2-25-13948/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-13948

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A G vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

871.49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: A G (IK xxxx, rahvastikuregistris kehtivad elukoha

andmed puuduvad, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A G vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.

2. Välja mõista A Gilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks:

2.1. põhivõlgnevus 330.72 eurot;

2.2. viivis 121.85 eurot;

2.4. viivis põhivõla 330.72 eurot tasumata osalt alates 24.04.2026 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 väljamõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 56% ulatuses A Gi kanda ja 44% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

5. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 422.50 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude suuruseks 150 eurot.

6. Välja mõista A Gilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 221.20 eurot ja

viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

7. A Gil tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole xxxx viitenumbriga xxxx.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (6)

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010

Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26.08.2025 (täiendavad selgitused ja

ümberarvestus 12.09.2025) Viru Maakohtule hagi A Gi (kostja) vastu põhivõlgnevuse 429.99

eurot, intressivõlgnevuse 27.02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 311.29 eurot ning

lisanduva viivise alates 27.08.2025 kuni põhinõude 429.99 eurot täitmiseni lepingus

kokkulepitud kolmekordses seadusjärgses viivisemääras, s.o 24% aastas. Hageja palub juhul,

kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhiosa 330.72 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast

päevast 21.01.2023 kuni põhiosa 330.72 euro tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 24%

aastas.

Hagiavalduse põhjal sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 10.11.2017 kliendilepingu, mille alusel

oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS-i pakutavate teenuste osutamiseks. Hageja

nõude aluseks on Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 16.07.2021 sõlmitud järelmaksu müügileping

seadme (Apple Watch Series 6 44 mm GPS + LTE (alumiinium) must ja Samsung Galaxy

Watch3 41 mm 4G pronks) ostmiseks, netohinnaga 878 eurot, lisandub lepingutasu 19.90

eurot, intressimääraga 21,9% aastas, krediidikulukuse määr 27,08%.

Kostja kohustus saadud krediidi tagastama maksegraafiku alusel perioodil 20.08.2021-

20.01.2023 vastavalt Telia Eesti AS-i esitatud arvetele. Kostja jäi maksetega võlgnevusse

alates 9. osamaksest, jättes tasumata arved maksetähtajaga 20.04.2022, 20.05.2022,

20.06.2022 ja 20.07.2022 arved. Telia Eesti AS saatis kostjale e-posti aadressil xxxx

07.06.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks

hiljemalt 21.06.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles

Telia Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles 22.06.2022.

Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja (kliendinumbriga xxxx) vastase nõude hagejale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta antud selgituste kohaselt krediidiandja

lähtus kostja maksevõime hindamisel taotluses esitatud andmetest (sissetulek 900 eurot,

igakuised kohustused puuduvad) ja tugines sellele, et kostjal oli kohustus esitada

krediidiandjale õigeid andmeid. Kliendi täidetud ja kinnitatud järelmaksu taotluse menetlemise

käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi esitatud andmetes, taotletud ja eelarvutatud koguriski

summa vahel, mistõttu pidas krediidiandja võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti

järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes,

ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.

12.09.2025 seisukohas hageja selgitab täiendavalt, et taotlust esitades kostja kinnitas esitatud

andmete õigsust ning et on teadlik, et Telia teeb järelmaksulepingu sõlmimise otsuse kostja

taotluses ja muudes asjakohastes andmekogudes olevate andmete põhjal. Maksehäireregistrisse

tehtud päringuvastuse järgi kostja maksehäired lõppesid 1-2 aastat tagasi. Hageja leiab, et

pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on

krediidivõime hindamiseks piisav, samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast.

2 (6)

Hageja teatab, et esitab kohtule ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et

esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, märkides samas, et

sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise tähtaeg on

saabunud. Hageja selgituste järgi hageja tasus lepingu sõlmimisel sissemaksu 175.60 eurot,

tasuda jäi põhiosa 702.40 eurot maksegraafiku järgi. Kostja tasus põhiosa ja intressi katteks

371.68 eurot, mille arvestamisel põhiosa katteks on kostjal tasumata põhiosa 330.72 eurot

(702.40-371.68).

2. Hagimaterjalid toimetati kostjale 15.12.2025 määruse alusel kätte 31.12.2025 avalikult

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud ega taotlenud enda ärakuulamist.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 871.49 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p-de 7 ja 9 alusel võib kohus

loobuda kohtuistungist ning jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga seadme järelmaksu müügilepingut (dtl 16-18) sõlmides

tegutses Telia Eesti AS krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on

tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402

lg 1 mõttes.

Poolte vahel puudub ka vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse põhikohustuse,

finantseerides asja omandamist ja võimaldades kostjal tagastada saadud krediit osamaksetega.

5. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13) (vt seoses hageja seisukohaga 04.04.2025

vastuses kohtu rollist tarbija krediidivõimelisuse hindamisel TrtRnKo 17.04.2025, 2-23-8628,

p 8.2).

6. Kohus tuvastas, et 16.07.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingus avaldatud krediidi

kulukuse määr 27,08% aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära

piiridesse (viimane avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2021

18,68%, kolmekordne määr seega 56,04%).

7. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

3 (6)

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Kohus esitas hagejale täiendavad selgitused ja nõuded hagi aluseks olevate asjaolude

selgitamiseks ja poolte tõendamiskoormuse kohta 02.09.2025 määruses. Kohus selgitas

muuhulgas, et kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid

andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse

§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

VÕS § 4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda seega

üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja

on kostjaga järelmaksu müügilepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja ei ole kohtule esitanud andmeid ega tõendeid, millest nähtuks, et kas ja

mille põhjal (hagis viidatud taustakontrolli raames) on krediidiandja kindlaks teinud kostja

sissetulekud ja kohustused, s.h kuidas mõistlikult kontrollinud kostja esitatud andmeid.

Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna alust väita, et kostja

finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav lepingust tuleneva rahalise

kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hageja ei ole ka välja toonud, et krediidiandja oleks

üldse kostjalt tema sissetulekute ja kohustuste kohta mingeid dokumente küsinud või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata.

Kohus selgitab, et tarbija maksevõime hindamisel ei saa lähtuda vaid konkreetse

krediidiandjaga sõlmitavast lepingust tarbijale tekkiva kohustuse suurusest võrrelduna isiku

(antud juhul ka kontrollimata) sissetulekuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohustuse eesmärk on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Ebapiisava kontrolli tagajärjeks

on see, et tarbijad saavad võtta mitmeid laene/krediiti erinevatelt krediidiandjatelt, elades selle

tulemusena üle oma võimete ning seejuures tihtipeale finantseerides uute laenudega juba

olemasolevate kohustuste tagasimakseid.

Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide tarbijast krediidisaaja

esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Hageja ei ole ka väitnud, et kostja oleks esitanud

krediidiandjale krediidi taotlemisel ebaõigeid andmeid. Samuti seadus ei näe vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või

tagasimaksete perioodi pikkusest.

Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et krediidiandja poolt järelmaksu müügilepingu sõlmimisel

läbi viidud kostja krediidivõime kontrollimine oli ebapiisav ja toimunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkudes.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kuni kolmanda lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Riigikohtu selgituse kohaselt peab krediidiandja ka kohtumenetluses

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma

sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja

muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse

4 (6)

laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei

ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud,

mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

24).

Järelmaksu müügilepingu sõlmimisest 16.07.2021 kuni 31.12.2022 oli Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0%, seega kostja ei pea selle perioodi eest

tasuma hagejale intressi. Alates 01.01.2023 kuni lepingus kokkulepitud viimase osamakse

tasumise tähtaja saabumiseni 20.01.2023 oli seadusjärgne intressimäär 2,5% aastas. Samas ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada.

Kostjal võimaldati järelmaksu müügilepingu alusel tasuda seadme maksumus 878 eurot

osamaksetena. Hageja selgituse põhjal, millele kostja ei ole vastu vaielnud, on kostja tasunud

lepingu täitmisena sissemaksu 175.60 eurot ja algse maksegraafiku järgi 1.-8. osamaksed kuni

20.04.2022 osamakseni summas 371.68 eurot, kokku 547.28 eurot.

Kostja tehtud maksete arvestamisel põhiosa maksete katteks ei olnud kostjal lepingu

ülesütlemise õigustamiseks vajalikku võlga ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (s.o

22.06.2022), kuna tehtud maksed katavad 1.-9. ja osaliselt 10. põhiosamakse (maksetähtajaga

20.05.2022). Seega on kostjaga sõlmitud järelmaksu müügilepingu ülesütlemise materiaalsed

eeldused täitmata ja ülesütlemine 22.06.2022 toimetu ning hageja nõuded ei kuulu sellel alusel

rahuldamisele.

9. Hageja arvestab kõik maksed (547.28 eurot) põhiosa katteks ja taotleb kostjalt

alternatiivselt, tulenevalt kokkulepitud maksegraafiku järgi kõikide osamaksete tasumise

tähtaja saabumisest, põhiosa võlgnevuse 330.72 eurot ja sellelt viivise lepingujärgses

viivisemääras 24% aastas alates lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast 21.01.2023

väljamõistmist.

Kohus leiab, et sellel alusel on hageja nõue põhiosa võlgnevuse väljamõistmiseks põhjendatud

ja tuleb rahuldada.

Samas kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võta VÕS § 4034 lg 7 teine lause

võlausaldajalt õigust nõuda viivist. Küll aga ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu hageja viivist nõuda lepingujärgsest intressimäärast lähtudes, vaid VÕS § 4034

lg 7, § 415 lg 1, § 94 ja § 113 lg 1 koostoimes seadusjärgses määras, kuna algselt kokkulepitud

intressimäär on asendunud seadusjärgse määraga (vt nt TlnRnKo 28.02.2025, 2-23-147731, p

40, TrtRnKo 30.03.2026, 2-24-17504, p 14). Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele

tuginedes. Kohus seega mõistab kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise 121.85 eurot

perioodi 21.01.2023 kuni 23.04.2026 (s.o otsuse tegemiseni, k.a) eest ja ja edasiulatuva viivise

alates otsuse tegemisele järgnevast päevast.

10. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 330.72 eurot,

otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 121.85 eurot ja lisanduva viivise

põhivõlalt seadusjärgses määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

12. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi alternatiivse/vähendatud nõude alusel ja osaliselt kokku hagihinnaga

486.14 eurot (põhinõue 330.72 + 121.85 eurot + viivis ühe aasta eest seadusjärgses

5 (6)

viivisemääras 10,15% aastas hagi esitamise aja seisuga, 33.57 eurot), mis moodustab algselt

esitatud haginõudest hagihinnaga 871.49 eurot umbes 56%. Seega tuleb jätta menetluskuludest

56% kostja kanda ja 44% hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 245

eurot ja hageja õigusabikulu 338 eurot (2 h x 169 eurot/h), 22.09.2025 täienduste põhjal on

hageja õigusabikulud 422.50 eurot (2,5 h x 169 eurot/h).

Kohus leiab, et riigilõiv 245 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud 422.50 eurot.

Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil,

mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige

enam 1,5 tundi, mis hõlmab ka kohtu nõudmisel täiendavalt antud selgitusi. Kohus selgitab, et

kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad

vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö

tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste

andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat

kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 395 eurot (245 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 221.20 eurot

(56% 395 eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

14. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

6 (6)