2-22-15176/44 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2026 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-15176

Tsiviilasi

C.U kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: C.U (isikukood XXX, E-post: XXX)

Usaldusisik. Evelyn Eichhorst

Võlausaldaja: Coop Pank AS (registrikood 10237832, E-

post: XXX);

Võlausaldaja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564),

Võlausaldaja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235),

Võlausaldaja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku C.U (C.U) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

2. Vabastada Evelyn Eichhorst võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

3. Rahuldada usaldusisiku tasu taotlus.

4. Määrata usaldusisiku Evelyn Eichhorst tasuks 240 eurot.

5. Mõista C.U-lt usaldusisiku Evelyn Eichhorst kasuks välja usaldusisiku tasu 99 eurot,

kohustusega maksta see OÜ Pärnu Usaldusisik (6969045) arveldusarvele COOP pangas

XXX, mille kaudu usaldusisik tegutseb, usaldusisikule loovutatud vara arvelt.

6. Anda võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi ja hüvitada usaldusisikule

Evelyn Eichhorst riigi vahenditest usaldusisiku tasu 141 euro ulatuses. Väljamakse

teostada OÜ Pärnu Usaldusisik (6969045) arveldusarvele COOP pangas XXX, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

7. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Jätta menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad

võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohus kuulutas 08.11.2022 välja füüsilise isiku C.U (pankrotis) pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Y.Y . Sama määrusega algatas kohus C.U

(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus lõpetas 11.04.2025

määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning jätkas

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust.

2. Määruse kohaselt jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuete eest raha saamata

järgmistel võlausaldajatel: Coop Pank AS; BB Finance OÜ; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal;

Bondora AS kogusummas 14 223,40. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma Evelyn

Eichhorst.

3. Võlgniku usaldusisik esitas 29.11.2025 lõpparuande ja tasutaotluse.

4.

25.02.2026 kohtunõudega küsis kohus võlausaldajatelt seisukohta võlgniku kohustustest

vabastamise osas, sh võla jääki. Seisukoha esitasid järgmised võlausaldajad:



TF Bank AB Eesti filiaal, kelle nõue võlgniku vastu seisuga 11.04.2025 on 6 633,20

eurot. Kohustuse täitmiseks on võlgnik tasunud kokku 419,76 eurot, mistõttu on

rahuldatud 6,33% nõudest ning rahuldamata on jäänud 93,67% nõudest ehk 6 213,44

eurot. Võlausaldaja märgib, et usaldusisiku 29.11.2025 esitatud aruandes esineb

aritmeetiline viga, kuna võlgniku täitmata kohustus TF Bank AB ees moodustab (6

633,20 − 419,76) 6 213,44 eurot, mitte aruandes kajastatud 6 167,27 eurot.

Võlausaldaja leiab, et ainuüksi aruannete ja kontoväljavõtete esitamine ning vähesel

määral maksete tegemine ei anna alust kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks võlgniku kasuks. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku poolt

kohustuste osaline täitmine olnud nõuetekohane ega arvestatavas ulatuses. Eeltoodust

tulenevalt leiab TF Bank AB (publ.), et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud ning võlgniku suhtes võib kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja

jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. /dtl 421-424/



Bondora AS, kellele on võlgnik teinud makse 29.11.2025 summas 189,36 eurot.

Laekumised kokku on 189,36 eurot ning nõude jääk on 2 803,23 eurot. Bondora AS ei

nõustu võlgniku vabastamisega täitmata jäänud kohustustest /dtl 418/;



Coop Pank AS (Coop Finants AS) Coop Pank AS, kellele on võlgnik tasunud

29.11.2025 summas 202,14 eurot. Võlgnevuse jääk seisuga 25.02.2026 on 2 992,94

eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldaja huve, mistõttu tuleb

kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik täitmata jäänud

kohustustest vabastamata /dtl 406-408/;

BB Finance OÜ ei ole vastust esitanud. Võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks

ärakuulamiseks.

5. Võlgniku usaldusisik esitas 29.11.2025 viimase aruande koos lisadega, millest nähtuvalt

Võlgnik on kogunud nõuete katteks 999 EUR /dtl 389/. Sellest summast hoiustas usaldusisik

summat, millele ei saa sissenõuet pöörata) usaldusisikutasu katteks 10% ehk 99 EUR.

Võlausaldajate nõuete katteks jääb 900 EUR. Usaldusisik toob välja, et lisaks töötamisele

läks võlgnik 2024 kooli ning lõpetab Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis keskharidust

(aktuaalselt 11. kl). Võlgniku ülalpidamisel on 2 alaealist last 15-aastane ja 7-aastane).

Töötasu (sh töökoht, amet, töötamise periood): AS A lõppes aprill 2025, mai 2025 – august

2025 töötas K OÜ – nakkevõrkude rakendaja/kalapüügi vahendite hooldajana, alates

september 2025 läks Asse tagasi. Usaldusisik palub vabastada võlgnik C.U tasumata jäänud

kohustustest, kuna võlgnik on kogu menetluse käigus täitnud kohusetundlikult kõiki

kohtumäärusest tulenevaid kohustusi.

6.

06.04.2026 toimus võlgniku ärakuulamine, kuhu ilmus võlgnik ja usaldusisik. Võlausaldajad

ärakuulamisel ei osalenud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, tema ülalpidamisel on kaks

alaealist last vanustes 7 ja 15 aastat. Võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu 1200 eurot.

Võlgnik on olnud teadlik talle seaduse järgi jääva sissetuleku miinimumi suurusest, kuid on

sellest hoolimata otsustanud teha tagasimakseid võlausaldajatele ka perioodidel, mil tema

tegelik sissetulek jäi miinimumist madalamaks. Võlgnik märgib, et tagasimakseid on tehtud

usaldusisiku vahendusel. Ta sai aru, et tema sissetulek on madalam kui seadusest tulenev

elatusmiinimum, kuid tegi sellest sõltumatult tagasimakseid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt FIMS § 49 lg-le 1.

8. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse

esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustustest

vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus

uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab

võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu

lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).

9. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele

makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud

süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise

menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul

tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

10. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt

hõivatud tööga ning samaaegselt pidanud üleval kaht alaealist last. Võlgnik on teeninud

töötasu, mille summa jääb alla absoluutse elatusmiinimumi, ning pannud raha kõrvale ja

teinud võlausaldajatele ka iga aasta väljamakseid, olukorras, kus tal puudus selline kohustus ja

tema ülalpidamisel on lisaks kolm alaealist last. Võlgnikul ei olnud kohustust rahuldada

võlausaldajate nõudeid arvestades TMS § 132 lg 2 sätestatud alusel. Kohtu hinnangul on

võlgnik, arvestades oma igakuise töötasu suurust ning ülalpeetavate arvu teinud tema

varanduslikku olukorda arvesse võttes märkimisväärseid proportsionaalseid makseid üle

temalt nõutud ulatuse.

11. Kohus ei nõustu osade võlausaldajate etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud oma kohustust

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (FIMS § 47 lg 1), sest võlgnik oleks väidetavalt

pidanud otsima endale tasuvama töö. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei

pruugi igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal

pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-11-24696, p 19).

Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult

saanud eeldada tasuvamale tööle asumist. Ainuüksi see, et võlausaldajad oleksid soovinud

saada oma nõuded rahuldatud suuremas summas, selliseks järelduseks alust ei anna.

Võlgnikul on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal püsiv töökoht ja stabiilne

sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid olukorras, kus võlgniku

sissetulek jäi alla elatismiinimumi.. FIMS § 47 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist saaks

kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva

põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskusi ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks

alamakstud tööpositsioonil. Selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei esine.

12. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud nii kohtule kui ka usaldusisikule

kättesaadav ja teinud koostööd. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on

andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu,

et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et

võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud

ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest

vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22).

13. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus

avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 49 lg 14). Kuna kohus

lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka usaldusisiku võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

14. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (FIMS § 50 lg

1). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused (FIMS § 50 lg 2).

15. Kohus võib võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse

lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud

pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega

(FIMS § 51 lg 1).

16. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus

jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).

Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Usaldusisiku tasu

17. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei

kata (FIMS § 54 lg 1). Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

kohustustest vabastamise menetluses järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel (FIMS §

54 lg 3 teine lause). Usaldusisiku tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4 teine lause). Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5 neljas lause). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses on 88,60 eurot (FIMS § 54 lg 5 teine lause).

18. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 240 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu arvestuse

(FIMS § 54 lg 4 kolmas lause), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 3 tundi.

Kohus peab sellist töömahtu ja ajakulu põhjendatuks. Usaldusisiku tunnitasu 88,60 eurot

mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku

tasuks 240 eurot.

19. Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast

(FIMS § 54 lg 6). Aruande kohaselt loovutas võlgnik aruandeperioodil usaldusisikule 999

eurot. Seega on võimalik usaldusisiku tasu välja maksta usaldusisikule loovutatud vara arvelt./

Usaldusisikule võlgniku vara arvel tehtav väljamakse ei tohi seega olla suurem kui 99 eurot.

20. FIMS § 54 lg 7 sätestab, et kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu

kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS

§ 183 lõikest 2 tuleneb, et kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja, ei või (kokku)

olla suurem kui 886 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

21. Usaldusisik palub määrata võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 141 euro ulatuses

tasumiseks. Võlgniku varaline seis ei võimalda usaldusisikule teha võlgniku vara arvel

väljamakset kohtu poolt kindlaksmääratud usaldusisiku tasu ulatuses. Kohtu hinnangul on

seetõttu põhjendatud summas 141 eurot menetlusabi, ning kohus määrab, et selles summas

kuulub usaldusisiku tasu hüvitamisele riigi vahenditest. Käesolevas kohustustest vabastamise

menetluses ei ole kohus usaldusisiku tasu katteks enne menetlusabi andnud, mistõttu ei ületa

praegu antav menetlusabi ka seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära.

22. Vastavalt taotlusele kuulub tasu väljamaksmisele OÜ Pärnu Usaldusisik (6969045)

arveldusarvele COOP pangas XXX, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Leanika Tamm