2-26-6045/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

D.A Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-26-6045

Tsiviilasi

I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks

ja hagi tagamise taotlus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: I.E (isikukood XXX,

Hageja II: D.A (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kostja: kohtutäitur O.W

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja tagastada esitajale I.E ja D.A 16. märtsi 2026 määrusega

tsiviilasjast nr 2-26-zzzzz eraldatud hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks koos hagi

tagamise taotlusega. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta

2. Menetluskulud jäävad hagejate kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.E (hageja I) ja D.A (hageja II) esitasid 23. veebruaril 2026 Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr

2-26-zzzzz menetlusdokumendi, mis sisaldab: (I) hagi kohtutäitur O.W vastu varalise kahju

hüvitamiseks, mis on tekkinud kohtutäituri ametikohustuste süülise ja raske rikkumise tõttu ning

(II) kaebust kohtutäiturite O.W, EK ja Rai tegevuse peale ja esialgse õiguskaitse taotluse. Sama

päeval esitas I.E maakohtule hagejate täiendavad seisukohad ja täiendava tõendi.

2. Kohus 25.02.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz muuhulgas keeldus menetlusse

võtmast I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu koos seonduva riigi õigusabi taotlusega, leides, et

hagi ja sellega seotud riigi õigusabi taotluse menetlemine ei ole maakohtu pädevuses ning hagi ja

sellega seotud riigi õigusabi taotlus tuleb vastavalt kuuluvusele edastada Tallinna Halduskohtule.

3. Tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz esitasid hagejad 25. veebruaril 2026 uue menetlusdokumendi mis

sisaldab (I) hagiavalduse parandatud tervikteksti ning (II) kaebust kohtutäiturite tegevuse peale ja

esialgse õiguskaitse taotlust koos kõikide lisadega.

07. märtsil 2026 esitas I.E ja D.A menetlusabi taotluse avalduselt riigilõivust vabastamiseks.

07. märtsil 2026 esitas avaldaja/hageja I.E määruskaebuse 25. veebruari 2026 kohtumääruse

tühistamiseks ning 11. märtsil 2026 esitasid I.E ja D.A ühiselt allkirjastatud määruskaebuse.

2-26-6045

12. märtsil 2026 esitas I.E ja D.A menetlusabi taotluse määruskaebuselt riigilõivust

vabastamiseks.

13. märtsil 2026 esitasid I.E ja D.A hagejatena kolmandat korda hagiavalduse täienduse.

15. märtsil 2026 esitasid I.E ja D.A menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja riigi

õigusabi korras advokaadi saamiseks.

15. märtsil 2026 esitasid I.E ja D.A mõlema allkirjaga neljandat korda hagiavalduse täienduse

(pealkirjaga „Avaldus hagiavalduse täiendamiseks uute asjaolude ilmnemisel) ja eraldi

menetlusdokumendi pealkirjaga „Hagiavaldus Pärnu Maakohtule“.

Samal kuupäeval, 15. märtsil 2026, esitasid I.E ja D.A kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga

„ Avaldus hagi tagamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks“, milles paluvad peatada

viivitamatult kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpliku kohtuotsuse jõustumiseni kõik kohtutäitur

O.W (kostja) poolt hagejate suhtes läbiviidavad täitemenetlused, sealhulgas, kuid mitte ainult,

menetlused viitenumbritega xxxxxxxxxxxxx

4. Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz 16. märtsi 2026 määrusega: 1) jättis rahuldamata

I.E ja D.A menetlusabi taotlus 07.03.2026 määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks; 2)

rahuldas I.E ja D.A 07.03.2026 määruskaebus Pärnu Maakohtu 25.02.2026 määrusele; 3) tühistas

Pärnu Maakohtu 25.02.2026 määruse osaliselt, s.o osas, millega kohus keeldus menetlusse

võtmast I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu koos seonduva riigi õigusabi taotlusega; 4) eraldas

tsiviilasjast nr 2-26-zzzzz I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamise nõudes ning

määras jagada uus tsiviilasi jagada vastavalt Pärnu Maakohtu tööjaotusplaanile. Kohus selgitas, et

peale uue tsiviilasja registreerimist otsustatakse I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu kahju

hüvitamise nõudes menetlusse võtmine.

5. Eraldatud tsiviilasi, I.E ja D.A hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks, registreeriti

kohtute infosüsteemis uue tsiviilasjana nr 2-26-6045.

Tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz jätkab kohus I.E ja D.A kaebuse lahenadmist kohtutäitur O.W

tegevuse peale, kohus võttis kaebuse 08. aprillil 2026 menetlusse.

6. 09. märtsil 2026, s.o pärast 07. märtsil 2026 määruskaebuse esitamist tsiviilasjas nr 2-26-

zzzzz hagi menetlusse võtmisest keeldumise peale ja enne selle määruskaebuse lahendamist,

esitasid I.E ja D.A Pärnu Maakohtule e-toimiku kaudu sama hagiavalduse kohtutäitur O.W vastu

kahju hüvitamiseks eraldi tsiviilasjana nr 2-26-wwww, hagi ei ole veel menetlusse võetud.

Tsiviilasjas nr 2-26-wwww esitasid hagejad 08. aprillil 2026 avalduse selles tsiviilasjas menetluse

peatamiseks kuni kohtutäituri vastu esitatud kaebuse lahendamiseni ja menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-26-zzzzz . Hagejad leiavad, et kuna kahjunõude edukas

lahendamine sõltub vältimatult ja otseselt asjas nr 2-26-zzzzz tehtavast lahendist, on

menetlusökonoomia ja õigusselguse huvides hädavajalik oodata ära kohtu siduv hinnang

kohtutäituri tegevusele esimeses menetluses.

7. 16. märtsi 2026 määrusega eraldatud tsiviilasjas nr 2-26-6045 viimases, 15. märtsil 2026

esitatud hagiavalduse versioonis paluvad hagejad mõista kostjalt kohtutäitur O.W-lt hagejate I.E ja

D.A kasuks solidaarselt välja otsene varaline kahju kogusummas 67 244,06 eurot.

-

Hagejate väitel vaidlus ei puuduta kohtutäituri standardset diskretsiooniotsust, vaid teadlikku ja

süstemaatilist ametikohustuste rikkumist, mis on tõendatud objektiivsete dokumentidega.

Kostja O.W on manipuleerinud ametlike dokumentide metaandmetega (antidateerimine),

eiranud Pärnu Maakohtu seadusjõus kompromissimäärusi, rikkunud teadlikult TsMS § 481 lg 2

sätestatud 8000-euroseid absoluutseid sissenõudmise piirmäärasid ja viinud läbi vara varjatud

kantimisskeemi sissenõudjaga isikuliselt seotud isikutele. Nimelt tegi oksjonil pakkumise TTT

d OÜ (xxxxxxxxxxx), mis funktsioneeris variisiku mudelina, et varjata vara tegelikku

kasusaajat. OM Teenused OÜ kuulub tegelikkuses A Finance Group OÜ ja Jj OÜ ühisele

juhatuse liikmele x xe. Tekitatud süsteemse infosulu tõttu puudus Hagejatel võimalus kasutada

2 (4)

2-26-6045

tavapärast TMS § 217 kaebemenetlust. Kostja tahtliku tegevusega tekitatud infosulu

(kättetoimetamine ebaõigele aadressile xxxxxxxxx, dokumentide antidateerimine ja varjamine)

tõttu said Hagejad Kostja õigusrikkumistest ja kahju tekkimisest teada alles pärast

tagasipöördumatute kahjulike tagajärgede saabumist (väljamaksete tegemine ja omandiõiguse

üleminek).

-

Hagejate põhjenduste kohaselt nõue on esitatud solidaarselt hagejate kasuks VÕS § 72 lõike 1

alusel. Kuna kahjustatud vara (kinnistu Niidu tn 9-10) kuulus Hagejate abikaasade

ühisomandisse Pärnu Maakohtu tsiviilasja 2-23-12055 määruse ja PKS § 27 alusel, kuulub ka

selle vara ebaseaduslikust sundvõõrandamisest tulenev varalise kahju hüvitise nõue

asendustehinguna Hagejate ühisvarasse (PKS § 28 lg 1 p 3). Hagejad paluvad kogu summa

kanda Hageja 1 (I.E) arvelduskontole. Hagejad suunavad nõude otse ja isiklikult kohtutäitur

O.W vastu riigivastutuse seaduse § 7 lõike 4 alusel, kuivõrd kahju on tekitatud iseseisvalt

avalik-õiguslikku ülesannet täitnud isiku poolt, kelle tegevuses esineb raske hooletus või

tahtlus. Hagejad ei esita käesolevas faasis solidaarnõuet riigi ega Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja vastu (RVastS § 12 lg 1), kuna esmane ja vahetu rikkuja on selgelt

tuvastatud.

-

Hagejate väitel on kohtutäitur sissenõudjale rohkem ülekandeid teinud, kui õigustatud oli.

Sissenõudja tegevus: Jj OÜ (A Finance Group OÜ esindaja) on saanud 15.12.2023

otseülekandena 300,00 eurot viitega täiteasjale 2-23-12055. Ometi on täituri jaotuskavas

märgitud A nõue täissummas (12 153,74 €), mis tähendab, et sissenõudja on teadlikult jätnud

laekumise täiturile deklareerimata. Kohtutäituri lohakuse tõttu, kuna kohtutäitur on koostanud

jaotuskava, kontrollimata sissenõudja esitatud andmete vastavust tegelikele laekumistele,

ignoreerides seejuures võlgniku poolt esitatud tõendeid, on tulemuseks, et korteri müügitulust

püütakse sisse nõuda summasid, mis on juba tasutud. Hagejad leiavad, et see on karistatav kui

teadlik valeandmete esitamine varalise kasu saamise eesmärgil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud tsiviilasjas nr 2-26-6045 esitatud hagiavaldusega, leiab, et see tuleb jätta

menetlusse võtmata. Tegemist on 16. märtsi 2026 määrusega tsiviilasjast nr 2-26-zzzzz

iseseisvasse menetlusse eraldatud hagiga. Eraldamisel on kohtul jäänud tähelepanuta, et täpselt

samad nõuded samadel põhjendustel olid hagejad juba 09. märtsil 2026 juba ise eraldi asjana

kohtule esitanud. Dokumentide võrdlemisel kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-26-6045 esitatud

15. märtsi 2026 menetlusdokument pealkirjaga „Hagiavaldus Pärnu Maakohtule“ kattub nii välise

vormistuse, nõude kui nõude aluseks olevate asjaolude osas 09. märtsil 2026 hagejate poolt

tsiviilasjas nr 2-26-wwww esitatud hagiavaldusega (seejuures ka elektroonilise faili pealkiri on

sama „Hagiavaldus Pärnu maakohtule.pdf“). Mõnevõrra erinev on üksnes tõendite nimekiri, mis

võib olla tingitud sellest, et siinsesse tsiviilasja eraldati hagiavaldus kohtutäituri tegevuse peale

esitatud kaebuse menetlusest.

9. TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejad on kasutanud

kohtusse pöördumise õigust ning esitanud oma hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-26-wwww. Seetõttu

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega ühes menetluses esitatud sama hagiavalduse

eraldamine ning menetlemine uue tsiviilasjana ei ole põhjendatud ega hagejate huvides vajalik.

Eeltoodu ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus leiab, et eraldatud hagiavaldus tuleb jätta

menetlusse võtmata, sest see ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Enne

tsiviilasja eraldamist olid hagejad ise juba realiseerinud õiguse esitada hagiavaldus ning hagejatel

on võimalik kõik neil kohtutäituri vastu oleva kahjunõudega seotud väited, põhjendused ja

tõendid, samuti hagi tagamise taotluse esitada tsiviilasjas nr 2-26-wwww. Hagiavalduse

menetlusse võetavust analüüsib kohus tsiviilasjas 2-26-wwww ning vajadusel määrab hagejatele

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3 (4)

2-26-6045

10. Kuna kohus jätab I.E ja D.A korduva hagi kohtutäitur O.W vastu kahju hüvitamiseks

menetlusse võtmata, siis puudub alus ka siin asjas esitatud hagi tagamise taotlust lahendada.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab menetlust lõpetavas määruses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab

menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodu alusel

jäävad menetluskulud hagejate kanda. Avalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole osalenud

teisi menetlusosalisi ning hagejate kanda jäävad nende endi võimalikud menetluskulud.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

4 (4)