1-25-4313/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

21.04.2026

Kohtuasja number

1-25-4313

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Andrus Nõmme süüdistuses KarS § 424 lg

2 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 10.12.2025. a otsus

Süüdistatav

Andrus Nõmm, isikukood 36801034913; viibib vahi all

Tartu Vanglas; elukoht: XXX; keskeriharidus; töökoht:

Riter OÜ, personalijuht; 2 kehtivat kriminaalkaristust, sh

KarS § 424 lg 2 järgi; vahistatud alates 04.07.2025

Apellandid

süüdistatav Andrus Nõmm;

määratud kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel;

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Evelin Ets;

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10.12.2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

2. Määrata vandeadvokaadi Anu Pärteli poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 312,48 eurot (sh käibemaks 60,48 eurot).

3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Andrus Nõmmelt Eesti

Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 312,48 eurot (sh

käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus

jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Andrus Nõmme süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi selles, et

omades kehtivat karistust KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis ta 04.07.2025 kell 15.33 Tartu linnas

Võru 250 juures mootorsõidukit BMW X5 registreerimisnumbriga XXX , kusjuures tema

ühes grammis veres oli 3,08 mg alkoholi. Oma käitumisega rikkus A. Nõmm liiklusseaduse

(LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi sõiduki juht olla joobeseisundis. Sellega pani A.

Nõmm toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise korduvalt.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 10.12.2025. a otsusega tunnistati A. Nõmm süüdi KarS § 424 lg 2

järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati Harju

Maakohtu 28.10.2021. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 6 kuu ja 7 päeva

vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse

kandmise alguseks loeti A. Nõmme kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.07.2025.

Lisakaristusena võeti A. Nõmmelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. A. Nõmmel

tuleb tasuda menetluskuludena 2840,86 eurot ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2.1.

Asjas ei ole vaidlust selles, et A. Nõmm juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas

mootorsõidukit, kuid prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad küsimuses, kas A. Nõmm

oli sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. A. Nõmme süüd tõendavad politseiametnikust

tunnistajate C.T. ja C.Te . ütlused, Võru tn Circle K tankla turvakaamerate salvestised,

indikaatorvahendi kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, joobeseisundi

tuvastamise saatekiri, uuringuakt nr 348T. Loetletud tõendid on omavahel kooskõlas ning

täpsustavad ja täiendavad üksteist. Kuigi indikaatorvahendi kasutamise protokolli järgi

kontrolliti A. Nõmme organismis alkoholi olemasolu 40 minutit pärast auto parkimist, juhtis

A. Nõmm videosalvestiste kohaselt tankla territooriumil mootorsõidukit ebakindla

sõidustiiliga (pidurdas ja kiirendas korduvalt) ning taarus ja kõikus kogu jalgsi liikumise

vältel (kokku 12 minuti jooksul). Nii vajus A. Nõmm pärast autost väljumist küljega vastu

autot, taarus tankla poole liikudes 2 korda vasakule, tankla teenindussaalis tuikus ja taarus

korduvalt ning pärast tanklast väljumist taarus auto kõrval seistes nii tugevalt, et musta värvi

T-särgiga meesterahvas haaras tal käest ja suunas ta autosse istuma. A. Nõmme käitumine

äratas ka kaasliiklejate tähelepanu, kes helistasid Häirekeskusesse ja võtsid tema sõiduki

võtme enda kätte. Kokkuvõtlikult avaldusid A. Nõmme puhul joobeseisundile viitavad välised

tunnused järjepidevalt alates kella 15.33, mil A. Nõmme sõiduk ilmus tankla turvakaamera

vaatevälja.

2.2.

A. Nõmme versioon toimunust on ajas muutunud ning kohtuistungil antud ütlused on

ühelt poolt vastuolus nii kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud

ütlustega kui ka tema käitumisega sündmuskohal. Kuna A. Nõmm ei suutnud oma versiooni

muutumist jälgitavalt selgitada, on A. Nõmme ütlused tervikuna ebausaldusväärne tõend ja

kohus jätab selle kriminaalasja lahendamisel kõrvale.

2.3.

Kuigi A. Nõmmel on probleeme koordinatsiooniga ning ta lonkab ja lohistab järgi

vasakut jalga, ei tekita kõnealune asjaolu tõsiseltvõetavat kahtlust, et 04.07.2025 avaldunud

joobeseisundile iseloomulikud välised tunnused olid tingitud A. Nõmme tervisehäirest.

Esiteks ei selgita A. Nõmme raskused jalgsi liikumisel vähimalgi määral tema ebakindlat

sõidustiili. Teiseks ilmneb kohtueelsest ettekandest, et vaatamata oma tervisehäirele, on A.

Nõmm täieliku töövõimega, töötas vabaduses ametlikult Riter OÜ-s personalitöötajana ja

suudab teha üldkasulikku tööd (tl 47). Pidades silmas, et A. Nõmm taarus ja kõikus

04.07.2025 järjepidevalt nii tanklasse kõndides, tanklas sees kui ka pärast tanklast väljumist,

poleks A. Nõmm niivõrd raskete tasakaaluhäirete korral ilmselgelt võimeline tööd tegema.

2.4.

On tuvastatud, et A. Nõmm juhtis 04.07.2025 kella 15.33 Tartus Võru 250 juures

mootorsõidukit BMW X5 seisundis, kus tema ühes grammis veres oli 3,08 mg alkoholi. Et A.

Nõmmel on kehtiv karistus KarS § 424 lg 2 järgi, pani ta toime KarS § 424 lg 2

objektiivsetele tunnustele vastava teo.

2.5.

A. Nõmm pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lisaks alkoholi sisaldumisele

organismis olid A. Nõmmel äratuntavad välised joobetunnused. Pidades silmas välist teopilti,

tundis ja teadis A. Nõmm mootorsõiduki juhtimise ajal, et ta on alkoholijoobes ning möönis,

et paneb toime KarS § 424 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

2.6.

Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta järgmist. A. Nõmme ühes grammis veres oli

3,08 mg alkoholi, mis ületab oluliselt seaduses sätestatud joobe piiri (1,50 mg/g). Samuti olid

A. Nõmmel väliselt tajutavad joobe tunnused, mistõttu ta polnud ilmselgelt võimeline sõidukit

liikluses nõutava kindlusega juhtima. Lisaks juhtis A. Nõmm mootorsõidukit reede

pärastlõunal, minnes tanklasse, kus liiklustihedus on keskmisest suurem. Sellise käitumisega

seadis A. Nõmm reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise, mistõttu on

tema süü märkimisväärselt suur. Seetõttu pole võimalik A. Nõmmele mõista karistust alla

sanktsiooni keskmise määra. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. A.

Nõmm on pannud alkoholijoobes olles samasuguseid kuritegusid toime viimase ligi 8 aasta

jooksul, kusjuures alkoholi tarvitamisega seotud rikkumised on muutunud ajas üha

tihedamaks. A. Nõmme puhul on ebaõnnestunud nii korduvad kriminaalhooldused, katseajad

kui ka reaalsed lühema- ja pikemaajalised vangistused. Pidades silmas, et ükski senistest

abinõudest pole mõjutanud A. Nõmme alkoholi tarvitanuna hoiduma mootorsõiduki

juhtimisest, tuleb teda praeguses asjas järjekordse teo eest vältimatult karistada reaalse

vangistusega. KarS § 424 lg 4 p 2 alusel tuleb A. Nõmmelt lisakaristusena vältimatult ära

võtta mootorsõiduki juhtimisõigus.

Apellatsioonid

Kaitsja apellatsioon

3. Kaitsja Anu Pärtel esitas 29.12.2025 maakohtu otsusele apellatsiooni, vaidlustades nii

süüküsimust kui karistust. A. Nõmm on järjekindlalt eitanud, et juhtis sõidukit alkoholijoobes,

tunnistades küll alkoholi tarvitamist tankla territooriumil juba pargitud sõidukis. Kaitsja

seisukoht on, et puuduvad tõendid selle kohta, et ta oli joobes juba enne sõiduki juhtimist,

mistõttu ei ole täidetud KarS § 424 lg 2 koosseis.

3.1.

Kohus tugines süüdimõistmisel peamiselt tunnistajate ütlustele ning pidas A. Nõmme

ütlusi ebausaldusväärseks nende vastuolulisuse tõttu. Kaitsja hinnangul puudutavad need

vastuolud eeskätt alkoholi tarvitamise täpset kohta, mitte aga otsustavat küsimust – kas

alkoholi tarbimine toimus enne või pärast sõiduki juhtimist. Arvestades, et umbes kaks tundi

pärast sündmust tuvastati A. Nõmmel raske joove (3,08 mg/g), on usutav, et ta tarvitas

alkoholi tanklas pärast sõidu lõppu.

3.2.

Lisaks juhib kaitsja tähelepanu oluliste tõendite puudumisele. Häirekeskuse

kõnesalvestist ei ole toimikusse lisatud, samuti ei ole tuvastatud ega üle kuulatud isikuid, kes

väidetavalt teatasid A. Nõmme ohtlikust sõidustiilist. Ka politseinikud ei näinud ise sõiduki

juhtimist. Samuti jäi tuvastamata isik, kes andis politseile üle sõiduki võtmed. Seetõttu

tugineb süüdistus kaudsetele ja kontrollimata tõenditele, mis ei võimalda teha kindlat järeldust

A. Nõmme süü kohta.

3.3.

Kaitsja rõhutab, et esineb mitmeid kahtlusi ja tõendamata asjaolusid, mis tuleb

kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti ei ole ümber

lükatud A. Nõmme väidet, et ta tarvitas alkoholi alles pargitud autos, kuna sõidukit ei otsitud

põhjalikult läbi. A. Nõmm tuleks õigeks mõista.

3.4.

Juhul kui kohus leiab, et süü on tõendatud, palub kaitsja süüdistatava karistust

kergendada. Arvestades tõendite vastuolulisust ja kahtlusi, ei ole põhjendatud keskmisest

raskema karistuse mõistmine. Ka juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks on liialt karm ning

piirduda tuleks 3–4 kuuga. Kaitsja toob esile ka A. Nõmme alkoholisõltuvuse ja keerulise

olukorra, leides, et pikaajaline vangistus ei ole otstarbekas ning võimalusel tuleks kaaluda

vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Andrus Nõmme apellatsioon

4.

08.01.2026 registreeriti ringkonnakohtus ka A. Nõmme apellatsioon. Süüdistatav toob

apellatsioonis välja tema jaoks küsitavad või vastuolulised maakohtu järeldused ning annab

neile omapoolse selgituse. Üks vasturääkivus seisneb selles, et kui tunnistaja on rääkinud, et

parklas A. Nõmm pidevalt kiirendas ja pidurdas, siis kohus on videosalvestiselt näinud, et

auto peatub, liigub veidi edasi, peatub uuesti, liigub jälle edasi. Need on 2 täiesti erinevat viisi

olukorra kirjeldamiseks.

4.1.

Tunnistaja C.T. on kohtuistungil andnud vastuolulisi ütlusi. Kui alguses ütles ta, et

võttis ise autovõtme joobes isikult parklas ära, siis veidi hiljem ütles ta, et A. Nõmm oli ise

talle selle võtme andnud. Tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistajate ütlused, et

neile andis autovõtme ennast mitte tutvustanud meesterahvas, kes oli selle ära võtnud BMW

juhilt, on vastuolus ka videosalvestiselt nähtuvaga. Nimelt on videopildilt näha, kuidas T-

särgis meesterahvas vestleb BMW juhiga ning lahkub kell 15.21 BMW juurest. Samal ajal

sõidab tankla territooriumile politseisõiduk ja T-särgiga mees ulatab midagi musta

dressipluusiga meesterahvale. Seejärel politseinikud väljuvad sõidukist ja musta

dressipluusiga mees läheb nende juurde ja annab neile midagi. Seega ei võtnud musta

dressipluusiga mees, kes politseinikele autovõtme andis, seda ise A. Nõmmelt ära.

4.2.

Maakohus leidis, et liiklusregistri väljatrükk tõendab, et kõnesolev BMW kuulub A.

Nõmmele. See väljatrükk ei ole tõene ega usaldusväärne. Auto kuulub liisinguandjale ning on

antud A. Nõmmele kasutada tööandja poolt.

4.3.

A. Nõmm avaldas soovi osaleda 28.08.2025 toimunud eelistungil, kuid seda talle ei

võimaldatud. Sellega on rikutud tema õigusi ning kriminaalasja on arutatud kohati ilma

temata, s.o õigusvastaselt. A. Nõmm ei saanud selgitada, miks ta taotleb tunnistaja U.A.

ülekuulamist ning BMW GPS-logi väljavõtte kohtule esitamist.

4.4.

Süüdistatava sõnul tarbis ta alkoholi tanklas, oodates sõpra, kellel palus endale järele

tulla. A. Nõmm oli kuskilt valesti sõitnud, sattunud linnaliiklusesse, kus tal oli raske

orienteeruda ning halva nägemisega mitte riskima hakates parkis ta sõiduki esimesse

turvalisse kohta, s.o tankla parklasse. Kuna ta teadis, et edasi sõita ise ei plaani, tarvitas ta

tanklas alkoholi.

4.5.

Kaamerasalvestiselt nähtuv taaruv kõndimine ei võimalda hinnata alkoholijoovet. A.

Nõmmel on püsiva kahjustusena tasakaaluhäire, lisaks esineb aeg-ajalt peapööritust, mis

tingib tema kõikumise. Asjas puudub ka eksperdi arvamus selle kohta, millise koguse alkoholi

tarvitamine pärsib A. Nõmmel diagnoositud ajuinsuldi tagajärjel tekkinud kahjustuse

eskaleerumise. A. Nõmm toob näite, et oleksin võinud liikuda ka neljakäpukil ja me keegi ei

teaks tõsikindlalt mis osa selles oleks olnud alkoholil ja mis osa reaalsel tervisehäirel.

4.6.

Lõpetuseks palub A. Nõmm ringkonnakohtul hinnata ka temale mõistetud karistuse

põhjendatust.

Menetlus ringkonnakohtus

5. Tartu Ringkonnakohus võttis 27.02.2026 apellatsioonid menetlusse ning andis pooltele

võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 16.03.2026.

6. A. Nõmm esitas 04.03.2026 ringkonnakohtule foto oma töövõimekaardist, millelt

nähtub, et A. Nõmmel on osaline töövõime.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

7. Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsiooni väited

kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste tõendite

alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus kõiki neid põhistusi

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama. Kolleegium

keskendub seega vaid apellatsiooniväidetele vastamisele.

8. Menetlusliku poole pealt heidab A. Nõmm maakohtule seda, et teda ei kutsutud

eelistungile, kuigi ta avaldas selleks soovi. Ringkonnakohus selgitab, et eelistung

korraldatakse korralduslike küsimuste lahendamiseks ning kohustuslik on prokuröri ja kaitsja

osavõtt. Vajaduse korral võib kohus eelistungile kutsuda ka teisi menetlusosalisi (KrMS §

2571 lg 1 ja § 259). Seega ei kohusta seadus süüdistatavat eelistungile kutsuma. Kui

süüdistataval on soov esitada täiendavaid tõendeid, saab kaitsja teha sellekohase taotluse

kaitseaktis. A. Nõmme eelistungile kutsumata jätmine ei riku kuidagi ka tema menetluslikke

õigusi.

Süüküsimus

9. Vaidlus asjas taandub küsimusele, kas on tõendatud, et A. Nõmm oli mootorsõiduki

juhtimise ajal alkoholijoobes. Apellandid väidavad, et A. Nõmm tarvitas alkoholi alles pärast

sõiduki parkimist tankla territooriumile ning sõitmise ajal ta joobeseisundis ei olnud. Kuna A.

Nõmme ei ole otse sõiduki juhtimiselt tabatud ning joobeseisundit ei ole võimalik hinnata

videosalvestise pealt, tuleks kõrvaldamata kahtlused tõlgendada A. Nõmme kasuks.

10. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu. Kriminaalmenetluses hindab kohus tõendeid

nende kogumis vastavalt siseveendumusele (KrMS § 61). Süüdimõistmine eeldab, et süü on

tõendatud väljaspool mõistlikku kahtlust. Teisalt tuleb silmas pidada, et tõendatusele ei tohi

esitada ülemäära rangeid nõudeid. Kohtu otsus ei tohi tugineda oletustele ning peab olema

kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega. Samas

saab otsuse langetamise aluseks olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad

tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure

tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult

uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKK 1-20-1301/35, p 12).

11. Maakohtu analüüs tõendite hindamisel ja kohtu siseveendumuse kujunemisel on

jälgitav ja nõustumisväärne. Turvakaamerate salvestistelt nähtuv A. Nõmme ebakindel ja n-ö

hüplik sõidustiil viitavad joobeseisundi olemasolule juba parklasse sissesõidul. Süüdistatava

väide selle kohta, et tunnistaja ütlused ja kohtu seisukoht on A. Nõmme sõidustiili

kirjeldamisel täiesti erinevad, on alusetu. Olukorras, kus tunnistaja on rääkinud, et parklas A.

Nõmme sõiduk pidevalt kiirendas ja pidurdas, kuid maakohus kirjeldas seda nii, et auto

peatub, liigub veidi edasi, peatub uuesti, ei saa rääkida vastuoludest. Sisuliselt on tegu

ebakindla sõidustiili kirjeldamisega. Mõlemal juhul on aru saada, et juht ei sõitnud sujuvalt,

vaid vaheldumisi pidurdas ja siis jätkas sõitu.

12. Edasi nähtub videosalvestistelt, et A. Nõmm istub mõned minutid pargitud autos ning

seab sammud seejärel tanklasse. Videolt on tuvastatav süüdistatava selgelt häiritud

koordinatsioon ja tasakaal, seda nii tanklasse sisenedes kui tanklas sees kohviautomaadi ees

oodates. Süüdistatav on väitnud, et tarbis alkoholi pargitud autos istudes, enne tanklasse

sisenemist. Videopildilt on küljeklaasi tumeduse ja peegelduse tõttu vaid osaliselt näha, mida

A. Nõmm autos teeb. Seega ei võimalda ainult videopilt välistada, et sõidukis polnuks

võimalik selle aja jooksul alkoholi juua. Samas ei ole asjas ühtegi tõendit, mis süüdistatava

versiooni kinnitaks. Vastupidi, tõendikogum lükkab selle väite ümber.

13. Esmalt on maakohus hinnanud A. Nõmme ütlused ebausaldusväärseteks, kuna need on

ajas muutunud ja vastuolulised. Sh rääkis ta kohtueelses menetluses, et ostis tanklast endale

350 ml pudeli alkoholi, mille jõi tankla tualetis ära. Kohtu rääkis süüdistatav aga, et jõi juba

pargitud autos alkoholi, s.o enne tanklasse sisenemist. Alkoholipudel oli tal autos eelmisest

õhtust. Seega on igati põhjendatud jätta A. Nõmme ütlused ebausaldusväärse tõendina

kõrvale.

14. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab, et 04.07.2025 kell 18.11 antud vereproov

näitas, et A. Nõmme ühes grammis veres oli 3,08 mg alkoholi. Seega, sõltumata sellest, et

sõitmisest vereproovi andmiseni oli kulunud ca 2,5 tundi, oli A. Nõmme joove endiselt väga

suur. Ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav saavutanuks sellise joobe 2,5 tundi varem pargitud

autos istutud mõne minuti jooksul.

15. Maakohtuga tuleb nõustuda selleski, et A. Nõmme raskused jalgsi liikumisel ei selgita

vähimalgi määral tema ebakindlat sõidustiili, mil ta pidurdas ja kiirendas tankla territooriumil

korduvalt. Samuti on maakohus veenvalt põhjendanud, miks ei tekita A. Nõmme tervislik

seisund tõsiseltvõetavat kahtlust, et 04.07.2025 avaldunud joobeseisundile iseloomulikud

välised tunnused olid tingitud tema tervisehäirest (vt maakohtu otsuse p 12). Neid põhjendusi

ei väära ka A. Nõmme poolt ringkonnakohtule esitatud foto tema töövõimekaardist, mille

kohaselt on tal vaid osaline töövõime. Vaidlust ei ole selles, et A. Nõmmel esineb probleeme

koordinatsiooniga ja vasaku jalaga (tl 46–47). Siiski võimaldab käesolev tõendikogum

järeldada, et videopildilt tuvastatavad tasakaaluhäired olid põhjustatud joobeseisundist.

16. Nii kaitsja kui A. Nõmm on maakohtule ette heitnud, et asjas pole kogutud piisavalt

tõendeid. Üle pole kuulatud A. Nõmme tuttavat, kellega koos ta vahetult enne aega veetis ega

sündmuskohal olnud ja Häirekeskusesse helistanud meesterahvast. Ka helisalvestist

Häirekeskusesse tehtud kõnega tõendite hulgas ei ole. Samuti pole tehtud ekspertiisi

hindamaks, kui palju ja millisel kellaajal pidi A. Nõmm alkoholi tarbima, et kell 18.11 oleks

tema vere alkoholinäit selline nagu tuvastati.

17. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluses ei ole nõutav kõigi teoreetiliselt

võimalike tõendite kogumine. Oluline on, kas olemasolev tõendikogum võimaldab teha

usaldusväärse järelduse isiku süü kohta. Kohtus üle kuulatud tunnistajad C.T. ja C.Te

rääkisid, et nad reageerisid väljakutsele, mille sisuks oli see, et joobes juht parkis enda sõiduki

Circle K tanklasse. Kohapeale jõudes andis üks meesterahvas politseinike üle BMW võtme,

öeldes, et oli selle joobes juhilt ära võtnud, et too sõitma ei läheks. Mehe jaoks oli BMW juhi

sõidustiil kahtlane. See mees ei soovinud politseile anda oma andmeid, sest ei tahtnud olla

hiljem asjas tunnistaja. Ta istus autosse ja sõitis minema (tl 107–109). C.Te . sõnul oli

Häirekeskusesse helistajaid kaks. Kuigi kõnesalvestisi asja juures pole, ei pea kolleegium neid

ka vajalikuks. On selge, et teatajad nägid ebakindla ja veidra sõidustiiliga A. Nõmme, kes

tuikudes tanklasse läks ja otsustasid sellest Häirekeskust teavitada. Politseinike ütlustest

nähtub samuti, et väljakutse sisuks oli joobes juht. Kolleegium ei leia, et Häirekeskuse

kõnesalvestiste kuulamine tõendamiseseme asjaolude osas mingit uut või tähtsat teavet võiks

omada. Samuti on videopildilt selge, mida tegid kaks parklas olnud meesterahvast –

dressipluusis mees helistas Häirekeskusesse ja T-särgis mees tegeles BMW juures A.

Nõmmega, aidates viimase autosse kõrvalistuja istmele. T-särgis mees võttis A. Nõmmelt ära

võtme, ulatas selle dressipluusis mehe kätte, kes andis selle üle politseile. Politseiametniku

C.T. ütlused selle kohta, et võtme ulatas neile selle A. Nõmmelt ära võtnud meesterahvas, ei

muuda nende ütlusi kuidagi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja sõnul ütleski dressipluusis

meesterahvas talle, et tema oli selle võtme A. Nõmmelt ära võtnud. Seega lähtus

politseiametnik teabest, mis talle sündmuskohal edastati, kuna ise ta võtme äravõtmist

süüdistatavalt ei näinud.

18. A. Nõmm on osutanud ka vastuolule seoses sellega, et prokurör on maakohtule

esitanud liiklusregistri väljatrüki, milles nähtuvalt kuulub kõnesolev BMW A. Nõmmele, kuid

tegelikult kuulub sõiduk liisinguandjale. Süüdistatava hinnangul näitab see, et kohtule esitatud

tõendid ei ole usaldusväärsed. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalasja toimikus olevalt

04.07.2025. a liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et sõiduki BMW omanik on Luminor Liising

AS ja kasutaja A. Nõmme tööandja Riter OÜ. Seega ei ole põhjust dokumendi

usaldusväärsuses kahelda. Võimalik et prokurör on ekslikult öelnud, et sõiduk kuulub A.

Nõmmele, kuigi pidas silmas, et A. Nõmm kasutas seda sõidukit. Joobeseisundis

mootorsõiduki juhtimise tõendamise seisukohalt on antud asjaolu ka ebaoluline.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus veatult tuvastanud, et A. Nõmm

oli 04.07.2025 kell 15.33 sõidukit juhtides alkoholijoobes.

20. Subjektiivse külje osas on kaitsja lakooniliselt nentinud, et kohtu väide, et Nõmm

tegutses otsese tahtlusega juhtides mootorsõidukit olles alkoholijoobes, ei ole tõendatud.

Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on tahtluse liigiks antud juhul just otsene tahtlus.

Need põhjendused on nõustumisväärsed.

Karistus

21. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista

kuni 4-aastane vangistus. Maakohus leidis, et A. Nõmme süü on suur ja see ei võimalda

mõista karistust alla sanktsiooni määra. Maakohus karistas süüdistatavat 2 aasta pikkuse

vangistusega.

22. Kaitsja leiab, et A. Nõmme süü ei ole suur – ta ei ohustanud oma käitumisega

kaasliiklejaid ega põhjustanud avariid. Ta oli rahulik ja allus politsei korraldustele. Seetõttu

peaks mõistetud karistust vähendama.

23. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtul on karistuse mõistmisel küllaltki suur

otsustamisvabadus (vt RKKK 3-1-1-70-16, p 11), mistõttu ei saa apellatsioonikohus muuta

maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse

ümbervaatamiseks peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust

kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.

24. Süü suurust põhjendas maakohus järgmiselt. A. Nõmme ühes grammis veres oli 3,08

mg alkoholi, mis ületab oluliselt seaduses sätestatud joobe piiri (1,50 mg/g). Samuti olid A.

Nõmmel väliselt tajutavad joobe tunnused (ebakindel sõidustiil, taarumine ja kõikumine),

mistõttu ta polnud ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Ning

viimaks juhtis A. Nõmm mootorsõidukit reede pärastlõunal kella 15:33 paiku, minnes

tanklasse, kus liiklustihedus on keskmisest suurem. /…/ seadis A. Nõmm reaalsesse ohtu nii

enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise, mistõttu on tema süü märkimisväärselt suur.

Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et sellistel asjaoludel tuleb hinnata A. Nõmme

süüd suureks.

25. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning üld- ja eripreventiivsed

kaalutlused karistuse korrigeerimist ei tingi. Ringkonnakohus märgib veel, et olukorras, kus

isikut on varem korduvalt samaliigiliste kuritegude eest karistatud, kuid kes jätkab sama

käitumismustrit, ei ole võimalik rääkida heast või isegi keskmisest eripreventiivsest

prognoosist. A. Nõmme suhtes on varem korduvalt kohaldatud tingimisi karistust

kriminaalhooldusega ning viimati ka vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuid need

kriminaalhooldused on ebaõnnestunud. A. Nõmm on toime pannud uue kuriteo või rikkunud

temale kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu. Eelkirjeldatu kõneleb halvast eripreventiivsest

prognoosist. Arusaamatuks jääb kaitsja väide selle kohta, et kuna A. Nõmme ootab ees

käesoleva teo eest mõistetava karistuse liitmine varasema kandmata karistusega, on tema

olukord niigi raske ning niivõrd pikaajaline vangistus ei ole vajalik. Kolleegium selgitab, et

karistust mõistetakse praeguse kriminaalasja esemeks oleva kuriteo eest, lähtudes isiku süü

suurusest. A. Nõmm oli teadlik, et ta on ennetähtaegselt vabastatud ning uue kuriteo

toimepanemisel tuleb ka kandmata jäänud karistus ära kanda. Kuigi kaitsjaga saab nõustuda

selles, et alkoholism on haigus, oli joobeseisundis sõiduki rooli istumine siiski A. Nõmme

teadlik tegevus. Olukorras, kus isik ei saa oma sõltuvusprobleemist jagu ning

alkoholitarbimine päädib korduvalt sellega, et ta seab ohtu end ümbritsevaid inimesi, on

vabadusekaotuslik karistus ainus viis rikkumisele reageerida. Kokkuvõttes puudub igasugune

alus või põhjendus mõistetavat karistust vähendada seetõttu, et A. Nõmmele tuleb mõista

liitkaristus kohtuotsuste kogumis.

26. Viimasena on kaitsja palunud vähendada ka lisakaristust. Piisav oleks tema hinnangul

juhtimisõiguse äravõtmine 3–4 kuuks, sest pikaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine võib

piirata töökoha leidmist ja soodustada juhilubadeta sõitmist. Ringkonnakohtu hinnangul alust

lisakaristuse lühendamiseks ei ole. Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldatakse

reeglina juhul, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv süütegude toimepanemine

näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud (RKKK 3-1-1-26-10 p 7.3). Sellise

olukorraga on praegu ka tegu. Põhikaristus ja lisakaristus koostoimes ei ületa ka A. Nõmme

suurele süüle vastavat karistust.

27. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on arvesse võtnud karistuse mõistmise

eesmärke ning mõistnud A. Nõmme teosüüle vastava karistuse.

Kokkuvõte

28. Eelnevat arvestades jäävad apellatsioonid rahuldamata. A. Nõmm on toime pannud

KarS § 424 lg 2 pärase teo, millel õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Maakohus ei ole eksinud karistuse mõistmisel. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337

lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10.12.2025. a otsuse muutmata ja

apellatsioonid rahuldamata.

29. A. Nõmmele riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel esitas

29.12.2025 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks.

Kokku taotleb kaitsja 312,48 euro hüvitamist (sh käibemaks 60,48 eurot). Taotluse kohaselt

kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 45 minutit, kliendiga vestlusele 15 minutit,

kliendi saadetud kirjaliku selgitusega (16 lehekülge) tutvumisele 60 minutit ja apellatsiooni

koostamisele 90 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ning

kuulub täielikult rahuldamisele.

30. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel A. Nõmme kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)