2-25-1900/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada tsiviilasja nr 2-25-1900 menetlus ning kinnitada C.D, O.H ja J.A vahel C.D ja J.A lepivad kokku, et J.A annab endale kuuluva kinnistu (registriosa
Legislator headnote
AI generated2-25-1900/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-1900 menetlus ning kinnitada C.D, O.H ja J.A vahel C.D ja J.A lepivad kokku, et J.A annab endale kuuluva kinnistu (registriosa
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Susann Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
Tartu, 22. aprill 2026
Tsiviilasja number
2-25-1900
Tsiviilasi
C.D hagi O.H ja J.A vastu tahteavalduste
andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
7669 eurot 40 senti
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse
lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja C.D (isikukood XXX, elukoht XXX-i, e-
post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Birje Kalmus (e-post XXX)
Kostja O.H (isikukood XXX, elukoht XXX,
XXX e-post: XXX; XXX)
Kostja J.A (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX)
Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik
Lepikson (e-post XXX)
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-1900 menetlus ning kinnitada C.D, O.H ja J.A vahel
21.04.2026 sõlmitud kompromiss tingimustel:
1.1. C.D ja J.A lepivad kokku, et J.A annab endale kuuluva kinnistu (registriosa
nr 212241), katastriüksuse aadressidega XXX, 703/1096 suuruse mõttelise
osa omandi üle C.D-le . Eelmises lauses nimetatud mõtteline osa peab olema
vaba koormatistest ja kolmandate isikute õigustest. C.D ja J.A käsitavad
eelnevat asjaõiguslepinguna (kaasomand lõpetatakse ning ainuomanikuks
saab C.D).
1.2. O.H ja
J.A kohustuvad andma tahteavaldused, et kustutada
kinnistusraamatust kinnistu (registriosa nr 212241), katastriüksuse
aadressidega XXX /, XXX, 703/1096 suuruse mõttelise osa omanikuna J.A
(isikukood XXX) ning kanda kinnistu (registriosa nr 212241) II jakku
ainuomanikuna C.D (isikukood XXX).
1.3. C.D kohustub tasuma O.H-le ja J.A-le solidaarselt 9500 eurot, kandes selle
J.A arvelduskontole nr XXX hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast p-s 1.2
nimetatud kannete tegemist. Summa tasumisega J.A arvelduskontole
loetakse C.D kohustused täidetuks nii O.H-le kui ka J.A suhtes.
1.4. C.D, O.H ja J.A kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes
nõuded ja pretensioonid, mis seostuvalt hagi aluseks olevate asjaoludega,
välja arvatud käesolevast kompromissist tulenevad nõuded. Ühtlasi loobuvad
C.D, O.H ja J.A teineteise suhtes kõikidest nõuetest ja pretensioonidest, mis
seostuvad hagi aluseks olevate asjaoludega ning mis ei tulene käesolevast
kompromissist.
1.5. Menetluskulud jäävad C.D , O.H ja J.A endi kanda.
1.6. C.D, O.H ja J.A soovivad lühendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 661 lg 4 järgi kompromissi kinnitamise kohtumäärusele
määruskaebuse esitamise õigust ühe päevani.
1.7. Pooled paluvad tagastada C.D-le pool hagiavalduse esitamisel tasutud
riigilõivust ehk 332 eurot 50 senti C.D arvelduskontole nr XXX.
2. Rahuldada C.D 21.04.2026 taotlus tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel
tasutud riigilõivust ehk 332 eurot 50 senti. Kanda pärast käesoleva määruse
jõustumist 332 eurot 50 senti C.D arvelduskontole nr XXX selgitusega „riigilõivu
tagastamine tsiviilasja nr 2-25-1900“.
3. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi
kanda.
4. Toimetada määrus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Määruse peale saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 ja § 661 lg 1 kohaselt
esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 4 ja pooltevahelise kompromissi kohaselt
üks päev alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. C.D (hageja) esitas 04.02.2025 hagi O.H (kostja I) ja J.A (J.A) (kostja II) vastu
tahteavalduste asendamiseks.nHagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja ja kostja I
kaasomandis kinnisasi asukohaga XXX registriosa nr 212241. Kostja II on omanikuna sisse
kantud 2. oktoobril 2009 kostja I ja kostja II vahel 30. septembril 2009 sõlmitud
müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel.
Müügilepinguga müüs kostja I kostjale II 703/1096 suuruse mõttelise osa kinnistust XXX,
mille aadress on täna XXX. Müügilepingus oli märgitud ostuhinnaks 120 000 krooni s.o 7660
eurot 40 senti, seega on tegemist tasulise võõrandamise lepinguga. Vaatamata sellele, et
kostja I võõrandas talle kuuluva kinnistu mõttelise osa kolmandale isikule, ei ole kostja I ega
kostja II teavitanud hagejat ostueesõiguse teostamise võimalusest. Hageja sai müügilepingu
sisust ise teada alles 30. augustil 2024. Hageja tegi 26. septembril 2024 notariaalselt tõestatud
ostueesõiguse teostamise avalduse. Kostja II teavitas 12. novembril 2024 hagejat, et ta ei
nõustu ostueesõiguse avaldusega, kuivõrd ta on korduvalt hagejat müügist teavitanud.
Kuivõrd kostjad ei ole valmis kohtuväliselt hageja ostueesõiguse avaldust tunnustama,
pöördub hageja kohtusse kostjate tahteavalduse asendamise nõudega.
2. Tartu Maakohus jättis 25.02.2025 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja 14
päeva hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduses hagi hinna märkimiseks ja
vastavalt hagihinnale riigilõivu tasumiseks.
2.1. Hageja esitas 24.03.2025 täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduses on hageja märkinud
hagihinnaks 7669 eurot 40 senti, millelt tuleb tasuda riigilõivu 665 eurot. Hageja on
nimetatud summas riigilõivu tasunud.
2.2. Tartu Maakohus jättis 03.04.2025 määrusega hageja hagi teistkordselt käiguta
hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduses hagi hinna märkimiseks ning
tõendite esitamiseks hagis märgitud kinnistu väärtuse kohta, mille suhtes hageja taotleb
ostueesõiguse tunnustamist.
2.4. Tartu Maakohus võttis 22.07.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus andis kostjatele
tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus andis 27.08.2025 pooltele teada, et
kohtukoosseis on muutunud ja alates 26.08.2025 menetleb asja Tartu Maakohtu Tartu
kohtumaja kohtunik Susann Liin. Kostjad esitasid 18.09.2025 hagile kirjaliku vastuse.
3. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 11.03.2026 kohtuistungi. Kohus leppis pooltega
kohtuistungil kokku, et annab pooltele kompromissiläbirääkimisteks tähtaja kuni 13.04.2026.
Pooled palusid tähtaega pikendada kuni 21.04.2026. Pooled esitasid kohtule 21.04.2026
kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled
kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Hageja esitas taotluse
tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,
millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse
kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on
vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui
kompromissi ei ole võimalik täita.
5. Kohus leiab, et poolte allkirjastatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud
nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi,
samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu
muutmata. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja
menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetada.
6. Pooled on allkirjastatud kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi
kinnitamise tagajärgedest TsMS § 432 mõttes. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud
kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu
menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama
kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
7. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud
ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et
menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuivõrd menetlus lõpetatakse kompromissi
kinnitamisega, jätab kohus tunnistajate ülekuulamise ja poolte vande all ülekuulamise
taotlused läbi vaatamata.
8. Hageja on esitanud kompromissilepingus taotluse tagastada talle kompromissi sõlmimise
tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on hagiavalduse esitamisel
tasunud riigilõivu 665 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt ja
tagastab talle 332 eurot 50 senti, mis on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või
tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud tagastada pool tasutud riigilõivust C.D
arvelduskontole nr XXX.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtunik
Susann Liin