Legislator Case Law & Legislation
2-22-4312/50 AI generated

2-22-4312/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-22-4312/50
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

Legislator headnote

AI generated

2-22-4312/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

Keywords

AI generated
sufficient earning capacity duty to seek employment limited work availability temporary loss of work permanent earning incapacity eligibility for unemployment benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Rakvere

Kohtuasja number

2-22-4312

Kohtuasi

J K kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine ja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik/usaldusisik: J K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-

post: xxxx; xxxx)

Võlausaldajad:

1) OÜ Xxxx (registrikood xxxx)

2) Xxxx AS (registrikood xxxx)

3) XxxxOÜ (registrikood xxxx)

4) xxxxOÜ (registrikood xxxx)

5) XxxxAS (registrikood xxxx)

6) XxxxOÜ (registrikood xxxx)

7) XxxxOÜ (registrikood xxxx)

8) Narva kohtutäitur T A (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada J K (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada J K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded J K vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud

kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus.

Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat

isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse,

ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui

võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei

saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

3. Vabastada J K usaldusisiku kohustusest tema enda kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele.

5. Avaldada teade J K kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. Viru Maakohus kuulutas 14.04.2022 välja J K pankroti. Pankrotihalduriks nimetati L Y.

08.11.2022 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.

2. Viru Maakohtu 18.11.2022 määrusega lõpetati J K pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete osa, mille

ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: XxxxAS võlanõue 8413,80 eurot; XxxxOÜ

võlanõue 2750,49 eurot; kohtutäitur T A võlanõue 156,30 eurot, Xxxx AS võlanõue 912,98

eurot, Xxxx OÜ võlanõue 1457 eurot, XxxxOÜ võlanõue 10 579,70 eurot, XxxxOÜ võlanõue

1091 eurot ja OÜ Xxxx võlanõue 2190,29 eurot. Sama määrusega algatati J K kohustustest

vabastamise menetlus, võlgniku usaldusisik jäeti määramata ning kohustati J Kt ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Võlgnikku/usaldusisikut kohustati esitama kohtule iga-aastaselt

usaldusisiku aruanne, esimene aruanne tuli kohtule esitada 05.10.2023.

3. Võlgnik/usaldusisik on kohustuste vabastamise ajal esitanud aruanded järgmiselt:

03.10.2023 – võlgnik on puuduva töövõimega isik, kahe alaealise lapse ema. Võlgniku

sissetulekud perioodil 07.12.2022-08.09.2023 moodustasid kokku 10 7885,19 eurot, sh

töövõimetoetus kokku 4821,73 eurot, ühekordne pensioni II samba väljamakse 2499,39 eurot,

peretoetused kokku 2160 eurot, ülekanded eraisikutelt ja sissemaksed kontole kokku 641,18

eurot, sotsiaaltoetused kokku 421,18 eurot, elatisabi 200 eurot, rehabilitatsiooni sõidukulud

41,55 eurot. Võlausaldajate fondi kuuluv osa moodustas 322,77 eurot. Võlausaldajatele

väljamakseid teostatud ei ole. 13.10.2023 esitas võlgnik uue aruande, mille kohaselt on

võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 322,77 eurot, sh XxxxAS-le 98,58 eurot;

XxxxOÜ-le 32,21 eurot; kohtutäitur T Ale 1,84 eurot, Xxxx AS-le 10,69 eurot, Xxxx OÜ-le

17,07 eurot, XxxxOÜ-le 123,94 eurot, XxxxOÜ-le 12,78 eurot ja OÜ-le Xxxx 25,66 eurot.

22.10.2024 esitatud aruande kohaselt on võlgnik puuduva töövõimega, võlgniku sissetulekud

perioodil 09.09.2023-15.10.2024 moodustasid kokku 12 284,29 eurot, sh töövõimetoetus

kokku 7726,11 eurot, peretoetused kokku 3120 eurot, ülekanded eraisikutelt ja sissemaksed

kontole kokku 591,89 eurot, sotsiaaltoetused kokku 749,01 eurot, sotsiaaltoetus

pensionäridele 50 eurot, raha tagastused veebiplatvormidelt 7,87 eurot, rehabilitatsiooni

sõidukulud 39,04 eurot, intress pangast 0,01 eurot. Võlausaldajate fondi vahendeid ei

kogutud. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 27.10.2025 aruande kohaselt on

võlgnik puuduva töövõimega, võlgniku sissetulekud perioodil 16.10.2024-24.10.2025

moodustasid kokku 13 557,71 eurot, sh töövõimetoetus kokku 7722,16 eurot, peretoetused

kokku 2880 eurot, ülekanded eraisikutelt ja sissemaksed kontole kokku 1467,32 eurot, Xxxx

OÜ-lt (lepinguline tasu) 670 eurot, sotsiaaltoetused kokku 643,23 eurot, sotsiaaltoetus

pensionäridele 25 eurot, koolitoetus 150 eurot. Võlausaldajate fondi vahendeid ei kogutud.

Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Koos aruannetega on kohtule on esitatud

pangakontode väljavõtted.

4. 06.11.2025 vastuses teatab XxxxOÜ (võlausaldaja), et võlgnik on tasunud võlausaldajale

32,21eurot, võlgnevuse jääk on 858,76 eurot. XxxxOÜ palub lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

11.11.2025 vastuses teatab OÜ Xxxx (võlausaldaja), et võlgnik on tasunud võlausaldajale

25,66 eurot, võlgnevuse jääk on 1533,25 eurot. Võlausaldaja leiab, et võlgnik peaks kohtule

esitama täiendavad tõendid, mille alusel saaks hinnata, et võlgnikul puudub võimalus

tasuvama töö leidmiseks. Kui kohtu hinnangul võlgnikul puudub täielikult võimalus

tervislikust seisundist tulenevalt tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks,

siis tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning vabastada võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastasel juhul lõpetada kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

Võlausaldajate XxxxOÜ ja XxxxOÜ esindaja teatas 12.11.2025 vastuses, et võlausaldajatele

on laekunud võlgnevuse katteks: Xxxx OÜ-le 162,38 eurot ja XxxxOÜ-le 16,74 eurot.

Võlausaldajad paluvad lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata

jäänud kohustustest vabastamata.

Narva kohtutäitur T A 14.11.2025 vastuse kohaselt moodustab võlgnevuse jää 154,46 eurot,

tasutud on 1,84 eurot. Võlausaldaja märgib, et võlgniku mittearestitava ja arestitava

sissetulekute arvestus ei ole arusaadav. Isegi kui lähtuda täitemenetluse seadustikust

mittearestitava sissetuleku arvutamisel ning võtta arvesse ülalpeetava(te) olemasolu, siis nt

05/2025 sissetulekust mittearestitav osa oleks 1423,61 eurot ning arestimisele kuuluks 121,78

eurot; 10/2025 sissetulekust mittearestitav osa oleks 1017,33 eurot ning arestimisele kuuluks

94,05 eurot. Kohtutäituri hinnangul kasutab võlgnik pankrotimenetlust selleks, et vältida oma

rahaliste kohustuste täitmist, ega ole näidanud üles piisavat tahet ega pingutust nõuete

täitmiseks. Võib-olla võlgnik ei saa aru, kuidas teha arvutust. Lähtudes eeltoodust leiab

kohtutäitur, et võlgadest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning võlgnikku ei tuleks

võlgadest vabastada. Alternatiivselt saaks võlgadest vabastamise menetluse pikendada.

07.04.2026 vastuses teatas XxxxAS, et võlausaldajale on tasutud 98,58 eurot, võlgnevuse jääk

on 8315,22 eurot. Aruannetest ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud tõendavad dokumendid

seoses oma tervisega või täieliku töövõimetusega. Võlgnik on öelnud, et tal on täielik

töövõimetus, aga võlgnik ei ole seda dokumentaalselt tõendanud. Võlgnikul lasub kohustus

tõendada oma tegevust või tegevusetust ning kohtul tuleb kontrollida reaalset olukorda, seega

ei piisa pelgalt võlgniku ütlustest. Võlgnik ei ole teostanud ka vabatahtlike makseid näitamaks

üles minimaalsetki tahet oma nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja leiab, et kohustustest

vabastamise menetlust tuleks pikendada ja võlgnikul leida minimaalne töö või tulu, mille

arvelt nõuete katteks mingidki summad panustada.

Xxxx AS ja Xxxx OÜ seisukohti ei esitanud.

5. 19.03.2026 toimunud kohtuistungil kuulas kohus võlgniku ära ja võlgnik andis vande.

Võlgnik kinnitas aruannetes esitatu õigsust. Esimesel aastal õnnestus väljamakseid teostada

tänu väljavõetud pensioniosakutele. Tal on täielik töövõimetus, sissetuleku teenimiseks

puudub võimalus. Sissetulekud koosnevad töövimetuspensionist ja lastetoetustest, kokku ca

800 eurot. Lapsed elavad koos temaga. Võlgnik soovib, et ta vabastataks võlgnevustest, siis

saab alustada uut elu. Elab munitsipaalkorteris. Igakuiselt maksab selle eest 350 eurot, pluss

elekter. Teda toetab tema ema. Laste isa lapsi ei toeta. Elatis on kohtu kaudu välja mõistetud,

kuid ta ei maksa. Vara puudub. Viimati töötas ca 8 aastat tagasi. Soovib tegeleda oma

tervisega, et tulevikus oleks võimalik tööd leida. Kohustusi juurde tekitanud ei ole.

13.02.2026 esitas võlgnik Xxxx teate ravile pöördumiseks 12.02.2026. 07.04.2026 esitas

võlgnik täiendavad tõendid terviseseisundi kohta (Sotsiaalkindlustusameti tõend puude

olemasolu kohta, kehtib kuni xxxx, Töövõimekaart, millelt nähtub, et võlgnikul on puuduv

töövõime alates xxxx kuni xxxx; Eesti Töötukassa 17.01.2024 otsus nr. xxxx töövõime

hindamise kohta – puuduv töövõime alates 12.02.2024 kuni 11.02.2029; Eesti Töötukassa

23.01.2023 otsus nr. xxxx töövõime hindamise kohta – puuduv töövõime alates 12.02.2023-

11.02.2024; Eesti Töötukassa 25.02.2021 otsus nr. xxxx töövõime hindamise kohta – puuduv

töövõime alates xxxx-xxxx).

Kohtumääruse põhjendused

6. Alates 01.07.2022 reguleerivad kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja

läbiviimist FiMS §-d 44 jj. Seadust kohaldatakse pärast füüsilise isiku maksejõuetusseaduse

jõustumist 1. juulil 2022 esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele (FiMS

§ 68 lg 1). FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise kolme

aasta möödumisel menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlust alustati

18.11.2022 ja kohustustest vabastamise menetluses saabus lõpptähtaeg 18.11.2025.

7. FiMS § 44 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on

ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei

vabastata. Kohustustest vabastamine toimub käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras. FiMS

§ 47 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva

määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada

andma (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle

andma (lg 6).

Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine on ettenähtud võlgnikele, kelle majanduslik

olukord on eriti raske. Kohustustest vabastamine peaks võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma võlgnikule uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja

sotsiaalseks eluks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-16 p 14). Riigikohus on leidnud, et kui

võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt

süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest

vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Võlgnik peab

kohustustest vabastamise menetluse ajal andma endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Kokkuvõtvalt on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud võlgnikele,

kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Seisukohad on

kohaldatavad ka FiMS-i osas.

8. J K kohustustest vabastamise menetlus algatati 18.11.2022 kohtumäärusega. Kohus

analüüsib käesolevalt, kas on alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

9. Kohus tuvastas, et Eesti Töötukassa 17.01.2024 otsusest nr. xxxx tulenevalt on võlgnikul

puuduv töövõime alates 12.02.2024 kuni 11.02.2029. Varasemad hindamised toimusid

aastatel 2021 ja 2023: Eesti Töötukassa 23.01.2023 otsusest nr. xxxx tulenevalt on võlgnikul

puuduv töövõime alates xxxx-xxxx ning Eesti Töötukassa 25.02.2021 otsusest nr. xxxx

tulenevalt on puuduv töövõime alates 12.02.2021-11.02.2023.

17.01.2024 otsusest nähtub, et võlgnikul on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas,

mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused.

Võlgnikul on rasked

tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades, mille

põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Võlgnikul on raske tegutsemispiirang muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired ning

närvisüsteemihaigused. Võlgnikul on peavalu tõttu piiratud ringi liikumine. Võlgnikul on

kognitiivsete, psühhomotoorsete, isiksuse, emotsioonide ja unehäirete tõttu piiratud

igapäevaste tegevuste tegemine ja keeruliste oskuste omandamine. Võlgnikul on vaimse

energia taseme vähesuse, psühhomotoorsete, isiksuse ja emotsioonide funktsioonide häirete

tõttu piiratud oma aktiivsuse reguleerimine ja stressiga toimetulek. Võlgnikul on

psühhomotoorsete, isiksuse ja emotsioonide funktsioonide häirete tõttu piiratud suhtlemine

ning käitumise kohandamine. Arvestades võlgnikul tervisekahjustuse iseloomu, on tema

töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.

19.03.2026 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et tal ei ole võimalik töötada, kuna haigusest

tulenevalt ei ole võimalik tööd leida. Töö leidmiseks on vajalik tegeleda raviga.

10. 18.11.2022 kohtumääruse kohaselt oli võlgnikul/usaldusisikul kohustus esitada kohtule

iga-aastaselt aruanne, esimene aruanne 05.10.2023. Esimese aruande esitas

võlgnik/usaldusisik 03.10.2023, selle täpsustuse 13.10.2023. 22.10.2024 aruanne oli esitatud

väikese hilinemisega; 27.10.2025 aruanne samuti hilinemisega, pärast 15.10.2025 kohtunõuet.

Kohus leiab, et mõningane aruannete esitamisega hilinemine ei ole käesoleval juhul aluseks

jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

11. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on tema sissetulekuks olnud Eesti

Töötukassalt saadav töövõimetoetus, samuti Sotsiaalkindlustusameti poolt saadud

sotsiaaltoetused, peretoetused, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 lg 1 p 6¹ kohaselt pöörata

ning võlgnikul ei ole olnud sellisel määral sissetulekuid, millele saanuks TMS § 132 lg 1

kohaselt sissenõuet pöörata. Ärakuulamisel on võlgnik selgitanud, et tal oli võimalus 2023.

aastal teha väljamakseid võlausaldajatele tänu väljavõetud pensioniosakutele.

12. Tuvastatult on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud võlausaldajatele

väljamakseid kokku 322,77 eurot (2023. aastal). Kohus möönab, et kuigi võlgnik on

võlausaldajatele teinud menetluse kestel väljamakseid ühel korral ja väga minimaalses

ulatuses, siis kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused, so võlgniku tervislik

seisund, mis seab olulised piirid võlgniku tegevusele, sh töötamisele ja tasuva töö leidmisele.

Kohus leiab, et kui võlgnikul on pikemaajaliselt tuvastatud puuduv töövõime ja võlgniku

püsivaks sissetulekuks on menetluse ajal olnud peamiselt töövõimetoetus, millele ei saa

sissenõuet TMS § 131 mõistes pöörata, siis ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi

rikkunuks. Võlgnik omab puuduvat töövõimet alates 2021. aastast. Kohtu hinnangul ei ole

võlgnik rikkunud FiMS § 47 sätestatut. Võlgnik/usaldusisik on aruannetes avaldanud ning

ärakuulamisel kinnitanud, et tema tervislikku seisundit arvestades ei ole töötamine võimalik.

Võttes arvesse võlgniku poolt esitatud selgitusi ja 07.04.2026 esitatud tõendeid, on kohus

seisukohal, et võlgnikul ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimalik arvestatavat tulu

teenida ja sellest tingituna püsib võlgniku majanduslik olukord muutumatuna.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb

lõpetada ning vabastada võlgnik tema täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 49 lg 11). Kohus

vabastab J K usaldusisiku kohustusest tema enda kohustustest vabastamise menetluses FiMS

§ 55 lg 1 p 2 alusel, so kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel.

13. FiMS § 49 lg 13 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud, sellest keeldunud või kohustustest vabastamise menetlust pikendanud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

FiMS § 50 kohaselt kui võlgnik vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate

nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud (lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustus (lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (lg 3).

Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda (lg 4).

14. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik