1-26-1021/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-1021

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Anu Vilt

Marve Alaver

Kriminaalasi

Rainer Peets süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks

Süüdistatav

Rainer Peets

isikukood: 37809162715; elukoht: xxx; haridus: xxx; töökoht:

osaline töövõime; emakeel: xxx keel; xxx kodanik; kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistamata;

tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud

22.03.2025-23.03.2025

Kaitsja

vandeadvokaat Nikolai Kõiv (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:

1. Tunnistada Rainer Peets süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud

vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Rainer Peetsi kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 22.03.2025-23.03.2025, s.o 2 päeva ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks

5 kuud ja 28 päeva vangistust.

3. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele

pööramata, kui Rainer Peets ei pane 1 aasta ja 3 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu

ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Rainer Peets peab:

3.1. elama aadressil xxx;

3.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

3.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

3.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Rainer Peetsi pöörduma katseajal, kriminaalhooldaja poolt

määratud ajal, vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames ja

läbima esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab Rainer Peets

kriminaalhooldajale.

Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav

järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA

Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK Kliinik.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21. aprillist

2026, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist

alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

6. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Rainer Peetsilt Eesti

Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 262,88 eurot ja

sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o kokku menetluskulud 927,38 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses

173,60 eurot ja sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda.

8. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Rainer Peetsil tasuda menetluskulud 927,38

eurot ositi, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99926700013877.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt

võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Rainer Peetsi süüdistatakse selles, et tema 22.03.2025 kell 19.23 xxx maakonnas xxx juures

juhtis tahtlikult mootorsõidukit Ligier JS 50 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis,

kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,89 mg/l (tõendusliku

alkomeetri lõplik lugem 0,98 mg/l, laiendmääramatusega 0,09 mg/l). Eeltoodud teoga rikkus

Rainer Peets liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla

joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes

olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Rainer Peets toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Rainer Peets ja

tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

R. Peets tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada 6 kuulise

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.03.2025-

23.03.2025, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei

pöörata täielikult täitmisele, kui R. Peets 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane

toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 4

alusel võtab R. Peets endale vabatahtliku kohustuse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja

poolt määratud ajal, pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi

teenuse raames ja läbida esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab R.

Peets kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse

raames on kättesaadav järgnevates meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-

Eesti Haigla AS, SA Viljandi Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu

Haigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla SA, AJK

Kliinik. Mõista R. Peetsilt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu kohtueelses menetluses

262,88 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o kokku 927,38 eurot. KrMS § 180 lg 3

alusel jätta määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,60 eurot ja sundraha 754,50 euro

ulatuses riigi kanda. Võimaldada R. Peetsil tasuda menetluskulud summas 927,38 eurot ositi,

12 kuu jooksul, sest tal on osaline töövõime (liikumine on keeruline), sissetulekuks kuus

umbes xxx eurot, töökohta hetkel ei ole, säästud puuduvad, võlad puuduvad, elukoht kuulub

emale ning vallasvara ei ole. Seega on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus

menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema

hakkamasaamist ühiskonnas.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav

väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil

kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2.

jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

R. Peets tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud

kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse

eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis

kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära) ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 436,48 eurot. KrMS §

180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista R. Peetsilt Eesti Vabariigi kasuks

välja sundraha 664,50 euro ulatuses ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 262,88 eurot, s.o

menetluskulud kokku 927,38 eurot. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel ja vastavalt

kohtuistungil täpsustatule jätta määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 173,60 eurot ja

sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3

neljandast lausest võimaldada R. Peetsil tasuda menetluskulud kogusummas 927,38 eurot

ositi, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest. R. Peetsil on osaline töövõime (liikumine on

keeruline) ja sissetulekuks on kuus umbes xxx eurot. Töökohta hetkel tal ei ole, puuduvad

säästud ja võlad, elukoht kuulub emale ning vallasvara ei ole. Seega on ilmne, et R. Peetsil

puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see

halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Anu Vilt