5-26-19/10 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-26-19 Otsuse kuupäev

22. aprill 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Oliver Kask ja Juhan Sarv Kohtuasi Märt Põdra ja Meelis Kaldalu kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja toimingute peale Menetlusosalised Kaebaja Märt Põder Kaebaja Meelis Kaldalu Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada kaebajate taotlused ennistada kaebetähtaeg.

2. Jätta kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni 20. märtsi 2026. a koosoleku pidamist puudutavas osas rahuldamata.

3. Jätta ülejäänud osas kaebused läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. märtsil 2026 toimus Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) koosolek, mille neljanda päevakorrapunkti raames otsustati lähetada kaks VVK liiget 2026. aasta aprillis India Vabariigis toimuvaid valimisi vaatlema.

2. 20. märtsil 2026 toimus teabevahetuse teel VVK koosolek, kus otsustati 4. märtsi 2026. a koosolekul kinnitatud lähetuse täpne aeg ja riigi valimisteenistuse eelarvest hüvitatava lähetuskulu ning päevaraha suurus. Selle koosoleku protokoll nr 49 avalikustati Riigikogu dokumendiregistris

23. märtsil 2026.

3. 1. aprillil 2026 toimus VVK elektrooniline koosolek, mille kohta avaldati teade valimised.ee veebilehel 30. märtsil 2026.

5-26-19

2(3)

4. Märt Põder (kaebaja I) esitas 2. aprillil 2026 e-kirjaga VVK-le kaebuse VVK toimingu ja otsuse peale. 20. märtsi 2026. a koosolekut ei saanud vaadelda, sest selle kohta puudus koosolekuteade. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik esitada taotlust lähetada India Vabariiki MTÜ Ausad Valimised vaatleja. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg ning tunnistada 20. märtsi 2026. a koosolek ja seal tehtud otsus õigusvastaseks. Kaebus registreeriti Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjana nr 5-26-19.

5. Meelis Kaldalu (kaebaja II) esitas 6. aprillil 2026 e-kirjaga VVK-le kaebuse VVK toimingute ja otsuse peale. Kaebuse kohaselt ei olnud tal võimalik vaadelda 20. märtsi 2026. a koosolekut ega järgida kaebetähtaegu, sest VVK ei teavitanud avalikult koosoleku toimumisest. Koosolekul tehtud otsus rikub korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangut. Lisaks vaidlustab kaebaja seda, et teda ei lastud 1. aprilli 2026. a koosolekule.

6. VVK palub jätta kaebused rahuldamata. VVK-l on pädevus lähetada üksnes VVK liikmeid. Otsus VVK liikmete lähetamise kohta tehti 4. märtsi 2026. a avalikul koosolekul, kus viibis ka kaebaja I.

20. märtsil 2026 ei tehtud uut otsust, vaid teabevahetuse teel täpsustati 4. märtsi 2026. a otsust, mille sisu ega ulatust ei muudetud. See on VVK sisemine töökorralduslik otsus, mis ei reguleeri kolmandate isikute õigusi ning kohustusi ega riiva kaebajate subjektiivseid õigusi viisil, mis annaks aluse kaebused rahuldada. Kaebaja I väide võimaluse kohta esitada taotlus teiste isikute lähetamiseks ei ole asjakohane. Kaebaja II väide 1. aprilli 2026. a koosoleku kohta on põhjendamatu, sest koosoleku vaatlemiseks vajalik informatsioon saadeti samale e-posti aadressile, millelt kaebaja II esitas soovi koosolekul osaleda. Koosoleku ooteruumis tema nimega inimest ei viibinud.

7. Riigikohus liitis kohtuasjad nr 5-26-19 (kaebaja I kaebus) ning 5-26-21 (kaebaja II kaebus)

15. aprillil 2026 ühte menetlusse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg 1 alusel saab esitada kaebuse üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi vaidlustatav otsus või toiming väidetavalt rikub (RKPJKo 5-25-3/5, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimusi või takistusi puudutavas osas (viimati RKPJKo 07.01.2026, 5-25-83/2, p 17). Kolleegium leiab, et kaebused on lubatavad osas, milles kaebajatel puudus võimalus VVK

20. märtsi 2026. a koosolekut vaadelda.

9. Kaebaja I vaidlustas koosoleku pidamise ning seal tehtud otsuse 2. aprillil 2026 ning kaebaja II vaidlustas koosoleku pidamise 6. aprillil 2026. Mõlemad kaebused on esitatud pärast PSJKS § 38 lg 1 teises lauses sätestatud kaebetähtaega. Kuivõrd koosoleku toimumisest varem avalikult ei teavitatud, siis ei olnud kaebajatel võimalik esitada kaebust enne, kui nad said koosolekust teada selle protokolli avalikustamisel. Viimane sõltus omakorda sellest, millal kaebajad sattusid 23. märtsil 2026 avalikustatud protokolli nr 49 lugema. Eeltoodut arvestades ning PSJKS § 40 lg-st 2 juhindudes ennistab kolleegium kaebajate kaebetähtaja.

10. Vaatlejatel on oluline roll valimiste õiguspärasuse tagamisel (RKÜKo 18.12.2025, 5-25-7/29, p 32). Samas reguleerib Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 194 valimiste vaatlemist. Seega saab vaatleja õigusi rikkuda üksnes see, kui VVK otsustab väljaspool avalikku koosolekut mõne sellise küsimuse, mis on antud tema pädevusse valimisseaduse või rahvahääletuse seadusega.

5-26-19

3(3) Sarnaselt on Riigikohus eristanud toiminguid, mis on vaidlustatavad valimiskaebemenetluses (PSJKS 6. ptk) (RKPJKo 19.02.2026, 5-26-4/2, p 8; 11.04.2025, 5-25-3/5, p 13).

11. Küsimus, millistel tingimustel lähetada VVK liikmeid vaatlema välisriigis toimuvaid valimisi, ei ole antud VVK pädevusse valimisseaduse ega rahvahääletuse seadusega. Samuti ei ole see seotud Eesti Vabariigis valimiste korraldamisega ega RKVS §-s 9 sätestatud VVK pädevusega. Sellise otsuse tegemine ei puuduta vaatleja õigusi. Seetõttu jätab kolleegium kaebused VVK 20. märtsi 2026. a koosoleku pidamist puudutavas osas PSJKS § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

12. Kaebaja II kaebuse jätab kolleegium ülejäänud osas PSJKS § 37 lg 1 ning § 40 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Vaatlejal puudub subjektiivne õigus vaidlustada VVK liikme(te) väidetavat toimingupiirangu rikkumist valimiskaebemenetluses. VVK 1. aprilli 2026. a koosolekut oli kaebajal võimalik vaadelda, kuid seda võimalust ta ei kasutanud (vt eespool, p 6).

13. Kaebaja I esitatud taotluse tunnistada 20. märtsi 2026. a koosolekul tehtud otsus õigusvastaseks jätab kolleegium samuti läbi vaatamata, sest vaatlejal pole subjektiivset õigust esitada VVK koosolekul taotlusi (vt nt RKPJKo 16.03.2026, 5-26-13/5, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika).

(allkirjastatud digitaalselt)