4-25-3368/28 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Virtu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2026, Rakvere Kohtumaja

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Väärteoasja number

4-25-3368

Väärteoasi

A. R. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A. H.

13.08.2025 otsuse peale väärteoasjas 2302,25,010030

Kaebuse esitaja

A. R., isikukood: XXX, elukoht: XXX;

Kaitsja

vandeadvokaat

Andi

Tubin,

ATTELA

Advokaadibüroo

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur,

volitatud esindajad I. M. ja J. K.

Kohtuistungi toimimise aeg

18.02.2026

Kohtuotsuse õiguslik alus

VTMS § 132 p 2, §-d 133-135, § 155, § 156

RESOLUTSIOON

1. A. R. kaebus rahuldada.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A. H. 13.08.2025 otsus

väärteoasjas 2302,25,010030, millega A. R.-i karistati AutoVS § 56 alusel rahatrahviga

75 trahviühikut ehk 600 eurot ning lõpetada A. R. suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. VTMS § 23 lausel hüvitada riigieelarve vahenditest A. R.-ile tema poolt valitud

kaitsjale makstud õigusabikulud kokku summas 1678 (üks tuhat kuussada

seitsekümmend kaheksa) eurot ja 35 senti.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kassatsiooni esitamise õigus

on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal. Kassatsioon Riigikohtule esitatakse Viru Maakohtu kaudu kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja kohtuväline menetlus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

liiklusgrupi patrullpolitseinik M. S. koostas 23.07.2025 A. R. suhtes väärteoasjas nr

2302,25,010030 väärteoprotokolli.

Väärteoprotokolli kohaselt A. R. 23.07.2025 kell 14.49 Harjumaal Maardu linnas Põhjaranna

tee 24 teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille

valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav ühenduse tegevusloa ärakiri. E-

veoselehe nr XXX kohaselt teostab vedu Ralfi Veosed OÜ (reg.kood 12205747).

Märgitakse, et eeltooduga rikkus A. R. AutoVS § 5 lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti

AutoVS § 56 järgi.

A. R. väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A. H. 13.08.2025 otsusega väärteoasjas nr

2302,25,010030 määrati A. R.-ile AutoVS § 56 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku

ulatuses, s.o 600 eurot. AutoVS § 5 lg 1 kohaselt tasuline veosevedu auto või autorongiga,

mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, on

kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritud teo,

protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. A. R.

käitumises karistust raskendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole, kergendava

asjaoluna arvestas menetleja isiku kahetsusega.

Kohtule edastatud väärteotoimikus on menetlusaluse isiku A. R. ülekuulamise protokoll ja

selle kohaselt juhtis ta 23.07.2025 autorongi Volvo XXX ja haagis XXX, veoseks oli kaer.

Muuga sadamas esitas politseile elektroonilise veoselehe, millel vedajaks on Waybilleris

märgitud Ralfi Veosed OÜ. Ise ta töötab veoautojuhina XXX OÜ-s, kus alustas tööd alles

01.07.2025 ega ole seetõttu veel tööde korraldamisega kursis.

Kaebus ja selle täiendused

3. A. R. kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas 09.09.2025 Harju Maakohtule kaebuse koos

lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A. H. 13.08.2025 otsuse peale väärteoasjas

2302,25,010030. Harju Maakohus edastas selle kohtualluvusel Viru Maakohtule.

Menetlusalune isik ei nõustu temale omistatud etteheitega. Väärteoprotokollis on

menetlusalusele isikule etteheidetud väärtegu kirjeldatud järgnevalt: autojuht teostas tasulist

veosevedu autoga mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus

ületab 40 km/h, kuid nõutav ühenduse tegevusluba puudus.

AutoVS § 5 lg 3 järgi võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda

või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud,

ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale

autojuhile. Menetlusalune isik selgitab, et XXX OÜ sõidukile registreerimismärgiga XXX

(sõiduk, mida juhtis menetlusalune isik) on ERAA väljastanud tegevusloa kinnitatud ärakirja

nr XXX. Tegevusluba kehtib kuni 12.10.2030.a. Menetlusalune isik on XXX OÜ-s töölepingu

alusel töötav isik.

Seega on tegevusloa ärakiri menetlusalusele isikule kehtivalt üle antud.

Kaitsja peab vajalikuks viidata Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.05.2021.a otsusele

väärteoasjas nr 4-20-5037, kus Viru Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse AutoVS

§ 56 järgi määratud karistuse osas ning lõpetas väärteomenetluse teos väärteotunnuste

puudumise tõttu. Kohus selgitas: kuivõrd AutoVS § 5 lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal

nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu

autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või

võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile ning 14.10.2020 sõlmitud tööjõu

rendilepingu kohaselt XXX OÜ rendib Ralfi Veosed OÜ-lt autojuht A. L., siis nõustub kohus

kaebuse esitajaga, et tegevusloa ärakiri on kehtivalt üleantud võlaõigusliku lepingu alusel

ettevõttele renditud autojuhile vastavalt AutoVS § 5 lõikes 3 sätestatule ning menetlusaluse

isiku A. L. teos puudub AutoVS § 56 sätestatud väärteo objektiivne koosseis ning

väärteomenetlus A. L. suhtes AutoVS § 56 järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada,

sest teos puuduvad väärteotunnused.

Kaitsja leiab, et eeltoodud põhjendustest, tõenditest, õigusaktidest ja kohtupraktikast

tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada ning kohtuvälise

menetleja 13.8.2025.a otsus täies ulatuses tühistada.

4. Vastuseks kohtu 02.10.2025 nõudele esitada kaebusele omapoolne kirjalik seisukoht teatas

kohtuvälise menetleja esindaja, et avaldab oma seisukoha kaitsja teesidele suuliselt

kohtuistungil. 20.11.2025 küsis kohus veelkord kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta

kaebuse suhtes, kuid 16.12.2025 saabunud vastuses keeldus kohtuväline menetleja taaskord

esitamast kirjalikku seisukohta teatades, et avaldab selle suuliselt istungil.

5. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 18.02.2025 täiendava seisukoha kaebuse juurde, milles

kaitsja märgib, et väärteoasja toimikus viidatud veoseleht nr XXX puudub. Seega ei ole

kohtuväline menetleja tõendanud asjaolu, et veoselehe kohaselt teostas vedu Ralfi Veosed

OÜ.

Lisaks märgib kaitsja, et AutoVS § 5 lg 1 järgi tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille

suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40

kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas

seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. AutoVS § 5 lg 3

järgi võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse

teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures

töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.

Kaitsja on kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et XXX OÜ sõidukile registreerimismärgiga

XXX (sõiduk, mida juhtis menetlusalune isik) on ERAA väljastanud tegevusloa kinnitatud

ärakirja nr XXX. Kaitsja on kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et menetlusalune isik on

XXX OÜ-s töölepingu alusel töötav isik. Asjaolu, et menetlusalune isik on XXX OÜ-s

töölepingu alusel töötav isik, nähtub ka kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud

väärteotoimikust (fail „Töötamise informatsiooni küsimine TÖR-ist“). Kohtuvälise menetleja

tuginemine menetlusaluse isiku karistamisel asjaolule, et veoselehele on vedajaks märgitud

Ralfi Veosed OÜ, on väär ja põhjendamatu: AutoVS § 5 lg 3 kohaselt võib tegevusloa

ärakirjal nimetatud vedaja (kaitsja rõhutus) tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse

teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud (kaitsja rõhutus),

ainult tema juures töölepingu (kaitsja rõhutus) või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu

teostavale autojuhile. Kaitsja selgitab, et kõik AutoVS § 5 lg 3 tingimused ärakirja kehtivaks

üleandmiseks on täidetud: a) tegevusloa ärakirjal on nimetatud vedaja XXX OÜ; b) sõidukile

XXX on väljastatud tegevusloa kinnitatud ärakiri; c) autojuht (menetlusalune isik) töötab

XXX OÜ-s.

Kaitsja on seisukohal, et seega ei oma tegevusloa ärakirja kehtivaks üleandmiseks mingit

tähtsust asjaolu, kes on märgitud vedajaks veoselehel. Tähtsust omab tegevusloa ärakirjal

nimetatud vedaja, kelleks on XXX OÜ.

Menetlus kohtus

6. A. R. sõnul oli ta 23. juulil 2025 tööl XXX. Võttis viljakoorma peale ja Muuga sadama

väravas pidas politsei teda kinni ja alustas kontrollimist. Ta töötab selles firmas alates 01.

juulist ja polnud sealse töökorraldusega veel kursis, kuna eelmises töökohas vedas ta ainult

sama firma materjali ja dokumendid olid paberi peal. Selgitas, et talle saadetakse

waybillerisse töökäsk ja tema avab selle, kui on koorem peal. Saab töökäsku lisada ainult

sõidu alguse, mitu tonni või kuupmeetrit materjali peal on ning saab muuta auto numbrit, kui

on teine masin. Kui jõuab sihtkohta, lõpetab sõidu, mida ei saa teha enne, kui on sisestatud

alguspunktist kuni sihtkohani kilomeetrid. See on kõik, mis ta sellel saatelehel üldse puutuda

saab. Tema seda töökäsku ei tee, talle see saadetakse, ta ei osanud talle etteheidetavat, kuid

veoselehe koostaja näpukat näha, kuid tema kindlasti endal süüd ei näe, tema on lihtne

autojuht. Seda kinnitas talle ka tööandja. Ralfi Veosed OÜ-ga ta mingeid sidemeid ei oma.

Veoselehte kontrollida ei osanud, kuna puutus kokku esmakordselt elektroonilisega. Tema

teada teostas seda vedu XXX, kuna ta töötas ju XXX, ei osanud näha vastuolu, et veoselehel

oli märgitud vedajaks Ralfi Veosed.

7. Kaitsja selgitas, et menetlusalusele isikule on ette heidetud ilma tegevusloa ärakirjata sõitu.

AutoVS § 5 lg 3 aga võimaldab tegevusloa ärakirja anda üle tema juures töölepingu või

võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. AutoVS § 5 lg 3 sätestatud

kehtivaks tegevusloa ärakirja üleandmiseks, on kõik täidetud. Esiteks tegevusloa ärakirjal on

nimetatud vedaja XXX OÜ; sõidukile XXX on väljastatud tegevusloa kinnitatud ärakiri;

autojuht (menetlusalune isik) töötab XXX OÜ-s. Järelikult on AutoVS § lg 3 eeldused

täidetud. Ärakiri on kehtivalt üle antud, sest juht töötab töölepinguga tegevusloal märgitud

vedaja juures ja sõidukil XXX on tegevusloa kinnitatud ärakiri olemas. Seega tegevusloa

ärakirja kehtivaks üleandmiseks ei oma mingit tähtsust asjaolu, kes on märgitud vedajaks

veoselehel. Veoseleht on deklaratiivne. Seal võib tekkida näpukas ja minna vale vedaja, aga

see ei tähenda sisuliselt seda, kes seda vedu teostab. Vedu teostas XXX töötav isik, XXXile

kuuluva autoga. Siin ei saa olla küsimustki, kuidas sai seda vedu teostada Ralfi Veosed, kui

veok ega haagis ei kuulunud Ralfile ja ka töötaja ei olnud Ralfi oma. Kaitsja oli seisukohal, et

A. R. teos puudub AutoVS § 56 sätestatud väärteo objektiivne koosseis ja väärteomenetlus

tuleb tema suhtes lõpetada.

8. Kohtuväline menetleja esitas istungil veoselehe, kust nähtub, et vedajaks 23. juulil 2025 oli

Ralfi Veosed OÜ. Miks seda veoselehte väärteo toimikus ei ole, ei osanud kohtuvälise

esindaja öelda. Kohus võttis veoselehe materjali juurde.

Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kaebuse esitaja süüline käitumine talle

inkrimineeritud õigusrikkumise toimepanemise osas on täielikult tõendamist leidnud.

Kohtuväline menetleja siiski ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga selles osas, et

veodokumendil märgitud vedaja ei mängi tähtsust. See on absoluutselt vastuolus seadusandja

poolt antud suunistega. Pean oluliseks viidata, et vastavalt AutoVS § 29 lg 3 peab tasulisel

veoseveol autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis

tõendab veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab veose saatja või

ekspedeerija. Seaduseandja on AutoVS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus seletuskirjas 490 asunud seisukohale, et tegemist on andmetega, mille põhjal

saab riikliku järelevalve teostaja kindlaks teha veolepingu osapooled (veose saatja, vedaja ja

saaja), veose peale- ja mahalaadimise kohad, pealelaadimise kuupäeva ja andmed veetava

veose kohta. Tegemist on vähima kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal

veodokumendil nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Veodokumendilt

nähtub, et vedajaks oli märgitud Ralfi Veosed OÜ. Seega vastavalt seadusandja põhimõttele

on veoleping sõlmitud vedajaga Ralfi Veosed OÜ, mitte aga XXX OÜ või mingi muu

ettevõttega. Ka patrulltoimkond, kes teostas riikliku järelvalvet 23. juulil 2025 on lähtunud

seadusandja suunistest ja on õigesti tuvastanud, et õigeks vedajaks oli märgitud Ralfi Veosed

OÜ, kes oligi tegelik vedaja. Kuivõrd vedaja on Ralfi Veosed OÜ, ning sõidukile pole

väljastatud ärakiri Ralfi Veosed OÜ nimele, mis on tõendatav ja jälgitav majandustegevuse

registri päringu vastustega, siis teostas autojuht vedu ilma kehtiva ärakirjata. Asjaolu, kes

kellele XXXi nimele väljastatud ärakirja üle andis, ei oma käesolevas asjas tähtsust.

Kohtuväline menetleja lähtus 23. juulil seadusandja suunistest, tuvastas, et veolepingul on

õigeks vedajaks märgitud Ralfi Veosed OÜ. Ka kaebuse esitaja kontrolli käigus kinnitas

riikliku järelvalve teostajatele, et vedu teostab Ralfi Veosed OÜ ja kohtuvälise menetleja

esindajale jääb arusaamatuks, kuidas professionaalne autojuht ei osanud nendele asjaoludele

veodokumendi kontrollimisel tähelepanu pöörata. Tänasel kohtuistungil kaebuse esitaja

kinnitas, et ta on läbinud autojuhi ameti täiendkoolituse. Seda asjaolu tõendavad ka

väärteotoimikus detailandmete päring isiku kohta, kust nähtub, et kaebuse esitaja oli läbinud

nimetatud koolituse 28. novembril 2022. Pean oluliseks ka viidata, Majandus-ja taristuministri

06.06.2018.a määruse nr 29 „Autojuhi ameti- ja täienduskoolituse kord, koolituse õppekavad,

nõuded autojuhi koolituse korraldamise õppekavale ja õppekava koostamisele, nõuded

autojuhi teadmistele ja oskustele ning pädevustunnistuse vorm“ § 9 lg 1 p 1, 2 ja 5 sätestatule

autovedude korraldamisega seonduvalt peab autojuht teadma: 1) autovedude olemust,

partnerite ja kontaktisikute erinevad nõudmisi ja ootusi, autovedude tähtsust vedude üldises

mahus, autoveo liikide iseärasusi riigisisesel, rahvusvahelisel, oma kulul korraldataval veol ja

veol tasu eest ning autovedudel kasutatavaid ettevõtlusvorme ja nende erisusi; 2) autoveo

tegevusalale juurdepääsu ning tegevusalal tegutsemise nõudeid, välislepinguid ning neist

tulenevaid piiranguid, vedaja vastutust autoveo korraldamisel ja veolubade süsteemi; 5)

autovedudel valitsevaid ohte ning ohu ennetamise põhimõtteid. Seega jääb kohtuvälisele

menetlejale arusaamatuks, kuidas oma ala professionaal saab nii kergemeelselt ja

kergekäeliselt võtta veodokumente üle vaadata ja ei pöörata tähelepanu sellele, et

veodokumendis märgitud andmed ei vasta tegelikkusele. Kohtuvälise menetleja esindaja on

seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eripreventiivseid eesmärke

ning vastab kaebuse esitaja süü suurusele.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi seisukohale, et ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, et tühistada

otsust, seega tuleb jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata.

9. Kohtus uuriti järgmisi tõendeid:

- E-veoseleht XXX süsteemist WAYBILLER, millelt nähtub, et 23.07.2025 transportis Ralfi

Veosed OÜ autojuht A. R. sõidukiga XXX ja haagisega kaera Muuga sadamasse;

-

väljavõte Töötamise registrist (TÕR), mille kohaselt töötab A. R. OÜ-s XXX töölepingu

alusel veoautojuhina alates 01.07.2025;

-

Äriregistrist väljatrükk XXX OÜ (XXX) kohta, mille kohaselt on tal majandustegevuse

registris tegevusluba;

-

Äriregistri väljatrükk OÜ Ralfi Veosed (12205747) kohta, mille kohaselt on tal

majandustegevuse registris tegevusluba;

-

Majandustegevuse registri väljavõtted, mille kohaselt on XXX OÜ-l (XXX) kehtiv (kuni

12.10.2030) veoseveo tegevusluba XXX sõidukile registreerimismärgiga XXX;

-

A. R. nädala töögraafik 18-07-2025 - 24-07-2025, käesolevas vaidluses asjasse

mittepuutuv;

-

Sõiduki detailandmete päring politseiasutustele, mille kohaselt nii Volvo XXX kui ka

haagis registreerimismärgiga XXX kuuluvad XXX OÜ-le;

- Vormikaamera salvestus 23.07.2025, millelt nähtub sõiduki kinnipidamine ning A. R.

selgitus, et ta sõidab erinevate autodega, puutub esimest korda kokku kontrolliga ning olukord

koos Waybillerist saadud veoselehega on tema jaoks täiesti uus.

Kohtu seisukoht

10. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

11. Väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse A. R.-i selles, et A. R. 23.07.2025 kell 14.49

Harjumaal Maardu linnas Põhjaranna tee 24 teostas tasulist veosevedu autoga, mille suurim

lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, kuid puudus nõutav

ühenduse tegevusloa ärakiri. E-veoselehe nr XXX kohaselt teostab vedu Ralfi Veosed OÜ

(reg.kood 12205747).

Autoveoseaduse (AutoVS) § 4 lg 2 kohaselt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi

tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4

lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud

registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.

AutoVS § 5 lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud

täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on

kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus

või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

AutoVS § 56 näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa

ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga.

Väärteoasja materjalide kohaselt on tegevusloa ärakirja kontrollitud majandustegevuse

registrist (MTR-ist) ja leitud, et sõidukile Volvo registreerimistähisega XXX on väljastatud

kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev ühenduse ärakiri ettevõttele XXX OÜ (XXX). Samuti

on kontrollitud veosevedu teostanud sõiduki kuuluvust ja on leitud, et nii Volvo XXX kui ka

haagis registreerimismärgiga XXX kuuluvad XXX OÜ-le. Ka on kontrollitud töötamise

registrist (TÖR-ist) autojuhi andmeid ning leitud, et A. R. töötab alates 01.07.2025

veoautojuhina XXX OÜ-s, kuid E-veoselehe nr XXX järgi oli veo teostajaks OÜ Ralfi

Veosed (12205747).

Menetlusalune isik on ülekuulamisel selgitanud, et alustas tööd XXX OÜ-s 01.07.2025, pole

sealse töökorraldusega kursis ning kuna Waybillerist saadud elektroonilisel veoselehel oli

märgitud veose vedajaks Ralfi Veosed OÜ, siis nii ta ka kontrollijatele ütles. Kohtuistungil

selgitas A. R., et puutus elektroonilise veoselehega Waybillerist kokku esmakordselt, ei

osanud tähelepanu pöörata vastuolule enda tööandja ja veoselehel märgitud veose vedaja

vahel ning et ise saab veoselehele sisestada aga teatud andmed ainult ja et töökäsu sealses

keskkonnas ehk veoselehe väljastab tööandja. A. R. on ka kinnitanud, et tal puudub

igasugune kokkupuude OÜ-ga Ralfi Veosed.

Kohus märgib, et Waybilleri süsteemis e-veoselehe peamiseks eesmärgiks on anda reaalajas

ülevaade koormate liikumisest. Töökäsult nähtub veotellimuse loomine, kes tuleb laadima

(veoki number ja autojuhi telefoninumber) ning kuhu ja millal on koorem jõudnud. E-

veoselehele ei ole käesoleval ajal kehtestatud kohustuslikke nõudeid. Käesoleval ajal

arendavad digitaalse saatelehe ja logistika tarkvara erinevad firmad (nt Planlogi ja Waybiller),

kuid kohustuslikus korras täidetavad nõuded neis puuduvad, peamine tähelepanu on pööratud

koorma parameetritele ning teekonna marsruudile.

2027. aastal jõustub kogu Euroopas eFTI (Electronic Freight Transport Information) määrus

(Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2020/1056), mis loob seadusliku aluse paberivaba

kaubaveo teostamiseks EU liikmesriikide vahel. Seega muutub E-veoseleht kohustuslikuks

ning sätestatakse ka sellega seotud andmekogud (kohustuslikud andmed).

Kohus on seisukohal, et selle eest, et kõik dokumendid oleksid korrektsed peab vastutama

tööandja. Antud juhul oli E-veoselehel nr XXX märgitud ekslikult veose vedaja, kusjuures

kõik muud andmed (veoki juhi andmed, sõiduki andmed jne) olid õiged. Kohtu hinnangul ei

ole õige panna ebakorrektselt vormistatud veosedokumendi eest vastutus töötajale ehk

autojuhile ja seda olukorras, kus A. R. oli XXX OÜ-s töötanud alles alla ühe kuu ega olnud

enda sõnul kogu sealse töökorraldusega veel kursis. Vormikaamera salvestuselt nähtub ka

asjaolu, et A. R. on kinnipidamisel küll äärmiselt koostööaldis, kuid samas ka ebakindel,

kinnitades pidevalt, et tema jaoks on kõik äärmiselt uus, isegi sõidumeeriku väljatrüki

saamiseks vajas ta kohtuvälise menetleja kinnitust, et 5 korda tuleb vajutada OK nuppu.

Väärteo toimikus oleva materjali põhjal ei küsinud kohtuväline menetleja sündmuskohapealse

menetluse käigus A. R.-ilt ka selgitust veoselehel märgitud andmete vastuolu osas, vaid lähtus

ainsast märgitud reast, et veost teostab Ralfi Veosed OÜ, kellel puudub selleks tegevusluba.

Kohtuistungil selgitas A. R., et eksitus selgus alles peale kohapealse menetluse lõppu, kui ta

helistas oma tööandjale, kelle sõnul autojuht süüdi pole. Samuti selgitas menetlusalune isik, et

töötas ennem XXX, kus vedas ainult enda materjali ja kõik oli paberlehe peal, seega ei osanud

ta vastuolule tähelepanu pöörata.

Kuivõrd veosevedu teostati XXX OÜ-le kuuluva autoga (Volvo registreerimistähisega XXX),

mille kohta on tegevusloa ärakiri antud (XXX) ja vedu teostas samas ettevõttes töölepingu

alusel töötav autojuht, siis asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku A. R. teos puudub

AutoVS § 56 sätestatud väärteo objektiivne koosseis ning väärteomenetlus A. R. suhtes

AutoVS § 56 järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest teos puuduvad

väärteotunnused. Kohus on kaebajaga ühisel seisukohal, et tähtsust omab tegevusloa ärakirjal

nimetatud vedaja, kelleks on XXX OÜ ning veoselehel märgitud vedaja ei ole käesolevalt

aktuaalne.

Lõpetuseks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil kõik muud etteheited

menetlusalusele isikule ei ole käesolevas väärteos asjakohased, kuna muid rikkumisi peale

väärteoprotokollis märgitu, ei ole A. R.-ile inkrimineeritud.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 punktist 2 rahuldab kohus A. R. kaebuse

täies ulatuses ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A. H. 23.07.2025 otsuse

väärteoasjas 2302,25,010030, millega A. R.-i karistati AutoVS § 56 alusel rahatrahviga 75

trahviühikut ehk 600 eurot ja lõpetab A. R. suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Menetluskulud

13. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas kohtule

menetluskulude nimekirja. A. R. on kohtumenetluses väärteoasjas nr 4-25-3368 kandnud

menetluskulusid kogusummas 1678,35 eurot (koos käibemaksuga summa). Menetluskulude

nimekirjale on lisatud menetluskulusid tõendavad arved nr 202602008 ja 202509045 koos

spetsifikatsiooniga.

Kaebuse esitaja palub jätta tekkinud õigusabikulud ja kaitsja sõidukulu kogusummas 1678,35

eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus

leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud

õigusabiga.

Kuivõrd kohus on käesoleval juhul leidnud, et väärteomenetlus tuleb AutoVS § 56 järgi

kvalifitseeritava rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis leiab kohus, et A.

R.-ile kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele 1678,35 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik