3-25-196/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-196

Haldusasi

A.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu kaebaja õiguse

tuvastamiseks foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja

Piirivalveameti hooneid ja territooriumi avalikult

kasutatavast (avalikkusele ligipääsetavast) ruumist (mis ei

ole Politsei- ja Piirivalveameti valduses) ja foto-, heli- ja

videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonete ja

territooriumite läheduses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – A.U, volitatud esindaja Allan Viirma

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 09.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tuvastada, et kaebajal on õigus foto-, heli- ja videosalvestada

Politsei- ja Piirivalveameti hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast (avalikkusele

ligipääsetavast) ruumist (mis ei ole Politsei- ja Piirivalveameti valduses) ja foto-, heli- ja

videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonete ja territooriumite läheduses.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja A.U kasuks välja menetluskulud kokku

summas 1538,75 eurot (ilma käibemaksuta).

3. Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.01.2025 saabus Tallinna Halduskohtule A.U kaebus tuvastada kaebaja õigus foto-, heli-

ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast

(avalikkusele ligipääsetavast) ruumist, foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja

Piirivalveameti hoonete ja territooriumite läheduses ning foto-, heli- ja videosalvestada

Politsei- ja Piirivalveameti hoonetes ja territooriumil selles osas, kuhu avalikkusele on

piiramata ligipääs.

2. Tallinna Halduskohus tagastas oma 12.06.2025 määrusega A.U kaebuse nõudes Politsei- ja

Piirivalveameti vastu kaebaja õiguse tuvastamiseks foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja

Piirivalveameti hoonetes ja territooriumil selles osas, kuhu avalikkusele on piiramata ligipääs.

Sama määrusega otsustas kohus võtta A.U kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti vastu kaebaja

õiguse tuvastamiseks foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hooneid ja

territooriumi avalikult kasutatavast (avalikkusele ligipääsetavast) ruumist (mis ei ole Politsei-

ja Piirivalveameti valduses) ja foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti

hoonete ja territooriumite läheduses menetlusse.

Asjas toimus 09.03.2026 kohtuistung

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Kaebaja palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel.

3.1. PPA selgitustaotluste vastustest (dtl 12-16, dtl 17 ja dtl 20-22) nähtuvalt on PPA

seisukohal, et PPA valduses olevate objektide läheduses, objektide territooriumil ja ruumides

fotografeerimine ja videosalvestamine on kaebajale (laiemalt, kõigile) keelatud. Kaebaja

sellise seisukohaga ei nõustu. Kaebajale teadaolevalt on füüsilisele isikule Eesti Vabariigis

tagatud õigus teha selliseid tegusid ja toiminguid, mis ei ole õigusvastased.

3.2. Ainus dokument, milles on mainitud keeldu fotografeerida ja heli- või videosalvestada

on PPA peadirektori 20.05.2024 käskkiri nr 1.1-1/44 Lisa 2 (dtl 14-15) punkt 2.8, mille

kohaselt on „külalisel“ keelatud „Fotografeerida, heli- ja videosalvestada objektil ilma

objekti valdaja eelneva nõusolekuta.”. Kaebaja märgib, et ka see dokument märgib keelu

alalütlevas vormis ehk objektil, mitte ka objekti läheduses, nagu PPA on keelu kehtivust

selgitanud. Mingil arusaamatul põhjusel näib PPA pidavat „külaliseks“ käskkirja mõistes ka

isikuid, kes viibivad PPA objektide „läheduses“, ilmselt näiteks PPA peahoone (Pärnu mnt

139, Tallinn) suhtes Kalevi bussipeatuses, võibolla isegi Vineeri bussipeatuses. Kuna PPA ei

ole „läheduses“ mõistet avanud siis on kaebajal ise üritanud sellest kuidagi aru saada aga

kahjuks ei ole selle keelualuse territooriumi defineerimine või määratlemine kaebajal kuidagi

selgemaks saanud. Nagu PPA õigesti märgib, on erinevate tehniliste vahenditega võimalik

saada hea kvaliteediga foto ka väga kaugelt, selles on PPA-l kahtlemata õigus ja ilmselt

sinnamaani ulatub siis ka fotografeerimise ja videosalvestamise keeld. Mitme kilomeetri

kaugusele (või muul arusaadava määratlusega piiritletud ala) selline ala PPA hinnangul

ulatub, ei ole PPA kaebajale selgitanud.

3.3. PPA peadirektori 20.05.2024 käskkiri nr 1.1-1/44 on tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks, see ei ole avalikult kättesaadav. Riigikaitseobjektide nimekiri (VV 06.04.207

2(10)

määrus nr 96 „Alaliste riigikaitseobjektide määramine“), mille hulka kuuluvad kahtlusteta ka

PPA objektid, on riigisaladus. PPA peadirektori käskkirja ei ole kaebajale ühelgi viisil kätte

toimetatud ega teatavaks tehtud.

Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal mistahes teadmine, millised objektid on need objektid,

mille läheduses, territooriumil ja ruumides on fotografeerimine ja videosalvestamine PPA

hinnangul õigusvastane ja keelatud. PPA peadirektori 20.05.2024 käskkiri nr 1.1-1/44 ei ole

kaebajale kätte toimetatud, samuti ei ole seda avalikult avaldatud. Haldusakt ei ole kehtiv kui

seda ei ole adressaadile teatavaks tehtud või kätte toimetatud (HMS § 61 lg 1). PPA

seisukoht, nagu omaks PPA peadirektori käskkirjad mingit mõju kaebajale, näitab

ühemõtteliselt, et PPA ei saa aru, millisel viisil õigusnormid ja haldusaktid töötavad ja mil

viisil isikutele mõju avaldavad. PPA „tahan keelan“ positsiooni rõhutab ka 10.12.2024

selgitustaotluse vastus (vt dtl 20-22), mille viimases osas on sisuliselt selgelt öeldud, et vahet

ei ole, kas mõni õigusnorm sätestab kodanikule keelu või mitte, tegelikult otsustab PPA, mis

on keelatud ja mis ei ole. Kui PPA ei aktsepteeri tegevust, siis on see keelatud ja kõik.

Elulisest näitest1 on selge, et isikutelt on vabadus sellisel alusel ka võetud (PPA nimetab

vabaduse võtmist sealjuures tavaliselt vestluseks või vabaduse ajutiseks piiramiseks).

3.4. Kaebaja leiab, et PPA on andnud kaebajale eksitavat informatsiooni eesmärgiga piirata

kaebaja vabadusõigusi. Kaebaja hinnangul esineb reaalne oht, et kaebajat PPA objekti

läheduses pildistamise või videosalvestamise eest karistatakse. Isegi kui kaebajat ei karistata,

allutatakse kaebaja sellisel juhul ikkagi suure tõenäosusega mingisuguse PPA menetluse või

toimingute alla, millega kaebaja peab tegelema ja millega võib kaasneda kaebaja vabaduse

võtmine. Kaebaja soovib, et tema vabadusõigused oleksid kaitstud ja et ta ei peaks tegelema

PPA etteheidetega õigusrikkumise kohta, millel ilmselgelt puudub igasugune alus.

Kaebaja on hobifotograaf ja talle meeldib fotografeerida nii linnalises kui looduslikus

keskkonnas. PPA on seisukohal, et PPA objektide (mille nimekiri on riigisaladus) läheduses

(mis on “läheduses” otsustab PPA arvatavasti omal äranägemisel) fotografeerimisel ja

videosalvestamisel ilma PPA nõusolekuta on kaebaja toime pannud õigusrikkumise. Kaebaja

ei ole sellise absurdse seisukohaga nõus ja soovib saada antud küsimuses õigusselgust, et

välistada PPA poolsed ilma õigusliku aluseta kaebaja vabadusõiguste rikkumised ilma PPA

poolse reaktsioonita. Kaebaja vabadusõiguste rikkumise oht on sealjuures reaalne, PPA on

seisukohal, et PPA objektidel ja objektide läheduses fotografeerimine ja videosalvestamine

on keelatud ja ei ole aktsepteeritav ja sellisele tegevusele järgneb ilmselgelt PPA reaktsioon

kaebaja allutamisega mingile menetlusele, millega kaasneb kaebaja vabaduse võtmine või

vähemalt piiramine, võimalik, et ka karistamine. PPA seesugune tegevus oleks ilmselgelt

õigusvastane, samas on see vägagi tõenäoline. Kuna aga PPA lisaks õigusnormidega

sätestatud keeldudele esitab kaebajale keelu ka selle alusel, millist kaebaja tegevust PPA

arvab heaks lihtsalt, ilma igasuguse õigusliku aluseta, mitte aktsepteerida, on asjas selguse

saamine oluline mitte ainult kaebaja jaoks vaid ka laiemalt. PPA isehakanud

keelamisalgatustele tuleb anda kohtulik selge hinnang.

PPA arusaam enda (õigusvastaselt) kehtestatud keelu olemusest on selge. See on ajas kehtiv

ja keelab kaebajal fotografeerida ja videosalvestada PPA hoonete ja territooriumite

läheduses, territooriumil ja hoonetes. Eile, täna ja edaspidi. Selline arusaam on ekslik. Selline

keeld on õigusvastane ning kaebaja vabadusõigusi rikkuv.

Lisaks formaalsele alusetusele on PPA keeld ka sisuliselt absurdne. XXI sajandil, kus

tavapärase fototehnikaga on võimalik 3 kilomeetri kauguselt fotografeerida sellise

kvaliteediga, et inimene on fotolt äratuntav ning miniatuursed tehnikavidinad mitte ainult ei

salvesta vaid ka voogedastavad 4K kvaliteedis pilti on PPA üritus seada fotografeerimise,

1 Vt artikkel kättesaadav arvutivõrgus: https://elu24.postimees.ee/8094166/ou-mida-sa-

teed-parnu-politseimaja-filminud-mees-sattus-korrakaitsjatega-pahuksisse )

3(10)

heli- ja videosalvestamise keeldu lihtsalt arusaamatu. Arvatavalt vähemalt kaks kolmandikku

PPA objektidest on Google Maps keskkonnas üles pildistatud ja igal kümnendal autol, mis

PPA objektidest mööda sõidab, on salvestusseade, mis PPA objekte möödudes salvestab,

sealhulgas on sellised seadmed kõigil liinibussidel. Pildi voogedastamine (ilma salvestamata)

ei ole sealjuures PPA peadirektoril käskkirjaga (ega ühegi teise õigusnormiga) keelatud

tegevus, kuid ilmselt on ka see siiski PPA poolt isegi ilma peadirektori käskkirjata

mitteaktsepteeritav ja sanktsioneeritav tegevus. Milles seisneb PPA mure sellega, et PPA

töötajaid võiks fotografeerimise või videosalvestamisega tuvastada jääb arusaamatuks. Kui

PPA-l on probleeme sellega, et nende territooriumil on paiku, millel toimuvat salajast või

varjatud tegevust saab filmida või fotografeerida tänavalt, siis tuleb ehitada privaatsust

võimaldav ja fotografeerimist takistav aed või teha salastatud tegevusi siseruumides, mitte

asuda üritama kodanike vabadusõigusi seadusliku aluseta ära võtma. Viimast on muidugi

lihtsam teha.

3.5. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohtadega (vt ka dtl 72-76), mis on toodud vastuseks

kaebusele ja märgib mh järgmist.

Esiteks küsimuse all on see, kas kaebajal on põhiseadusest tulenev õigus fotografeerida,

video- ja helisalvestada PPA hooneid ja territooriumi avalikust ruumist või mitte. Vastus

sellele on kas jah või ei (viimasel juhul koos viitega keeldu seadvale õigusnormile), mitte

viited Rootsi sõjaväebaasi pildistamisele ja sellele järgnevast arutelust, kuidas fotode abil on

võimalik vaenutegevust planeerida.

Teiseks, kaebaja hinnangul ei ole PPA ümber lükanud kaebuse lisaks oleva „Postimehe“

artiklist nähtuva olukorra lõpplahendust. PPA hoonet fotografeerinud isikul võeti fotoaparaat

käest ära ja ta sunniti politseiautosse. Isiku vabadus võeti ühemõtteliselt. Kaebaja ei ole

seisukohal, et kaebaja peaks saama analoogses olukorras oma vabadusõiguste võtmise

kohtulikku kontrolli asuda teostama alles peale seda, kui PPA ametnikud on kaebajat mõned

tunnid või päeva-paar keldriruumides kinni pidanud ja tema fotograafiahuvi

ühiskonnaohutuses lõplikult veendunud.

Kolmandaks, kaebaja väide selle kohta, et iga filmija suhtes võidakse kasutada jõudu, on

õige. Kui PPA hinnangul on PPA hoonete ja territooriumi fotografeerimine avalikust ruumist

keelatud, siis korrarikkumise kõrvaldamiseks on PPA-l õigus kasutada jõudu.

Neljandaks, mis puudutab võimalike teenuste soovijate, süüdistavate, kannatanute ja

kolmandate osapoolte fotografeerimist, siis neid isikuid on võimalik lisaks PPA objekti

läheduses fotografeerida ka igal pool mujal. Ühtlasi märgib kaebaja, et isegi kui kaebaja

salvestamisega mingit teavet süüdistatavate, tunnistajate jt kohta koguks, ei ole teabe

kogumine so näiteks fotografeerimine õigusvastane. Õigusvastane saaks olla üksnes teabe

avaldamine.

Viiendaks, eelnevast tulenevalt ei esine mitte mingeid süüdistatavate, kahtlustatavate ja PPA

enda prevaleerivaid huvisid kaebaja põhiõiguse (avalikus ruumis fotografeerida, video- ja

helisalvestada) ees.

Kuuendaks soovib kaebaja märkida, et hobifotograafiks olemine või mitteolemine ei tekita,

muuda ega piira isiku põhiõiguseid.

Kokkuvõtvalt, PPA ei ole esitanud 12.08.2025 vastuses mitte ühtegi viidet mitte ühelegi

õigusaktile, mis õigustaks keeldu PPA objekti ja territooriumi avalikust ruumist foto-, heli-

või videosalvestada. Samas on PPA jätkuvalt seisukohal, et PPA objektide salvestamine

avalikust ruumist on keelatud. Tegemist on selgelt Eesti Vabariigi õigusruumi sobimatu

seisukohaga. Jõu kasutamise õigusega amet on lihtsalt võtnud pähe asuda kodanikele ilma

igasuguse aluseta keelde kehtestama. Kaebaja palub kaebus rahuldada.

4(10)

3.6. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde.

3.7. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 1970 eurot ilma

käibemaksuta (sh riigilõiv 20 eurot) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl

96-99).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

4.1. PPA hinnangul on tuvastuskaebuse esitamine alusetu ja tõendamata.

PPA toimingud või haldusaktid peavad omama vahetu õigusmõju isiku õigustele ja

vabadustele. Tulenevalt HKMS § 6, § 17 lg 1, § 37 lg 2 p 6 ei aruta kohus füüsilise isiku

subjektiivsete õiguste realiseerimise piiramist teoreetilisest aspektist, vaid see kitsendus peab

avaldama reaalset mõju kaebaja eneseteostusvabadusele (sarnaselt üldkorralduse

vaidlustamisele, vt nt Riigikohtu lahend nr 3-23-1915/18 p 14).

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on hobifotograaf. Hobi on üks

eneseteostuse viise ja hobifotograafia üks selle liike, kuid sellega tegeletakse üldjuhul

töövälisel ajal ja vabatahtlikult. Ei ole alust arvata, et vaidlus võiks puudutada kaebaja

sissetulekuallikaid või elukutset.

Ei ole üheselt selge ja on tõendamata, mil moel, milline PPA haldusakt või toiming on

riivanud kaebaja õigusi. Vaidlus on tõukunud Postimehes avaldatud artiklist ja

kirjavahetusest PPA-ga. Kaebaja küsimused PPA-le ja kaebuse alus, mille alusel on

formuleeritud kaebuse nõue omavahel ei riimu.

PPA on vastanud kaebaja küsimustele, millest ei saa kuidagi järeldada, et PPA on keelanud

kaebajal enese teostamist.

4.2. 17.10.2024 e-kirjas tsiteerib kaebaja Lääne prefektuuri ametniku vastust ajakirjaniku

küsimusele ning soovib tutvuda õigusaktiga, mis reguleerib PPA hoone jäädvustamist.

25.09.2024 PPA vastuses nr 1.1-21/722-2 selgitatakse, et filmimine või fotografeerimine

PPA objektidel ja territooriumil toimub üksnes PPA loal ning lisab vastusele peadirektori

kehtestatud korra.

01.10.2024 e-kirjas esitab kaebaja täiendavaid küsimusi rõhutades, et teda huvitab

fotografeerimise või salvestamise lubatavus avalikkusele ligipääsetavast ruumist ja

territooriumil. 01.11.2024 vastuses nr 1.1-21/755-4 korratakse, et on keelatud fotografeerida,

heli- ja videosalvestada objektil ilma objekti valdaja eelneva nõusolekuta.

07.11.2024 e-kirjas soovib kaebaja selgust selles, „…kas fotografeerimine ja filmimine PPA

objektil (ja objekti filmimine ning fotografeerimine) on temale keelatud või ei ole (ja kui on

siis millise normi alusel)….“ 10.12.2024 PPA vastuses nr 1.1-21/755-6 selgitatakse

põhjalikult haldusakti andmise ja kehtivuse tingimusi.

4.3. Eeltoodust nähtuvalt on kaebajat huvitanud fotografeerimine-salvestamine PPA objektil

või territooriumil, mitte fotografeerimise-salvestamise lubatavus avalikus ruumis. Järeldus,

mille on teinud kaebaja PPA vastustest ja õigus, mille tunnustamist ta kohtult nõuab, ei vasta

sellele, mida ta on PPA-lt tegelikult soovinud teada saada.

4.4. Nimetatut kinnitab tsitaat XX selgitustest 13.09.2024 Postimehe ajakirjanikule, mis

käivitas kirjavahetuse PPA-ga: „..siseturvalisuse ühishoone ja selle territooriumil või selle

läheduses filmimist või provotseerivat käitumist, siis ükskõik millise hoone valdaja saab

kehtestada reeglid, mis sellel territooriumil kehtivad, ..“

5(10)

PPA ametniku YY 25.0.2025 kommentaar Postimehele2 ajakirjaniku päringule, mis on seotud

kõnealuse kohtuasjaga: „…Y ütles, et kui inimene siiski soovib PPA valvatavaid hooneid

pildistada, on politseil korrakaitseseadusest tulenevalt õigus ohu ennetamiseks inimeselt

küsida, mis eesmärgil ta hooneid filmib või pildistab. "Kui inimesel ei ole pahatahtlikke

kavatsusi, võibki olukord piirduda inimese küsitlemise ja tema informeerimisega, et fotosid

ei ole hea avalikustada, kuna see võib tekitada ohuolukordi, näiteks aidata kaasa

objektivastase ründe planeerimisele. Kindlasti peab inimene arvestama ka kehtivate

andmekaitse reeglitega. Kui aga selgub, et inimesel on foto- või videomaterjaliga

pahatahtlikud plaanid, siis tegeleme olukorraga juba juhtumipõhiselt edasi. Näiteks on ka

kaitsepolitseiamet välja toonud, et kaitseväe rajatistest piltide saatmine agressorriikidele on

karistatav," kirjeldas Y.“

Seega ei käi jutt mitte igasugusest kaugusest PPA objektist, vaid sellisest, mis võib

kahjustada siseturvalisust ja avalikku korda või riivata kolmandate isikute õigusi. Samuti ei

käi jutt igasugusest salvestamisega seotud tegevusest. Kaebusele lisatud Postimehe artiklis

PPA esindaja selgitab: „… politsei pöörab suuremat tähelepanu siseturvalisuse hoone

läheduses tavapärasest erinevalt käituvate inimeste suhtes, seda enam, kui on teadmata

käitumise motiiv. …“.

Sildid on paigutatud territooriumi piirile, mitte eemale (nt sissesõiduteele), mis aitab isikutel

tutvuda käitumisreeglitega, mis on kehtestatud sisenemisel PPA territooriumile või hoonesse.

PPA õigusega kehtestada käitumisnõuded viibimiseks PPA hoones või territooriumil nõustus

halduskohus 12.06.2025 määrusega, jättes A.U kaebuse selles osas menetluse võtmata.

4.5. Isegi juhul kui PPA tunneks huvi kaebaja tegevuse vastu mõne PPA objekti juures, ei

oleks see tema väidetavat eneseteostust – hobifotograafiat - riivav.

PPA on selgitanud meedia kaudu avalikkusele ja kaebajale, kuidas võidakse tegeleda isikuga,

kes oma käitumisega PPA hoone või territooriumi jäädvustamisel pälvib PPA huvi. See

piirdub üldjuhul kontakti loomisega isikuga ja soovituste andmisega. Seda pidi kaebaja

mõistma juba XX selgitustest 13.09.2024 Postimehele.

Kaebaja argumente ei toeta kaebusele lisatud kirjutis Postimehest, kuidas politsei suhtles

isikuga, kes filmis Pärnu ühishoonet, tundis huvi tegevuse eesmärgi vastu ja selgitas küsitluse

põhjust. Artikkel on kirjutatud selle isiku avalikustatud salvestiste põhjal, milles puuduvad

viited jõu kasutamisele filmija suhtes või korraldusele filmimise keelamiseks.

11.02.2025 vastuses kohtunõudele viitas PPA mitmetele allikatele, mis annab alust

kahtluseks, et kellegi tegevust/hobi jms, mis iseenesest on õiguspärane ja lubatud, võidakse

kasutada vaenutegevuse eesmärgil, kuna see lihtsustab objekti vastu suunatud tegevuste

planeerimist. Peale vastuse saatmist avaldati meedias 25.06.2025 teade, mille kohaselt üks

Eesti kodanik pildistas Rootsis sõjaväebaasi3. See kinnitab kaudselt, et PPA-l on vajadus olla

senisest tähelepanelikum selles osas, mis toimub PPA hoonete ja territooriumi ümbruses.

Seetõttu kaebaja väide, justkui iga filmija suhtes võidakse kasutada jõudu, on ekslik.

4.6. Kaebaja HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui

õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja veel

puutunud kokku olukorraga, kus tema tegevust PPA objektide juures oleks häiritud või

takistatud. Seega on tema tõstatatud kahtlused hüpoteetilist laadi.

2 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.err.ee/1609638304/politsei-hinnangul-pole-

lubatud-nende-hooneid-pildistada-ega-filmida

3 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.ohtuleht.ee/1134063/rootsis-vahistati-eesti-

kodanik-kes-pildistas-salajast-sojavaebaasi

6(10)

Kaebaja eneseteostusvabaduse – hobifotograafia - kõrval väärivad kaitset ka teiste isikute

põhiõigused (PS § 19 teine lause): õigus privaatsusele, elukutse valiku vabadus, õigustatud

ootus saada riigilt tõhusat kaitset, suhelda riigiga ilma, et keegi kõrvaline isik seda näeks jne.

XX selgitustest 13.09.2024 Postimehele: „..Politseihoones käivad riiklike teenuste soovijad,

süütegude tunnistajad, kannatanud ja ka kolmandad osapooled, kes peaksid saama siin käia

segamatult ja mitte kartuses saada jäädvustatud kellegi sotsiaalmeediakontol. …“

Kui tekib kahtlus, et isiku tegevus objektil või selle läheduses võib riivata PPA või

kolmandate isikute huve objektil või territooriumil, tuleb kahtluse kõrvaldamiseks asjaolud

välja selgitada. Näiteks olukorras, kus kolmandate isikute (põhi)õigused prevaleerivad

kaebaja hobifotograafia ees, ei õigusta kaebaja õiguse tunnustamine kolmandate isikute

õiguste hülgamist. Lõpetuseks PPA leiab, et kaebust ei ole võimalik esitatud kujul rahuldada.

Kaebaja kõneleb eneseteostusvabaduse riivest teoreetilisest aspektist tuginedes PPA vastustel

tema küsimustele, mis olid esitatud hoopis teisest vaatenurgast.

Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on tuvastamiskaebuse esitamise võimalused piiratud

(Riigikohtu lahend nr 3-1-2164/40 p 17). HKMS § 45 lg-e 2 kohaselt on tuvastamiskaebus

esitamine lubatav üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ja

tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 peab tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste

kaitseks vajalik. Riigikohus on varem leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks oma

õiguste kaitsmisel on eriline preventiivne huvi. Kaebajal peab olema põhjust arvata, et

täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või

heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu lahend nr 3-17-749/24, p 11 ja nr 3-19-882/22, p 23.1). Kaebaja ei ole tõendanud

erilise vajaduse olemasolu tuvastuskaebuse esitamiseks.

PPA ametnike meedias avaldatud selgituste (31.01.2025 kaebuse lisa – 13.09.2024

Postimehe artikkel) ning kaebaja järelepärimistele antud vastuste (31.01.2025 kaebuse lisad -

25.09.2024 PPA vastuse nr 1.1-21/722-2; 01.11.2024 vastus nr 1.1-21/755-4 ja 10.12.2024

PPA vastus nr 1.1-21/755-6) põhjal ei saa järeldada või kinnitada, et PPA oleks keelanud just

kaebajal fotografeerimist. Sisenemisel PPA territooriumile on igal isikul võimalik tutvuda

PPA kasutuses olevatel objektidel kehtivate reeglitega. Tegemist ei ole tavapäratu

korraldusega, sest sarnast tähistamist kasutavad ka teised isikud (näiteks hoiatussilt

videovalve kohta jne). Kaebaja järeldus, justkui nende PPA objektidele kehtestatud reeglite

mõju ulatub piiramatult väljaspoole PPA territooriumi, on alusetu.

01.11.2024 vastuses on PPA osundanud politsei ja piirivalve seadusele, Vabariigi Valitsuse

17.12.2009 määruseele nr 210 „ Isikute kaitse ja objektide valve korraldamise alused,

teostamise viisid ning koostöö kord“, Vabariigi Valituse 23.09.2016 määrusele nr 106

„Riigikaitseobjekti kaitse kord“ ning PPA peadirektori 20.05.2024 käskkirjale nr 1.1-1/44

„Politsei- ja Piirivalveameti füüsilise turvalisuse tagamise kord ja selle korra lisas 2

„Külaliste objektil viibimise kord“ Koos 25.09.2024 PPA nr vastusega 1.1- 21/755-2 saadeti

kaebajale tutvumiseks külaliste objektil viibimise kord, mille 2.8 kohaselt tuleb

fotografeerimiseks, heli- ja videosalvestamiseks objektil küsida objekti valdaja luba. Asjaolu

kaebajat ei rahulda PPA vastused, ei tähenda, et PPA ei oleks vastanud kaebaja esitatud

küsimustele ega viidanud õigusaktidele.

4.7. Kohtuistungil asus vastustaja seisukohale, et sellist üldist keeldu avalikust ruumist heli-

või videosalvestada PPA hooneid siiski õiguslikust regulatsioonist ei tulene, kuid PPA-l on

õigus isikut küsitleda ja välja selgitad, mida ja miks konkreetne isik teeb. Avalikust ruumist

pildistamisele ja videosalvestamisele keeld ei kehti, vastustaja on väljendanud end varasemalt

ekslikult. Puudub vaidlus selles, et sellist keeldu ei ole (kohtuistungi helisalvestis 27:59-

33:24).

7(10)

4.8. Vastustaja palub kaebaja menetluskulusid vähendada märkides, et menetluskulud

kogusummas 1950 eurot ei ole põhjendatud (vt dtl 102-103).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

5.1. Esiteks rõhutab kohus, et käesolevas asjas võttis kohus kaebuse menetlusse üksnes

nõudes tuvastada kaebaja õigus foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti

hooneid ja territooriumi avalikult kasutatavast (avalikkusele ligipääsetavast) ruumist

(mis ei ole Politsei- ja Piirivalveameti valduses) ja foto-, heli- ja videosalvestada Politsei-

ja Piirivalveameti hoonete ja territooriumite läheduses. Nõudes, mis puudutas kaebaja

õiguse tuvastamist foto-, heli- ja videosalvestada Politsei- ja Piirivalveameti hoonetes ja

territooriumil selles osas, kuhu avalikkusele on piiramata ligipääs tagastas kohus kaebuse.

Vastav määrus on jõustunud. Seega tuleb jätta kõik poolte seisukohad ja väited seoses

tagastatud kaebuse nõudega tähelepanuta. Samuti tuleb jätta tähelepanuta kõik muud väited,

mis väljuvad kaebuse esemest.

5.2. Käesolevas asjas on vaidluse all üksnes küsimus, kas avalikust ruumist on PPA hoonete ja

territooriumi fotografeerimine, heli- ja videosalvestamine keelatud või mitte ning juhul kui see

on keelatud, siis milline on see õiguslik alus ehk kust see keeld tuleneb.

Seejuures tuleb tuvastamiskaebuse puhul teha asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja

seisuga.

Vastustaja on vastuseks kohtu küsimusele, millisel õiguslikul alusel leiab PPA, et isikutel (sh

kaebajal) on olukorras, kus ta viibib väljaspool PPA territooriumi, keelatud PPA hoone ja

territooriumi fotografeerimine, heli- ja videosalvestamine teatanud, et „PPA hooned on

riigikaitseobjektid. PPA lähtub valvatavatel objektidel meetmete kehtestamisel

riigikaitseseaduse 6. peatükist „Riigikaitseobjekti ja selle kaitse“ ja Vabariigi Valituse

23.09.2016 määrusest nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“; politsei ja piirivalve seaduse §

3 lg-e 1 p-st 8, lg-st 42 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2009 määrusest nr 210 „ Isikute kaitse ja

objektide valve korraldamise alused, teostamise viisid ning koostöö kord“. Peale selle

arvestab PPA avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-s 61, 9, 11, 12 sätestatuga. Kui hoonet

kasutab lisaks politseile teine julgeolekuasutus, võetakse aluseks objektivalve ja isikute kaitse

vajaduse hindamisel julgeolekuasutuste seaduse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe

seaduse nõuded. See tähendab, et kaitstakse objekti ja isikut, kellel on mingi kokkupuude

objektiga (töötajad, töötajad, kelle suhtes laieneb näiteks PPVS § 4 lg 5, kliendid (näiteks

sõjapõgenikud), kinnipeetud, hoonet külastav kõrge Eesti Vabariigi või välisriigi riigiametnik

või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja, väliskülalised jne).

Meetmed, mida iga konkreetse valvatava riigikaitseobjekti puhul rakendatakse, määratletakse

turva- või objektivalve teostamise plaanis, mille aluseks on objektile koostatud riskianalüüs

või ohuhinnang. Kui hoone, taristu või isikute jäädvustamisega võidakse ohustada objekti ja/

või isikuid, võidakse sellise riski ennetamiseks ja maandamiseks kehtestada objekti

turvaplaanis või objekti sisekorras eraldi reegel/nõue.

Keeld pildistada või salvestada PPA hooneid avalikust ruumist ei ole kogu aeg kehtinud.

Julgeolekuolukord Eestis ja maailmas on viimastel aastatel oluliselt muutunud ning

traditsioonilised ja nn rahuaja meetodid erinevate ohtude ennetamiseks või tõkestamiseks ei

ole enam nii tõhusad.4 Siinkohal PPA pöörab tähelepanu, et ka erahuvis (nt turist) tehtud

4 Vt nt Kaitsepolitsei aastaraamat 2019-2020, lk 27-28, süüdimõistetud riigireeturitest ja

FSB kaastöötajatest,

kellest osa tegeles info kogumisega KAPO ja PPA kohta. Tutvuda saab:

https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat_2019_2020.pdf

8(10)

salvestisi võidakse kasutada andmete kogumiseks ja analüüsimiseks jms. Seetõttu võidakse

kellegi tegevust/hobi jms, mis iseenesest on õiguspärane ja lubatud, kasutada vaenutegevuse

eesmärgil, kuna see lihtsustab objekti vastu suunatud tegevuste planeerimist.5PPA avaliku

korra ja sisejulgeoleku tagajana prognoosib ohte ja võtab tarvitusele meetmed, mis

esmapilgul võivad avalikkusele tunduda ebaproportsionaalsed, kuid mis on mõeldud objekti

kahjustamise ära hoidmiseks ning turvalisuse ja isikute (põhi)õiguste kaitse tagamiseks.“

Kohtuistungil palus kaebaja veelkord vastustajal vastata küsimusele, kas kõikidest nendest

lausetest ja väljatoodust, mida menetlusdokumentidest ja selgitustaotlustest on kaebaja välja

võtnud, on kaebaja täiesti valesti aru saanud? Kas Politsei- ja Piirivalveameti objektide

pildistamine, foto ja video salvestamine avalikust ruumist on lubatud ja sellega ei ole mingeid

probleeme. Vastustaja vastas, et sellega pole kunagi mingeid probleeme olnud (helisalvestis

21:56 – 24:19). Vastustaja leidis kohtuistungil, et sellist üldist keeldu avalikust ruumist heli-

või videosalvestada siiski kehtivast õiguslikust regulatsioonist ei tulene, kuid PPA-l on õigus

isikut küsitleda ja välja selgitada, mida ja miks konkreetne isik teeb. Avalikust ruumist

pildistamisele ja videosalvestamisele keeld ei kehti, vastustaja on väljendanud end varasemalt

ekslikult. Puudub vaidlus selles, et sellist keeldu ei ole (kohtuistungi helisalvestis 27:59-

33:24). Samuti ei ole kohus suutnud vastavat keeldu kehtivatest seadustest tuvastada.

Järelikult on PPA objektide pildistamine ja videosalvestamine väljastpoolt nende territooriumi

õiguspärane tegevus. Kohus märgib siinkohal, et põhiseaduses sätestatud

eneseteostusvabadust saab

Kuivõrd vastustaja nõustus kohtuistungil kaebajaga selles, et sellist üldist keeldu ei eksisteeri,

siis tuleb asuda seisukohale, et kaebus on põhjendatud ja kaebaja tuvastamisnõue tuleb

rahuldada.

5.3. Mis puudutab vastustaja seisukohta selles, et kaebajal puudub üldse kaebeõigus vastava

tuvastamiskaebuse esitamiseks, siis kohus vastustajaga selles osas ei nõustu. Kaebaja on

piisavalt ära näidanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi vastava kaebuse esitamiseks

ning antud juhul puudub tõhusama nõude esitamise võimalus. Samuti on kohus seisukohal, et

nähtuvalt kohtule esitatud vastustaja seisukohtadest, esineb käesoleval juhul reaalne oht, et

vastustaja võib omavoliliselt, ilma seadusliku aluseta asuda piirama kaebaja õigust vabale

eneseteostusele (Põhiseaduse § 19). Lisaks nähtus vastustaja vastustest ning avalikkuses

avaldatud infost selgesti, et vastustaja oli ekslikul seisukohal, et avalikust ruumist on PPA

hoonete ja territooriumi igasugune fotografeerimine, heli- ja videosalvestamine keelatud ning

PPA hoonete vahetus läheduses on samuti fotografeerimine, heli- ja videosalvestamine

keelatud. Kaitse riigivõimu omavolilise tegevuse eest annab igaühele Eesti põhiseaduse § 13

lg 2 . Seega on vastava tuvastamiskaebuse esitamine lubatav lähtudes preventiivsest huvist.

Alles kohtuistungil nõustus vastustaja sellega, et sellist õiguslikku keeldu hetkel kehtivas

seadusandluses ei eksisteeri.

5.4. Ülejäänud poolte seisukohad ei oma asja lahendamisel mingit tähtsust ja väljuvad kaebuse

esemest, millest tulenevalt jätab kohus need tähelepanuta.

Kaitsepolitsei aastaraamat 2023-2024, lk 21: „… Vene eriteenistused ei tunne huvi pelgalt

riigisaladuse

vastu, vaid kõige vastu, mida kokku annab korjata. ...“. Tutvuda saab:

https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Aastaraamat%202023-

2024.pdf

5 Vt nt nt M. Paaliste. Kapo hoiatab: kaitseväe rajatistest piltide saatmine agressorriikidele

on karistatav. Postimees. 08.12.2022. Tutvuda saab: https://www.postimees.ee/7666376/

kapo-hoiatab-kaitsevae-rajatistest- piltide-saatmine-agressorriikidele-on-karistatav

9(10)

6. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 1970 eurot ilma käibemaksuta (sh

riigilõiv 20 eurot) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 96-99).

Kohus leiab, et kaebaja menetluskulud on välja mõistetavad (HKMS § 109 lg 1 ja 11).

Vastustaja palub menetluskulusid vähendada (dtl 102-103).

Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on menetluskulud üldjoontes põhjendatud

ja vajalikud. Samas arvestab kohus sellega, et kohus tagastas kaebuse ühes nõudes. Eeltoodust

tulenevalt vähendab kohus menetluskulusid kaebuse koostamisele kulunud aja osas poole

võrra.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku

summas 1538,75 eurot (käibemaksuta).

7. Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

10(10)