1-26-1709/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedtegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:
Legislator headnote
AI generated1-26-1709/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2026, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-26-1709 (26259000146)
Kohtunik
Jaanika Kõrgmaa
Kohtuistungi sekretär
Gerlin Kass
Kriminaalasi
Kert Evertson süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi,
kokkuleppemenetluse korras
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova
Süüdistatav
Kert Evertson
Isikukood 39202226012; elukoht xxxx; viibimiskoht xxxx;
Eesti Vabariigi kodakondsus; 7 klassi haridus; emakeel eesti
keel; ei tööta; 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati:
-
08.01.2025 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 lg 1 järgi
vangistusega 8 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel
tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse
katseajaga.
Tõkend – Viru Maakohtu 22.02.2026 määrusega vahistatud
alates 21.02.2026 kaheks kuuks, s.o kuni 21.04.2026,
16.03.2026 kohtu alla andmise määrusega jäetud tõkend
vahistamine muutmata
Kaitsja
vandeadvokaat Karine Nersesjan
Kohtuistungi toimumise aeg
21.04.2026
RESOLUTSIOON
Tunnistada Kert Evertson süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 8
(kaheksa) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja
08.01.2025 otsusega nr 1-25-5 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 28 päeva
vangistust, võrra ning mõista Kert Evertsoni liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja
28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.02.2026-21.04.2026, s.o 2 kuud,
karistusaja hulka, seega ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28
(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 69 lg 1, 3 ja § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o 1
aasta 1 kuu ja 28 päeva, 418 (neljasaja kaheksateistkümne) tunni üldkasuliku tööga, mille
tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel allutada Kert Evertson üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna
Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja
käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Kert Evertsoni käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama
alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kert Evertsoni käitumiskontrolli ajal osalema
sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki
süütegude edasine ärahoidmine.
KarS § 75 lg 4 alusel võtab Kert Evertson endale käitumiskontrolli ajaks järgnevad
kohustused:
1) Kert Evertson vabandab (e-posti teel) kannatanute A-M Vi ja K Oi ees oma
käitumise ja nende suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest;
2) Kert Evertson kirjutab kuni 30.09.2026 kriminaalhooldusametnikule essee (2 – 4 A4
lehekülge, ligikaudu 800 – 1500 sõna) ühel valitud teemadest:
„Kuidas minu tegu mõjutas teist inimest ja miks see ei ole õigustatav“
„Kui mina oleksin olnud ohvri rollis – mida ma oleksin tundnud?“
„Millised on alternatiivsed viisid konfliktide lahendamiseks ilma vägivallata?“
„Mida ma saan teha, et selline olukord enam ei korduks?“
„Millist abi ma vajan, et oma käitumist muuta“.
Kert Evertsoni suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse
kuulutamisel ning vabastada Kert Evertson vahi alt peale kohtuotsuse kuulutamist.
Asitõendid:
KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja
jäädvustatud fotod süüdistatavat puudutavas osas, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti
andmehoidlas.
Menetluskulud:
Mõista Kert Evertsonilt Eesti Vabariigi kasuks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha summas 1419 eurot ja kaitsjatasu vandeadvokaadi Karine Nersesjani poolt
osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 463,76 eurot ja kohtumenetluses
summas 178,56 eurot, s.o kokku 2061,32 (kaks tuhat kuuskümmend üks eurot ja 32 senti)
eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Kert Evertson hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude
menetluskulude näol summas 2061,32 eurot, mis võimaldatakse tasuda ositi ühe aasta
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.
Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB
pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, nr EE401700017002872300
LUMINOR BANK pangas, nr EE957700771001523585 LHV pangas või nr
EE774204278607566704 Coop pangas. Maksekorraldusele märkida
viitenumber
99926700014135 ning selgitus: „Kert Evertson, 1-26-1709, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui
rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses
kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning
süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
SÜÜDISTUS
1. Kert Evertsoni süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on korduvalt karistatud lähisuhtes
vägivalla toimepanemise eest ja karistused ei ole arhiveeritud, taas 21.02.2026 kella 00:54 paiku
viibides alkoholijoobes xxxx korteris lõi xxxx A-M Vile vähemalt ühe korra rusikaga
näopiirkonda ning korduvalt rusikaga vasakule poole roiete piirkonda ning seejärel lõi konflikti
lahutama läinud tuttavale K Oile ühe korra rusikaga näkku ning tõmbas juustest. Sellise
tegevusega põhjustas Kert Evertson xxxx A-M Vile ning K Oile füüsilist valu.
Lisaks Kert Evertson eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul detsember 2025 – jaanuar
2026 xxxx asuvas korteris väänas xxxx A-M Vi käe selja taha ning lõi rusikaga vastu õlga, millega
põhjustas A-M Vile füüsilist valu.
Seega pani Kert Evertson toime korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes,
s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Kooskõlas Kert Evertsoni, tema kaitsja Karine Nersesjani ja Viru Ringkonnaprokuratuuri
abiprokurör Sofja Hristoforova vahel 13.04.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus
Kert Evertsoni süüdimõistmist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemise eest karistusega 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendada
mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 08.01.2025 otsusega mõistetud karistuse
ärakandmata osa võrra (vangistus 7 kuud 28 päeva) ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 28
päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 2 kuud
vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse vangistuse alguskuupäevaks kahtlustatavana
kinnipidamine 21.02.2026. KarS § 74 lg 5, § 69 alusel määrata, et vangistus 1 aasta 1 kuu 28
päeva asendatakse 418 tunni üldkasulikku tööga ning määratakse tööde tegemise tähtajaks 2
aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab Kert Evertson järgima kontrollnõudeid ning täitma talle
pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p 1 – 6 ja lg 2 p 2, 8 sätestatule:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7) mitte tarvitama alkoholi;
8) osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega
sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
Kert Evertson lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata
kohustusi ning palub kohtul need kohustustena kinnitada:
-
Kert Evertson vabandab (e-posti teel) kannatanute A-M Vi ja K Oi ees oma käitumise ja
nende suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest;
-
Kert Evertson kirjutab kuni 30.09.2026 kriminaalhooldusametnikule essee (2 – 4 A4
lehekülge, ligikaudu 800 – 1500 sõna) ühel valitud teemadest:
•
„Kuidas minu tegu mõjutas teist inimest ja miks see ei ole õigustatav“
•
„Kui mina oleksin olnud ohvri rollis – mida ma oleksin tundnud?“
•
„Millised on alternatiivsed viisid konfliktide lahendamiseks ilma vägivallata?“
•
„Mida ma saan teha, et selline olukord enam ei korduks?“
•
„Millist abi ma vajan, et oma käitumist muuta“.
Kokkuleppe kohaselt on käesolevas asjas menetlusekuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi määratud
kaitsja õigusabikulud kohtueelses menetluses summas 463,76 eurot, millele lisandub kaitsjatasu
kohtumenetluses ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 1419 eurot. Kokku
kuulub väljamõistmisele 1882,76 eurot ja lisaks kohtumenetluses tekkivad kulud ning KrMS §
180 lg 3 alusel palub prokuratuur lubada hüvitada menetluskulud ositi ühe aasta jooksul.
Kokkuleppe kohaselt KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada digitaalsete andmekandjate koopiafailid
ja jäädvustatud fotod süüdistatavat puudutavas osas, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti
andmehoidlas.
3. 21.04.2026 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub
sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe
sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike
järelmitega. Samuti saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku
kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Ta palus, et kohus teeks otsuse vastavalt kokkuleppele.
Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
Protokollilise parandusena palus prokurör muuta kokkuleppes sisalduvat osa: „KarS § 74 lg 2
alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel
arvestatakse vangistuse alguskuupäevaks kahtlustatavana kinnipidamine 21.02.2026.“ ning
asendada see osaga: „KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 21.02.2026-
21.04.2026, s.o 2 kuud, karistusaja hulka, seega ärakandmata karistus on 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva
vangistust.“ Kaitsja ja süüdistatav nõustusid parandustega.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte
arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe
sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud
kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et
kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja
menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on
otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning
kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega
hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.
5. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses
süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Taotletud karistus vastab
süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Samuti tuleb menetluskulude ja asitõendite
küsimus lahendada vastavalt kokkuleppele.
6. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249.
/allkirjastatud digitaalselt/
Jaanika Kõrgmaa
Kohtunik