3-26-578/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-578

Haldusasi

G.Q kaebus tunnistada Tallinna Haridusameti 4.

veebruari 2026. a vastus nr 2-4/370-2 osaliselt

õigusvastaseks ja kohustada Tallinna linna väljastama

kõik taotletud dokumendid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2026. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – G.Q

Vastustaja – Tallinna linn

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse G.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2026. a

määruse haldusasjas nr 3-26-578 resolutsiooni punkti 1.

2. Jätta G.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2026. a

määruse haldusasjas nr 3-26-578 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja teda puudutava tsiviilasja number

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.Q esitas Tallinna Kristiine Lasteaiale ja Tallinna Lepatriinu Lasteaiale 30.01.2026

teabenõuded ja selgitustaotlused, milles palus mh väljastada 2025. a jaanuaris toimunud

ümarlaua dokumentatsioon ning kõik muud dokumendid, milles on käsitletud taotleja ja tema

lastega seonduvat. Tallinna Haridusamet selgitas 04.02.2026 vastuses nr 2-4/370-2, et taotleja

korduvatele varasematele samasisulistele pöördumistele on juba piisavalt ja seaduses

ettenähtud ulatuses vastatud ning linnal ei ole täiendavat infot. Kõik avalikud dokumendid on

kättesaadavad lasteaedade veebilehtedel. Tallinna Lepatriinu Lasteaia 05.02.2026 vastuse ja

Tallinna Kristiine Lasteaia 06.02.2026 vastuse kohaselt ei ole lasteaedadel täiendavaid

selgitusi ega dokumente.

3-26-578

2. G.Q esitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2026 kaebuse, mille halduskohus võttis

20.03.2026 määrusega menetlusse nõuetes tuvastada Tallinna Haridusameti 04.02.2026

vastuse nr 2-4/370-2 osaline õigusvastasus ja kohustada Tallinna linna väljastama kaebaja

30.01.2026 teabenõuetes taotletud dokumendid. Kaebaja palus 25.03.2026 esialgse

õiguskaitse taotluses kohustada Tallinna linna väljastama kaebaja taotletud dokumendid

viivitamatult. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest kaebaja ja tema laste kohta

koostatud dokumente kasutatakse kaebaja vastu ära teises menetluses (tsiviilasi nr X-XX-

XXXX), ilma et kaebajal oleks võimalik nendega tutvuda ja neile vastu vaielda. See võib tuua

kaasa kaebajat ja tema lapsi kahjustavate otsuste tegemise.

3. Tallinna linn palus 02.04.2026 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata,

sest vaidluse sisuliselt ette ära otsustamine ei ole praegusel juhul põhjendatud.

4. Tallinna Halduskohus jättis 07.04.2026 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal pole esialgse õiguskaitse vajadust.

Kohtumenetluse ajal tema teabenõuetele soovitud viisil vastamata jätmine ei saa kaebaja

õigusi pöördumatult kahjustada. Kaebaja on samalaadseid pöördumisi vastustajale esitanud

juba 2021. a-st ja neile on ka vastatud. Eeldatavasti on kaebajat puudutav info temale

suuremas osas juba väljastatud. Millises ulatuses on kaebajale vastatud, tuleb välja selgitada

sisulise menetluse käigus. Isegi kui kaebaja andmeid kogutakse, töödeldakse ja kasutatakse

teistes menetlustes (sh tsiviilasjas nr X-XX-XXXX), ei ole tegemist olukorraga, kus

dokumentide väljastamine tuleks ära otsustada juba esialgse õiguskaitse raames enne

põhivaidluse lahendamist. Kui kaebajal ei ole võimalik tsiviilasjas kaitsta oma õigusi teabe

puudumise tõttu, saab ta taotleda kohtu abi dokumentide väljanõudmiseks (nt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 236 lg 1). Samuti on kaebajal ka tsiviilasjas

võimalik taotleda hagi tagamist (TsMS § 377) või esialgset õiguskaitset (TsMS § 4771). Isegi

kui kaebajal oleks esialgse õiguskaitse vajadus, ei oleks praegusel juhul esialgse õiguskaitse

kohaldamine ja seeläbi asja sisuliselt ette ära otsustamine põhjendatud, sest kaebaja ei ole

põhistanud ülekaalukat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

5. G.Q palub 08.04.2026 määruskaebuses (täiendatud 20.04.2026) halduskohtu

07.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja uue määrusega rahuldada tema esialgse

õiguskaitse taotlus. Kohus leidis alusetult ja ebaloogiliselt, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei ole vajalik, kuigi kaebaja õigusi rikutakse (kaebaja andmeid kasutatakse

teistes menetlustes, ilma et kaebajal oleks neile juurdepääsu) ning õiguste rikkumine pidevalt

süveneb ja sellega tekitatakse kaebajale pöördumatut kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52–54 ja

205 nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda

Tallinna linnalt sellele vastust, vaid arvestab vastustaja poolt varasemalt esitatuga. HKMS §

210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

7. Halduskohtu 07.04.2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega

ning ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

2(3)

3-26-578

8. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal puudub äratuntav esialgse õiguskaitse vajadus,

mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamist esitada kaebajale tema

nõutud dokumendid ja teave juba enne asja sisulist lahendamist. Kaebaja üldsõnalised

selgitused enda ja oma laste õiguste viivitamatu kaitsmise vajadusest seonduvad peaajalikult

viitega, et kaebajat ja tema lapsi puudutavaid dokumente / teavet kasutatakse tsiviilasjas nr X-

XX-XXXX, mille sisuks on kaebaja ja laste isa vaheline vaidlus laste hooldusõiguse üle.

Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et kui dokumente, mida kaebaja on vastustajalt

nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on kaebajal tarvis kasutada tõenditena

tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja lahendavalt kohtult abi tõendite

väljanõudmiseks (TsMS § 236 lg 2). Kui tsiviilasjas on mõni teine isik esitanud või tuginenud

kaebajat puudutavatele dokumentidele, on kaebajal kui menetlusosalisel õigus toimikuga

tutvuda ja saada sellest ärakirju (vt TsMS § 59 lg 1). Kui kaebaja õigust toimikuga tutvuda on

TsMS § 59 lg 11 alusel piiratud (hooldus- ja suhtlusõiguse asjad on TsMS § 550 lg 1 p 2

kohaselt hagita menetluses lahendatavad perekonnaasjad), siis on tal võimalik selle kohta

tehtud määrust seaduses ettenähtud korras vaidlustada (vt TsMS § 59 lg 6). Halduskohtusse

pöördumise ja haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks ei saa olla kaebaja

positsiooni parandamine tsiviilasjas, vaid kaebaja saab oma õigusi kaitsta

tsiviilkohtumenetluses.

9. Eelneva põhjal jääb G.Q määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

07.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

10. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja nimi ja teda puudutava tsiviilasja number tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)