3-26-1183/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-1183

Kohtuasi

X-i kaebus tsiviilasjade menetlemisega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas 21. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt

järgmist.

1.1. Pärnu Maakohtu kohtuniku menetluses on kaebaja hagiavaldused kohtuasjades nr 2-23-

15640 ja nr 2-23-15547. Kohtuasjas nr 2-23-15640 nõuab kaebaja kostjalt 3501 euro ja viiviste

väljamõistmist ning kohtuasjas nr 2-23-15547 on nõude suuruseks 3430 eurot, millele lisanduvad

viivised. Kaebaja märgib, et kogu menetluse jooksul on kohtunik käitunud üleolevalt, on

ignoreerinud kaebaja pöördumisi ja taotlusi ning jätnud rahuldamata taotlused tõendite

kogumiseks. Kohtunik on lubanud kostjatel käituda pahatahtlikult ning menetlust venitada.

Kaebaja on korduvalt taotlenud, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega, kuid kohtunik ei ole

seda teinud. Lisaks on kohtunikul lahendamata kõik taotlused, mis on esitatud ajavahemikul 1.

august 2025 kuni 21. aprill 2026. Vaatamata oma korduvatele lubadustele asja menetlus lõpule

3-26-1183

viia ja teha kohtuotsus mõlemas nimetatud asjas, ei ole kohtunik oma lubadusi täitnud ega

kohtuotsust teinud. Kaebaja õigusi on rikutud, sest kohtunik on õigusvastaselt viivitanud

hagiavalduste menetlemisega. Rikutud on kaebaja protsessuaalseid õigusi ning õigust saada oma

kohtuasjas mõistliku aja jooksul kohtuotsus. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastuolus olevaks põhiseadusega osas, milles see ei sätesta

konkreetseid tähtaegu, mille jooksul tuleb kohtunikul asi lahendada, ega mõistliku menetlusaja

määra.

1.2. Kaebaja taotleb, et kohus mõistaks Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja kohtuniku

tegevusetusega tekitatud varalise kahju hüvitise 6931 eurot ja mõistliku menetlusaja rikkumise

tõttu hüvitise 3000 eurot. Lisaks leiab kaebaja, et kohtunik on oma käitumisega/tegevusetusega

näidanud kaebaja suhtes üles äärmist lugupidamatust, mille tagajärjel tunneb kaebaja end

alandatuna ja tema heaolu on langenud. Eeltoodu tõttu tuleb välja mõista ka mittevaralise kahju

hüvitis 5000 eurot. Kõikidele summadele lisanduvad ka viivised.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse ese

2. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4), milles taotleb

varalise ja mittevaralise kahju hüvitist. Kahju on kaebajale väidetavalt tekitatud kahe tsiiviilasja

menetlemisega, kus kaebaja heidab kohtunikule ette menetlustoiminguid ja kaebaja kohtlemist

nende käigus ning asjaolu, et kohtuasjades ei ole tehtud lõpplahendit mõistliku aja jooksul.

Hüvitamiskaebus puudutab seega õigusemõistmisega seotud tegevust.

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole käesolevas asjas intensiivselt riivatud ja kaebust ei saa

pidada perspektiivikaks.

5.1. HKMS § 133 lg 1 kohaselt on varaliselt hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne

eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et 1000 eurot

ületavate nõuete puhul tuleks isiku õiguste riivet pidada igal juhul intensiivseks.

5.2. Kaebaja nõuab asjas varalise kahju hüvitist 6931 eurot ja mittevaralise kahju hüvitist kokku

8000 eurot (lisanduvad viivised). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja varalise kahju

hüvitise nõue tugineb tsiviilasjades esitatud hagide suurusele ning kaebaja hagisid ei ole veel

rahuldatud. Seega ei ole teada, kas kaebaja hagid kuuluksid üldse rahuldamisele ja millises

summas. Tegemist on seega hüpoteetilise varalise kahjuga, mida tegelikkuses ei ole tekitanud

kohus, vaid juhul, kui need rahuldamist leiavad, lasub tasumise kohutus väidetaval kostjal.

3-26-1183

Kohtu hinnangul ei saa ka asjaolu, et hagid on kohtu menetluses olnud kaks aastat ja viis kuud,

kaebaja õigusi kuigivõrd intensiivselt riivata. Üldiselt võtabki kohtumenetlus esimeses

kohtuastmes aega enam kui teises või kolmandas kohtuastmes ning isik ei saa kohtumenetlust

algatades eeldada, et tema hagi vaadatakse läbi mingi kindla aja jooksul. Menetluse pikkust

mõjutavad erinevad asjaolud, sh menetlusosaliste enda tegevus. Kohus märgib, et kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on mõlemas kaebaja viidatud tsiviilasjas kaebaja ise esitanud arvukalt

pöördumisi (sh ebavajalikke), mistõttu ei saa väita, et kaebaja enda tegevus poleks

kohtumenetluse pikkust mõjutanud.

Arvestades, et praeguse kaebuse esitamise ajendanud kohtuasjades menetletakse rahalisi nõudeid

ning kaebaja viibib ise kinnipidamisasutuses riigi ülalpidamisel, ei saa kohtulahendi ootamine

kaebaja õigustele kuigivõrd suurt mõju avaldada. Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude

suurus halduskohtus on ka selgelt ülepaisutatud. Kaebaja õiguse riivet võib praeguses asjas

pidada väheintensiivseks.

5.3. Kohus leiab, et kaebaja kaebusel puudub ka eduväljavaade. Riigivastutuse seaduse (RVastS)

§ 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud

kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

Käesoleval juhul on selge, et tsiviilasju lahendavat kohtunikku ei ole kriminaalkorras karistatud,

mistõttu kaebaja hüvitamiskaebus on perspektiivitu. Ühtlasi ei nähtu kaebusest, et asjas esineksid

RVastS § 15 lg-s 31 sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks

asjaomase menetlusega seoses pöördunud individuaalkaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu

poole. Samuti ei ole tegemist vaidlusega Euroopa Liidu õiguse kohaldamise või kohaldamata

jätmise üle, mis lubaks kõrvale kalduda RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud piirangust (vt nt

Riigikohtu 20. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-1684).

5.4. Kohus märgib, et eeltooduga sarnasele seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus

17. veebruari 2026. a määruses asjas nr 3-25-3270, lahendades kaebaja samasisulises vaidluses

kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebust.

6. Tuginedes eelnevale asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema

riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis nime asendamist, tuleb sellest kohut teavitada

enne lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik