tähendaks, et toetus jaguneks kolme

lapse vahel selliselt, et iga laps saaks juurde 150 eurot ülalpidamiseks ehk ühe lapse toetuse

suuruseks tuleks (450+80+80+100)/3=236,67 eurot. Kostja on sellest keeldunud.

Kohtuväliselt on tänaseks saavutatud, et Sotsiaalkindlustusamet on määranud hageja eest

lapsetoetuse isale – kuna seaduse järgi saab toetust see, kelle juures laps elab ning poja eest

määrati toetused üle kuu ühele vanemale ja üle kuu teisele vanemale, mis tähendab seda, et

lasterikka pere toetust saab isa edaspidi alates augustist 2025 üle kuu. Hageja isa saatis

kostjale 04.06.2026 kohtuvälise ettepaneku, kuid elatise osas kokkulepet ei saavutatud.

3. Hageja kulutused ühes kuus on õppemaks 235,20 eurot (tasuline kool on olnud ema valik,

täna selle muutmine enam kõne alla ei tule), eluasemekulud 51,30 eurot, kulutused toidule

ca 167 eurot, transpordile 395 eurot, sidekulud 11 eurot, tervishoiukulud 10 eurot

(lisanduvad tulevikus ilmselt psühholoogi kulud), kulutused hügieenitarvetele 200 eurot

(tundliku naha kreemid, meigivahendid 80 eurot kuus, küünte hooldus 40 eurot, juuksur 1x2

kuu jooksul 80 eurot s.o ca 40 eurot kuus, ripsmete hooldus 40 eurot), kulutused

koolikohustuse täitmisele 10 eurot, riietele-jalanõudele 120 eurot, muud vältimatud

püsikulud 175 eurot (taskuraha, trenn). Hageja kulutused on ca 1139,30 eurot kuus, millele

lisandub kostja tasutav kooli õppemaks 235 eurot kuus ehk kokku 1374,50 eurot kuus, mis

teeb lapsevanema kohta 687,25 eurot.

4. Hageja isa saab alates augustist 2025 hageja eest lastetoetust 80 eurot kuus ja lasterikka pere

toetust 450 eurot kuus üle kuu, millest hageja osa on 150 eurot ehk 75 eurot kuus. Seega

tuleks need summad maha arvutada ja vanemate kanda jääb 1374,50-80-75=1219,50 eurot

ehk ühe vanema kanda 609,75 eurot. Kuivõrd kostja tasub kooli õppemaksu, tuleks kostjal

hagejale täiendavalt tasuda elatist 374,55 eurot.

5. Hageja kulutused on väljakujunenud juba vanemate kooselu ajal, vanemad on koos valinud

erakooli ning võimaldanud käia juuksuris, küüne- ja ripsmehoolduses. Vanemate

lahkuminek ei peaks muutma hageja jaoks harjumuslikku elustiili.

6. Hageja nõuab ka tagasiulatuva elatise tasumist ajavahemiku november 2024 kuni juuli 2025

eest. Hageja kulud on olnud samad, kuid lapsetoetus on laekunud kostjale. See teeb 687,25

eurot lapsevanema kohta. Kostja on saanud sel perioodil hageja eest lapsetoetust 80 eurot

kuus, mistõttu tuleks see summa maha arvutada ja vanemate kanda jääb 1294,50 eurot ühe

vanema kanda 647,75 eurot. Kuivõrd kostja tasub kooli õppemaksu, tuleks täiendavalt

tasuda elatist 412,05 eurot. Seega on hageja õigustatud saama tagasiulatuvalt elatist 3708,45

eurot (9x412,05).

7. 23.03.3026 menetlusdokumendis on hageja oma nõuet muutnud ning esitanud täiendavad

arvutused elatise suuruse kohta. Hageja erisus tavalistest kuludest on õppemaks, mis on

hetkel 235,20 eurot kuus, perioodil 11.2024 kuni 07.2025 oli õppemaks 221 eurot kuus.

Kostjal ei ole rahaliselt probleemi hagejat üleval pidada ning tema sissetulekud on selgelt

üle keskmise brutopalga.

8. Kui võtta aluseks Eesti keskmine brutokuupalk (kui kohus tuvastab, et need sissetulekud on

suuremad, palub hageja arvestada suuremate sissetulekutega), siis on elatise suurus (kui

lisakuluna arvestatakse vaid tasulise kooli maksmust) perioodil 13.11.2024 kuni 31.03.2025

438,22 eurot (kostja on tasunud õppemaksu 221 eurot kuus ning saanud sel perioodil hageja

eest toetust 80 eurot kuus, seega tulnuks tasuda elatist lisaks 438,22-221+80/2=257,22 eurot

kuus. Selle perioodi eest tuleks tasuda kostjal tagasiulatuv elatis summas 1157,49 eurot.

Perioodil 01.04.2025 kuni 31.07.2025 on elatis 459,34 eurot kuus (kostja on tasunud

õppemaksu 221 eurot kuus ning saanud sel perioodil hageja eest toetust 80 eurot kuus, seega

tulnuks tasuda elatist lisaks 452,24-221+80/2=271,24 eurot kuus. Selle perioodi eest tuleks

tasuda tagasiulatuv elatis summas 1084,96 eurot. Perioodil 01.08.2025 kuni 31.03.2026

oleks elatise suuruseks 341,74+235,20/2=459,34 eurot (kostja on tasunud õppemaksu

235,20 eurot kuus ning sel perioodil sai hageja eest toetust 80 (lapsetoetus) + 37,50

(lasterikka pere toetus) eurot kuus isa, seega tulnuks tasuda elatist lisaks 459,34-235,20-

80/2-37,50=146,64 eurot kuus. Selle perioodi eest tuleks tasuda elatist summas 1466,40

eurot. Alates 01.04.2026 kuni 31.05.2026 on elatis vastavalt 01.04.2026 avaldatud

miinimumelatise summa + 117,60-80/2-37,50 ja alates 01.06.2026 on elatis vastavat

01.04.2026 avaldatutud miinimumelatise summa-80/2-37,50.

9. Kui võtta aluseks hageja tegelikud kulud, siis on tagasiulatuv elatis perioodi 13.11.2024

kuni 31.07.2025 eest 550,24 eurot kuus ja kokku 5777,52 eurot. Perioodil 01.08.2025 kuni

31.03.2026 tulnuks tasuda elatist 425,64 eurot kuus (738,34-235,20-80/2-37,50) ning selle

perioodi eest oleks tagasiulatuv elatis summas 4256,40 eurot. Alates 01.04.2026 kuni

31.05.2026 tuleb kostjal tasuda elatist vastavat 738,34-80/2-37,50=660,84 eurot kuus ja

alates 01.06.2026 tuleb tasuda elatist vastavat 620,74-80/2-37,50=543,24 eurot kuus. Hageja

igakuiste kulude osas on võetud arvesse õppemaks 235,20 eurot, eluasemekulud ca 51,30

eurot, toidukulud ca 167 eurot, sidekulud 15,49 eurot, transpordile 126 eurot

(sõidutamiseks) + bussikaart 11,25 eurot, tervishoiukulud 10 eurot, psühholoogikulud 31

eurot, hügieenitarvetele 200 eurot, koolitarbed 10 eurot, riietele-jalanõudele 120 eurot,

taskuraha ja muud ajaviitega seotud tegevused 317,75 eurot, trennimaks 34,99 eurot ja

erakorralised kulud nt mobiiltelefon 1453 eurot, prillid 307,30 eurot (mis teeb kuus 146,69

eurot).

10. Hageja vanemad on varaliselt võrdses seisundis, neile kuulub kinnisasi (mis on elukohaks),

tegutsev ettevõte ja saavad üle Eesti keskmise töötasu. Kostja väide, et tema sissetulek on

400 eurot kuus ei ole usutav. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvad pidevad

sularaha sissemaksed. 808 Crew OÜ ja Arengu Hüpe MTÜ, mille tegelik kasusaaja kostja

on, on kasumit teenivad ja toimivad asutused, kus töö käib. Kostja on loonud oma ettevõte

brändi, mida ta ise esindab ja seal töötab. Lisaks on aktiivne ka youtube.com-is Kostja ei

ole nõus hagejale elatist tasuma ja ei ole seda tänaseni ka teinud – isegi mitte miinimum

ulatuses.

11. Kui esialgses hagis palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 374,55 eurot kuus

alates 01.08.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt elatis 3708,45 eurot,

siis 23.03.2026 menetlusdokumendis (dtl 254-255 ja 387-388) täpsustas hageja oma nõuet.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest s.o 01.08.2025 selliselt,

et

-

perioodi 01.08.2025 kuni 31.03.2026 eest 4256,40 eurot;

-

perioodi 01.04.2026 kuni 31.05.2026 eest 660,84 eurot kuus;

-

alates 01.06.2026 543,24 eurot kuus või

alternatiivselt

-

perioodi 01.08.2025 kuni 31.03.2026 eest 1466,40 eurot;

-

perioodi 01.04.2026 kuni 31.05.2026 eest 01.04.2026 avaldatud miinimumelatise

summa, millele on liidetud 117,60 (pool koolitasust), millest on lahutatud

peretoetused 77,50 eurot;

-

alates 01.06.2026 01.04.2026 avaldatud miinimumelatise summa, millest on

lahutatud peretoetused 77,50 eurot.

Tagasiulatuvalt palub hageja kostjalt välja mõista elatis summas 5777,52 eurot ja

alternatiivselt 2242,45 eurot.

KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 40-42, 238-240, 393-396)

13. Kostja tagasiulatuva elatisega ei nõustu ning palub selles osas jätta hagi rahuldamata.

Kostjalt ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine suuremas summas kui seadusjärgses

määras, sest hageja ei ole oma kulutusi tõendanud.

14. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada, et kostja ei tööta hetkel ja on keerulises

majanduslikus olukorras. Kostja igakuise sissetuleku suuruseks on töötukassalt saadav

hüvitis 400 eurot ja üle ühe kuu lapse toetus 80 eurot. Kostja loodab, et leiab endale lähiajal

uue töökoha, mis võimaldab majanduslikku olukorda parandada.

15. Kostja igakuised püsikulutused on eluasemelaen 746,47 eurot, laste koolitasud kokku

470,40 eurot (kostja tasub mõlema lapse koolitasu), interneti- ja mobiiltelefoni maksed

173,78 eurot, elektrienergiamaksed 60,79 eurot, vee- ja küttekulu 115,94 eurot. Kokku

moodustaks kostja peamised kulud (ilma toiduta) 1567,38 eurot, mis hetkel ületaks kordades

sissetulekut.

16. Elatise tagasiulatuv nõudmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda, kus ta ei

saaks hakkama oma elementaarsete igapäevaste kulutuste katmisega. Hageja pole ka varem

teatanud, et hakkab elatist ka tagasiulatuvalt nõudma, mistõttu tuleb kostjale hageja nõue

üllatusena ja ta pole saanud sellega arvestada oma sissetulekute ja kulutuste planeerimisel.

17. Kostja on nõus tasuma elatist miinimumsummas ning kui jätkab hageja koolitasu maksmist,

siis see tuleks miinimumsummast maha arvestada.

18. Kostjat toetab igakuiselt rahaliselt elukaaslane Exxxx Axxx Kostja on seni tasunud hageja ja

poja koolitasud, mistõttu osalenud sellega hageja ülalpidamises vahetult. Kostja palub

arvestada, et on koolitasu osas ülalpidamist tasunud seni muul viisil kui hageja seaduslikule

esindajale raha kandes ja palub sellest koolitasust pool (s.o 110 eurot) hageja nõutud

igakuisest elatisest maha arvestada. Kostja poolt tasutav hageja koolimaks on igakuiselt 221

eurot kuus, mida kostja on seni tasunud ka hageja seadusliku esindaja eest.

19. Kostja ei nõustu hageja kuludega ja viidates „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise

uuringule“ on seisukohal, et eluaseme kulust ei nähtu kuidas on arvestatud ning põhjendatud

kulu oleks mitte rohkem kui 26 eurot. Toidukulu oleks põhjendatud 133 eurot kuus,

transpordikulu 38 eurot kuus, tervishoiukulu 6 eurot kuus, hügieenile ja iluteenustele 13

eurot kuus, riietele ja jalanõudele 52 eurot kuus, taskurahaks 40 eurot kuus. Telefonikulu on

uuringu järgi juba arvestatud n-ö telekommunikatsioonikulutuste hulgas. Telefon on

põhjendamatult kallis ja prillide puhul pole aru saada, kas tegemist on nägemise- või muude

prillidega. Kui tegu on nägemisprillidega, siis on see kulu juba arvestatud tervisega seotud

kulutuste sees. Trennikuluga 34,99 eurot kuus kostja nõustub. Seega oleks uuringu andmeid

aluseks võttes hageja ülalpidamisega seotud mõistlikuks kulu suuruseks ühes kuus 367,99

eurot. Kui summale ka liita koolimakse 235,20 eurot, oleks ülalpidamiseks vajaliku kulu

suuruseks 603,19 eurot, mis teeks ühelt vanemalt nõutava elatise suuruseks ca 301 eurot.

Arvestades, et kostja on elatise maksmises ja kulude kandmises vahetult osalenud, tuleks

pool sellest kulust tasutavast elatisest maha arvestada.

20. Tagasiulatuva elatisega kostja ei nõustu, kostja pole soovinud, et lapsed elavad temast eraldi

ning kostja on tasunud igakuiselt mõlema lapse kooliarveid.

21. Kostja ei saa hageja viidatud ettevõtetest sissetulekut. Kontole kantud rahasummad on kostja

enamuses saanud elukaaslaselt Exxxxxxxxxxx. 2025 augustis saadud raha oli enamuses

saadud sõiduki KIA SOUL müügist ja seda raha kasutati ka kostja kasutuses oleva sõiduki

eest tasumiseks.

KOHTU SEISUKOHT

22. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased.

23. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on F.L-i vanemad R.Z ja I.J, kes on kohustatud PKS § 96 lg 1

kohaselt andma hagejatele ülalpidamist.

24. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises.

25. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab alates novembrist 2024 isa juures. Samuti ei ole vaidlust

selles, et kostja (ema) on tasunud hageja ja teise lapse (hageja venna) erakooli arved kuni

tänaseni.

26. 23.03.2026 seisukoha kohaselt nõuab hageja kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates novembrist

2024 erinevates summades, mis on PKS § 101 lg-s 1 arvutatud elatisest suurem.

27. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest

tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis

ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt

lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et

mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses.

28. PKS § 102 lg 3 näeb kohtule ette võimaluse välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas elatise, kui seda nõuavad lapse vajadused, tema

tavaline elulaad, seda õigustab vanemate varaline seisund või lapsega seotud kulutuste

jaotus vanemate vahel. Miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tuleb tõendada (Riigikohtu 26. juuni

2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Seega tuleb hagejal TsMS § 230 lg 1 kohaselt

miinimummäärast suuremaid kulutusi tõendada.

29. Kohus, hinnates hageja kulutusi ning arvestades nende vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulude põhjendatust, on seisukohal, et kõik kulutused ei ole viidatud suuruses põhjendatud

ega ka tõendatud. Kohus ei pea põhjendatud ülalpidamiskuluks hügieenikulutuste all

väljatoodud kulutusi ripsmete – ja küünte hooldusele, kuna elatis on mõeldud katma lapse

põhivajadusi ning need kulud ei kuulu selle hulka. Tõendeid selle kohta, et tegemist võiks

olla tervislikust seisundist tuleneva vajadusega (nt küünehaigus vms), kohtule esitatud ei

ole. Kohus peab hügieenikulutusi põhjendatuks 40 euro ulatuses kuus (juuksur,

nahahooldustooted, sh mõistlikus ulatuses meigivahendid). Hageja isa konto väljavõttelt,

nähtuv apteegikulu ei tõenda iseenesest, et tegemist on hageja kuluga. Tõendeid selle kohta,

et hageja nahk vajaks erilist hooldust, kohtule esitatud ei ole ning ka kostja on vastuväites

märkinud, et tema teada hageja nahk erilist hoolt ei vaja. Riiete ja jalanõude kulu on

põhjendatud mitte rohkem kui 70 eurot kuus.

30. Hageja on kulude tõendamiseks esitanud isa konto väljavõtted, millest nähtuvalt erinevad

maksed toidupoodides (Rimi, Selver, Konsum), apteegis, riidepoodides jne kuid neid ei ole

võimalik eristada ega nende pinnalt tuvastada, millised konkreetsed kulud või milline osa

nendest kuludest on hageja kulu. Kostja leiab, et hageja kulude suuruse osas tuleb lähtuda

lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringust, millega kohus ei nõustu. Kostja viidatud

uuringu eesmärk oli enne PKS-i elatist käsitleva seadusemuudatust hinnata lapse võimalikke

ülalpidamiskulusid. Kõnealune uuring on koostatud enam kui kuus aastat tagasi ning selles

kajastatud kuluartiklid ei vasta tänasele hinnatasemele.

31. Kohus, tutvudes hageja kulude loetelu ja tõenditega, peab põhjendatuks hageja kulutusi

õppemaksule 235,20 eurot (dtl 243), eluasemele summas 51,30 eurot (dtl 265-269), toidule

167 eurot, sideteenusetele 15,49 eurot (dtl 333), transpordile 137,25 eurot, hügieenile 40

eurot, tervishoiule 40 eurot (arvestades mh hageja vaimse tervise tegelemisega seonduvaid

kulusid), riietele-jalanõudele 70 eurot, treeningule 34,99 eurot (dtl 341-347), koolikohustuse

täitmiseks 10 eurot ja muudeks kuludeks (mis on seotud ajaviitmisega) mitte rohkem kui 50

eurot kuus. Taskuraha ei käsitleta elatisena, sest tegemist on vabatahtliku toetusega, mille

võimaldamine ja suurus sõltub vanema võimalustest.

32. Seega on kohus seisukohal, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulutused arvestades tema

tavalist elulaadi ühes kuus on ligikaudu 851,23 eurot, mis on suuremad kui PKS § 101 lg-s 1

arvutatud summa ning elatise väljamõistmisel tuleb nende suurusega arvestada.

33. Kostja on avaldanud, et on töötukassas arvel, tema sissetulek on 400 eurot kuus ning ka

istungil esindaja vahendusel on selgitanud, et majanduslik olukord ei ole muutunud.

34. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike (Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

35. Kostja on kohtunõudel esitanud oma konto väljavõtted (dtl 173-236) ning nendel nähtuvad

nii kostja kontole laekunud summad (mh Exxxx Axxxxx) kui sularaha sissemaksed (nt

14.08.2025 summas 150 eurot ja 2850 eurot, 15.08.2025 summas 850 eurot ja 50 eurot,

15.09.2026 1050 eurot, 17.09.2025 500 eurot, 06.01.2026 2700 eurot, 14.02.2026 1550

eurot, 16.03.2025 845 eurot ja 145 eurot), mis kinnitavad, et kostja majanduslik olukord ei

ole päris selline nagu ta väidab olevat. Konto väljavõttetelt nähtuvalt on kostjal piisavalt

rahalisi vahendeid, et jaguks lisaks enda kulutustele ja tarbimisharjumustele ka hagejale

elatise tasumiseks.

36. Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et kostjal on 100% osalus äriühingus 808 CREW

OÜ (dtl 352-365), mille tegevusalaks on tervishoid ja muud liigitamata tervishoiualad ning

kostja pakub selle all teraapia teenust (dtl 375-377) hinnaga 185 eurot tund. Ka Arengu

Hüpe MTÜ (endise nimega Harmooniline MTÜ) (dtl 373-374) tegeleb samal alal ning

kostja on üks tegelikust kasusaajast. Konto väljavõtetest nähtuvalt on eraisikud teinud kostja

kontole väiksemates summades ülekandeid. Kostja on senini tasunud mõlema lapse

õppemaksud ja nõus ka hagejale seadusega ettenähtud miinimummääras elatist tasuma.

Seega ei ole usutavad kostja väited, et tema majanduslik seis ei võimalda isegi laste kooli

õppemakse maksta ja teda aitab igakuiselt elukaaslane Exxxx Axx (dtl 412).

37. Hageja isa kontode väljavõtetelt (dtl 110-168) nähtuvalt on isa sissetulekuks töötasu 3154

eurot kuus. Hageja isal on osalus ettevõttes Kannikivi OÜ (dtl 169). Mõlemad vanemad on

kohtule avaldanud, et neile kuulub kinnisvara, mis on nende elukohaks. Seega võib esitatud

andmetele ja tõenditele tuginedes väita, et mõlema vanema varaline seisund ja sissetulekud

on piisavad, et panustada hageja ülalpidamisse ning jagada hageja põhjendatud ja vajalikud

kulud vanemate vahel võrdselt. Seda kinnitab ka asjaolu, et vanemad on suutnud lastele

võimaldada õppimist erakoolis. Kuna mõlemad vanemad on muuhulgas ettevõtjad, on neil

võimalus oma sotsiaalmaksuga maksutavate sissetulekute suuruseid mõjutada.

38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on võimeline hagejale andma ülalpidamist PKS

§ 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas, et katta hageja põhjendatud ja

vajalikud kulutused hageja isaga võrreldavas ulatuses.

39. Hageja nõuab kostjalt elatist 9 kuu eest tagasiulatuvalt s.o alates novembrist 2024 kuni

juulini 2025. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

40. Riigikohus on 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et

nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda. Kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud

isikult kordagi ülalpidamist nõudnud, saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust määrates. Ülaltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidavalt ülalpidamist nõudnud,

kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise

nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga

saab arvestada nõude ulatuse määramisel (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-16, p 20).

41. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tagasiulatuva elatise nõue PKS § 108 alusel põhjendatud,

kuna asja materjalidest nähtuvalt ei olnud vanemate vahel selget kokkulepet, kes millised

hageja kulud kannab. Vaidlust ei ole selles, et hageja õppemaksu on kogu aeg tasunud

kostja. Ka kostja konto väljavõttelt (dtl 190-218) nähtuvalt on kostja kandnud hageja

kulutusi (nt 23.11.2024 ülekanne 60 eurot selgitusega F.L-i tund) ja teinud hagejale 2024.

aasta novembris ja detsembris ülekandeid. Hageja isa on teinud kostjale 4. juunil 2025 (dtl

12-15) ettepaneku laste kasvatamiseks ja muuhulgas hagejale elatise tasumiseks alates

juulist 2025, märkides, et kui saavutatakse kohtuväline kokkulepe, siis tagasiulatuvalt elatist

ei nõua. Kostja on ettepanekule 16. juuni 2025 vastanud (dtl 18-21), et ei nõustu elatisega,

sest vanemad on kokku leppinud laste vahelduva elukoha ja kostja on valmis jätkama

mõlema lapse õppetasu maksmist. Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hagejal oli

enne novembrit 2024 vahelduv elukoht ning vanemad kandsid tema kulud vahetult ning

pärast hageja elama asumist isa juurde jätkas kostja hageja ja teise lapse õppekulude eest

tasumist. Õppemaksu tasumist saab lugeda vahetuks ülalpidamiseks. Kuna selge kokkulepe

laste kulude kandmise osas (v.a õppemaksu tasumine) puudus ning asja materjalidest

nähtuvalt muutis hageja elukohta kostja tegeliku nõusolekuta, mis tekitas vanemate vahel

erimeelsusi hageja viibimiskoha osas, ei ole tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku

november 2024 kuni juuli 2025 eest põhjendatud.

42. Kohus on eespool tuvastanud, et hageja kulutused on PKS § 101 lg-s 1 arvutatud summast

suuremad ning lähtuda tuleb tegelikest kuludest, mis on ligikaudu 851,23 eurot. Sellest

summast tuleb maha arvata hageja isa kontole laekuv peretoetus 80 eurot ja paariskuudel

(august, oktoober, detsember, veebruar, aprill, juuni) (dtl 349) laekuv pool lasterikka pere

toetusest 75 eurot. Seega on hageja kulud, mis jäävad vanemate kanda paariskuudel kokku

696,23 eurot ehk ühe vanema kanda jääb 348,12 eurot ja paaritutel kuudel (mil lasterikka

pere toetust ei maksta) 771,23 eurot ehk ühe vanema kanda 385,62 eurot.

43. Kuna kostja on tasunud senini õppemaksu 235,20 eurot, millest 117,60 eurot oli tema osa ja

117,60 eurot oli hageja isa osa, tuleb see elatise summast maha arvestada. Seega on alates

01.08.2025 elatise suuruseks paariskuudel 112,92 eurot kuus ja paaritutel kuudel 150,42

eurot kuni ajani, mil tuleb hageja õppemaksu maksta (s.o kuni 31.05.2026). Alates

01.06.2026, mil õppemaksu tasumise kohustust ei ole, ei ole hageja kulutused PKS § 101

arvutatud summast suuremad, mistõttu on põhjendatud alates 01.06.2026 elatis välja mõista

PKS § 101 lg 1 arvutatud suuruses. Kuna peretoetus 80 eurot laekub isale, tuleb sellega

elatise suuruse määramisel arvestada. Samuti tuleb arvestada lasterikka pere toetusega, mida

hageja isa saab üle ühe kuu (dtl 349) st paariskuudel.

44. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4

järgi makstakse elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

45. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

elatis alates 01.08.2025 kuni 31.05.2026 selliselt, et paariskuudel 112,92 eurot kuus ja

paaritutel kuudel 150,42 eurot kuus ja alates 01.06.2026 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni s.o 13.11.2027 elatise paariskuudel (juuni, august, oktoober, detsember, veebruar,

aprill) 281,12 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust ja lasterikka pere toetust) ja

paaritututel kuudel 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust).

46. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 (järgmine

indekseerimine on 01.04.2027), elatise suuruse arvutamisel võetakse arvesse lapsetoetust ja

lasterikka pere toetust (PKS § 101 lg 5), mis laekub hageja seadusliku esindaja

arveldusarvele.

47. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik