3-25-2325/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2325

Haldusasi

Tori Hobuse Seltsi kaebus tühistada Põllumajandus- ja

Toiduameti 05.05.2025 otsus nr 1.2-17/160 ning

13.06.2025 vaideotsus nr 1.5-5/3687-1

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Tori Hobuse Selts, volitatud esindaja Kaili Siilak

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud

esindaja Kärt Aavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.05.2026. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tori hobuse universaalsuuna hobuste (tori TA) originaaltõuraamatu pidaja Tori Hobuse Selts

(edaspidi THS või kaebaja) esitas 06.02.2025 Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA

või vastustaja) Tori universaalsuuna hobuste aretus- ja säilitusprogrammi (edaspidi THS-i

aretusprogramm) muudatuste heakskiitmise taotluse.

2. PTA 05.05.2025 otsusega nr 1.2-17/160 (edaspidi 05.05.2025 otsus) keelduti THS-i

aretusprogrammi muudatuste heakskiitmisest. Keeldumise asjaolud ja põhjendused olid

kokkuvõetult järgmised.

2.1. PTA hindab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/10121 (edaspidi

tõuaretuse määrus) art 9 lg-st 1 lähtuvalt ainult neid muudatusi, mis tõenäoliselt mõjutavad

aretusprogrammi oluliselt. Oluliselt soovitakse muuta THS-i aretusprogrammi punkte 1.4 ja 3.4.

Punkti 1.4 soovitakse muuta selliselt, et eriprogrammi (s.o sisestav ristamine genofondi

rikastamiseks ja sugulusaretuse ohu vältimiseks) võib rakendada ainult originaaltõuraamatu

pidaja ja punkti 3.4 muudatusena kantakse tõuraamatu lisaossa ainult originaaltõuraamatu pidaja

tõukomisjoni poolt põhjendatud otsusega tori universaalsuuna hobuse aretuses vajalikuks peetud

hobune. Tõuraamatu lisaossa kantud hobuse mära- või täkkjärglane, kelle üheks vanemaks on

lisaossa kantud hobune ja teine vanem on universaalsuuna peatõuraamatu I või II kantud või

kandmiseks sobilik hobune, on võimalik kanda originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjoni

otsusega tõuraamatu põhiosa eeltõuraamatusse ja siis loetakse ta puhtatõuliseks.

2.2. Ehkki formaalselt esitas THS oma aretusprogrammi muudatused, siis sisuliselt soovitakse

keelata tori hobuse universaalsuuna hobuste (tori TA) paralleeltõuraamatut pidaval Eesti

Hobusekasvatajate Seltsil (edaspidi EHS) teaduslikult tõendatud vajadusel rakendada

põllumajandusloomade aretuse seaduse (edaspidi PõLAS) § 3 lg-s 5 kirjeldatud eriprogrammi,

kitsendada EHS-i õigusi oma aretusprogrammi täitmisel ja kahjustada seeläbi EHS-i

aretusprogrammi ja selle tõhusat rakendamist. PTA keeldus EHS-i aretusprogrammi

kahjustavate THS-i aretusprogrammi muudatuste heakskiitmisest PõLAS § 10 lg 1, § 9 lg 1, §

11 lg 2 alusel kooskõlas tõuaretuse määruse art-tega 9, 10 ja 11.

3. THS esitas 05.05.2025 otsuse peale vaide, kuid PTA jättis selle 13.06.2025 vaideotsusega nr

1.5-5/3687-1 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata.

4. THS esitas 14.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PTA 05.05.2025 otsuse ning

vaideotsuse tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukoht

5.1. Vaidlustatud 05.05.2025 otsus ei ole kehtiva õigusega kooskõlas. Vaideotsus ja 05.05.2025

otsus rikuvad kaebaja õigusi, sest vastustaja on ebaõigesti kohaldanud tõupuhaste

aretusloomade kaitseks kehtestatud seadusandlust ja eelnev koosmõjus ebaõigete faktiliste

eelduste tuvastamisega on viinud põhjendamatu otsuseni. Otsus on põhjendamata ja

kaalutlusvigane.

5.2. Ehkki 05.05.2025 otsusega sisuliselt keeldutakse registreerimast THS-i aretusprogrammi

muudatusi, mille eesmärk on detailsemalt reguleerida varasemalt sätestatut, jätab see võimaluse

programmi mitmeti mõistmiseks ning tõlgendusteks, mis seavad ohtu tori universaalsuuna

hobuse tõu kaitseks sätestatud reeglite rakendamise. Paralleeltõuraamatu pidajal on kohustus

rakendada originaaltõuraamatu pidaja aretuspõhimõtteid. Kaebaja missioon on tagada ohustatud

puhtatõulise tori hobuse säilimine, kuid EHS-i tegevuses on alust kahelda. Seetõttu sooviski

kaebaja oma aretusprogrammi põhimõtteid muuta. Arvestades, et THS-i aretusprogrammi

kinnitamise ajal paralleeltõuraamatut ei eksisteerinud, siis puudus punktides 1.4 ja 3.4 viide, et

otsustav organ on just THS-i tõukomisjon, kuigi kahtlemata oli see nende punktide mõtteks.

5.3. PTA 05.05.2025 otsus, kus leitakse, et kaebaja soovitud täienduste tegemine takistaks

paralleeltõuraamatu pidajal aretusprogrammi tõhusat rakendamist, on põhjendamatu ja

1 08.06.2016 määrus tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise

ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse

määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad

õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (EMPs kohaldatav tekst)

2 (8)

vastuoluline ning ka vaideotsus ei õigusta materiaalõiguse kohaldamist sellisel viisil. PTA

kinnitab, et originaaltõuraamatu pidajal on vaieldamatult juhtiv ja määrav roll aretusprogrammi

sisuliste põhimõtete kujundamisel. PTA keeldus aga selliste THS-i aretusprogrammi

muudatuste kinnitamisest, mis tagaksid kaebaja kui originaaltõuraamatu pidaja õigust vältida

tema aretusprogrammi kahjustamist, kuid samas kaitstakse hoopis paralleeltõuraamatu pidaja

võimalust täita oma aretusprogrammi sõltumatult. PTA tõlgendas tõuaretuse määruse art-t 14

ekslikult. Viidatud artiklist tulenev õigus täita aretusprogrammi sõltumatult kehtib kaebaja

hinnangul originaaltõuraamatut pidavate aretusorganisatsioonide, mitte aga paralleeltõuraamatu

pidajate kohta. Nimelt paralleeltõuraamatu pidaja ei koosta ega täida oma aretusprogrammi,

vaid originaaltõuraamatu pidaja aretusprogrammi, ning ta ei saa ka teha sõltumatuid,

originaaltõuraamatu pidaja aretuspõhimõtetest erinevaid otsuseid. Järelikult ei saa THS-i

aretusprogrammi kavandatud muudatused rikkuda EHS-i sõltumatu tegutsemise õigust.

Eelnevat arvestades ongi EHS-il erijuhtude rakendamisel (eriprogramm, kannete tegemine

tõuraamatu lisaossa) kohane lähtuda THS-i tõukomisjoni otsustest.

5.4. PTA 05.05.2025 otsus takistab kaebaja kui originaaltõuraamatu pidaja tõuaretuse määruse

art 21 lg-st 3 tulenevat õigust keelata või piirata ohustatud tõugu kuuluva tõupuhta aretuslooma,

sealhulgas tema aretusmaterjali kasutamist, kui kasutamine kahjustaks kõnealuse tõu säilimist

või geneetilist mitmekesisust. Seega otsustusõigus eriprogrammi rakendamise ja tõule vajalike

hobuste tõuraamatu lisaossa toomise üle peab jääma originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjonile,

et oleks kindlustatud aretuse liikumine soovitud suunas ning tagatud universaalsuuna genofondi

säilimine ja sobilik geneetiline mitmekesisus.

5.5. PTA 05.05.2025 otsus on vastuoluline. Kui EHS-il oleks oma tegevuses täielik sõltumatus,

siis jääb arusaamatuks, kuidas regulatsioon, mille kohaselt eriprogrammi rakendamine toimub

originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjoni otsusel, välistab aretusprogrammi sõltumatut täitmist.

Kui THS oleks juba algselt oma aretusprogrammis viidanud selgelt THS-i tõukomisjoni

pädevusele, ei saaks tekkida isegi küsimust paralleeltõuraamatu pidamisel vastava kohustusega

arvestamisest. Kui aga nõustuda, et igal teisesel aretusorganisatsioonil on aktsepteeritav oma

tõukomisjoni loomine, ei saaks ka THS-i taotletud muudatused mingil viisil takistada EHS-i

aretusprogrammi tõhusat rakendamist. PTA kriitika THS-i tõuaretuskomisjoni kui organi suhtes

jääb arusaamatuks, see organ eksisteerib ka praegu kehtivas THS-i tõuaretusprogrammis ja

väheveenev on selgitus, nagu organ saaks muudatusega endale seni lubamatu pädevuse.

5.6. Vastustaja ei kaalunud, kas taotletud muudatused tõesti sisuliselt takistaksid mingilgi viisil

paralleeltõuraamatu pidaja tegevust või on pigem tegemist vaid ebamugavusega. Vastustaja

piirab kaebaja õigusi läbi materiaalõiguse sellise tõlgenduse, nagu paralleeltõuraamatu pidaja

oleks samaväärne originaaltõuraamatu pidajaga. Vastustaja jätab tagaplaanile, et küsimuse all

on ohustatud tõug ning kaebaja hinnangul tuleneb tõuaretuse määruse art-st 21, et ohustatud tõu

puhul võib originaaltõuraamatu pidaja sätestada geneetiliselt kriitiliste otsuste tegemise korra.

Vastustaja seisukohtadest ei selgu, kuidas konkreetselt kavandatav muudatus kahjustaks

aretusprogrammi peaeesmärke või geneetilist mitmekesisust, rääkimata rakendumise tõhususest.

Vastustaja ei ole otsustes analüüsinud, kas taotletud muudatus on seega sisuliselt sobimatu või

kaalub pelgalt seosetu mõju paralleeltõuraamatu pidajale üles tõhusa tõu kaitse. Muudatused,

mille sisse viimist kaebaja taotles, ei takista paralleeltõuraamatu pidaja seaduspärast tegutsemist

tori universaalsuuna hobuse säilimisel. Riiklik järelevalve ei asenda ohustatud tõu kaitse

eriregulatsiooni ja selle tagamiseks ettenähtud meetmete rakendatavust praktikas.

6. Vastustaja seisukoht

6.1. Heaks kiidetud aretusprogrammi muutmine toimub kooskõlas tõuaretuse määruse art-ga 9.

Aretusprogrammi muudatuste heakskiitmise üle otsustamisel lähtutakse olemuslikult samadest

3 (8)

kriteeriumitest, mis on sätestatud aretusprogrammi heakskiitmiseks. Kaebaja soovis

aretusprogrammi teha kaks olulist muudatust, s.o võimaldada rakendada eriprogrammi üksnes

temal ning võimaldada loomi tõuraamatu lisaossa kanda üksnes tema tõukomisjoni poolt.

Seejuures ei soovitud THS-i aretusprogrammi muudatustega muuta eriprogrammi rakendamise

tingimusi ega ka hobuse tõuraamatu lisaossa kandmise tingimusi. Vastustaja keeldus

muudatuste heakskiitmisest kooskõlas kehtiva õigusega, toetudes keeldumisel tõuaretuse

määruse art 10 lg-le 1 ja art-le 14. Vastustaja jääb 05.05.2025 otsuse ja vaideotsuse põhjenduste

juurde.

6.2. Kaebaja poolt tema ja EHS-i vastandamine ei ole kohane, kuna puhtatõulise tori hobuse

säilimine on nende mõlema eesmärk. Praeguses asjas ei ole vaidluse all EHS-i tegevus. EHS-i

poolsete rikkumiste korral saab kaebaja edastada vastava teabe riikliku järelevalve teostamiseks

PTA-le (PõLAS § 12).

6.3. Kaebaja samastas kohati põhjendamatult aretusprogrammi põhimõtete koostamise

aretusprogrammi täitmisega, viidates nimetatud toimingutele justkui samasisulistele. Tegemist

on aga erinevate tegevustega. Põhimõtete sisustamisel kirjeldab aretusühing asjakohased

põhimõtted oma aretusprogrammis, ent aretusprogrammi täitmine kujutab endast

aretusprogrammi ja selles toodud tingimuste rakendamist praktikas. Originaaltõuraamatu pidaja

ei saa seada oma aretusprogrammi põhimõtet, et tal on õigus lisaks oma aretusprogrammile täita

või ellu viia ka võimalike paralleeltõuraamatu pidajate aretusprogramme.

6.4. PTA ei piiranud THS-i aretusprogrammi muudatuste heaks kiitmata jätmisega THS-i

õiguseid aretusühinguna ega ka tema aretusprogrammi täitmise õigust või võimalusi. Kaebajal

on jätkuvalt õigus enda aretusprogrammi täita, sh rakendada eriprogrammi ning kanda oma

tõukomisjoni otsusega hobuseid tõuraamatu lisaossa. Kaebaja kavandatud muudatuste eesmärk

sai olla üksnes teiste aretusühingute poolt täidetavate sama tõu aretusprogrammide täitmise

piiramine. Muudatuste heakskiitmine peab aga jääma rangelt õigusaktide ja tõuaretuse määruse

raamidesse ning ei tohi tuua kaasa teise aretusühingu tegevuse piirangut.

6.5. Väär on kaebaja väide, mille kohaselt paralleeltõuraamatu pidaja ei koosta ega täida oma

aretusprogrammi. Paralleeltõuraamatu pidaja koostab oma aretusprogrammi (PõLAS § 5 lg 3, §

8 lg 1, tõuaretuse määruse art 8, art 14 lg 1, I lisa 3. osa punkti 3 alapunkt b), millesse lisab

originaaltõuraamatut pidava aretusühingu põhimõtted (kooskõlas tõuaretuse määruse I lisa 3.

osa punkti 3 alapunktiga b). Seega täidab paralleeltõuraamatu pidaja oma aretusprogrammi.

6.6. Arusaamatuks jääb kaebaja selgitus, mille kohaselt on THS-i aretusprogrammi muudatuste

kinnitamata jätmine vastuolus THS-i õigusega vältida sama tõu aretusprogrammi kahjustamist.

Kui originaaltõuraamatu pidaja hinnangul ei ole tema aretusprogrammis esitatud põhimõtted

piisavad ja asjakohased, peaks ta muutma aretusprogrammi sisuliselt, kehtestades asjakohased

põhimõtted, millest oleks kohustatud lähtuma nii THS kui ka EHS, mitte monopoliseerima

aretusprogrammide üleselt teatud tegevuste tegemise. Teise aretusühingu aretusprogrammi

täitmisse sekkumine ei kuulu originaaltõuraamatut pidava aretusühingu kaitstavate õiguste

hulka.

6.7. Tõuaretuse määruse art 21 lg-st 3 ei saa teha järeldust, et otsustusõigus eriprogrammi

rakendamise ja tõule vajalike hobuste tõuraamatu lisaossa toomise üle peab jääma

originaaltõuraamatu pidaja tõukomisjonile. THS-i aretusprogrammis toodud nõuete ja

kriteeriumitega on THS juba piiranud aretuslooma kasutamist ja vajadusel saab

aretusprogrammis õigusaktidega sätestatud piires kehtestada täiendavaid tingimusi tõu kaitseks.

Nõuded, millest eriprogrammi rakendamisel lähtutakse, peavad olema üheselt täpsustatud

aretusprogrammis ning neid tingimusi ei saa oma suvast lähtudes asuda sisustama nn

4 (8)

tõukomisjon. Selles osas tuleb tõuaretuse määruse art 21 lg-t 3 lugeda koostoimes sama artikli

lg-ga 2, millest tuleneb kokkuvõttes, et nii originaaltõuraamatu pidaja kui paralleeltõuraamatu

pidaja peavad lähtuma aretustegevustes originaaltõuraamatu pidaja aretusprogrammis selgelt

täpsustatud keeldudest ja piirangutest, mille paralleeltõuraamatu pidaja on kohustatud oma

aretusprogrammi üle võtma, ent mõlemad aretusühingud teevad oma otsustused, s.t täidavad

oma aretusprogramme vastavaid tingimusi arvestades siiski ise ja sõltumatult.

Originaaltõuraamatut pidav aretusühing ei saa kohustada paralleeltõuraamatu pidajat ostma

originaaltõuraamatu pidajalt sisse teatud teenuseid.

6.8. Kaebaja käsitlus, mille kohaselt kehtib tõuaretuse määruse art 14 lg 1 üksnes

originaaltõuraamatut pidavate aretusorganisatsioonide kohta, on väär ega tugine määruses

toodule. Õigus koostada aretusprogramm ja seda sõltumatult täita kehtib ühetaoliselt kõikidele

aretusühingutele. Originaaltõuraamatu pidaja ei saa oma aretusprogrammiga muuta

põhimõtteliselt võimatuks teise aretusühingu tegevust tõu säilitamisel ega esitada nõuet, et

teatud tegevused on lubatud üksnes originaaltõuraamatu pidajale, ent mitte paralleeltõuraamatu

pidajale.

6.9. Vastuseks kaebuse punktile 2.10, siis kavandatud THS-i aretusprogrammi muudatused olid

ajendatud EHS-i tegevuses kahtlemisest ning THS ei soovinud muuta toimingut oma

aretusprogrammi täitmiseks, vaid EHS-i toimingut. Ka ei ole THS vastu vaielnud, et soovib

sisuliselt sundida EHS-i THS-ilt teatud teenuseid sisse ostma. Lisaks puudub THS-il kui

originaaltõuraamatu pidajal vajadus oma aretusprogrammis täpsustada, et aretusprogrammi

täitmisel võib otsuseid teha originaaltõuraamatu pidaja, sh THS ise, kuna see on niigi ilmne.

6.10. Kaebaja tõlgendas PTA seisukohti vääralt kriitikana kaebaja tõuaretuskomisjoni kui

organi suhtes. PTA ei sea kahtluse alla kaebaja õigust kasutada oma aretusprogrammi

rakendamisel tõuaretuskomisjoni, kuid aretusloomade kasutamise piirangud ja eriprogrammi

rakendamise tingimused peavad olema selgelt sätestatud aretusprogrammis, nagu näeb ette

tõuaretuse määruse art 21, need ei saa olla tõuaretuskomisjoni suvaotsus. Kaebaja käsitlus, et

originaaltõuraamatu pidajana peaks tema sätestama geneetiliselt kriitiliste otsuste tegemise

korra, ei kajasta taotletud muudatuste tegelikku sisu. Muudatus, et eriprogrammi võiks

rakendada ainult THS, kujutaks otsest riski ohustatud tõu geneetilisele mitmekesisusele ja

terviklikkusele, sest kui EHS-il on keelatud vajadusel ühekordset ristamist teostada, siis võib

EHS-i populatsioonis suureneda sugulusaretus. THS-i aretusprogrammi punkti 3.4 muudatus

tekitaks tõsiseid rakendustõhususe probleeme, sest see annaks kaebajale monopoolse õiguse

kinnitada nii enda kui paralleeltõuraamatuid pidavate aretusühingute aretusprogrammides

osalevate aretajate taotluseid.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebus on põhjendamatu ning jääb rahuldamata, sest vaidlustatavad haldusaktid on

õiguspärased. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei

korda kohus kõiki PTA 05.05.2025 otsuse2 ja vaideotsuse3 põhjendusi, nõustudes seal tooduga.

Kaebaja väited on kohtumenetluses sisuliselt samad nagu haldus- ja vaidemenetluses, ja PTA

vastas neile piisava põhjalikkusega. Kohus toob järgnevalt esile vaid põhilised selgitused ja

järeldused ning vastab vajalikus osas kaebaja väidetele.

8. Tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsioon on Eestis loetud ohustatuks (PõLAS

§ 3 ja selle lg 2 alusel vastu võetud maaeluministri 21.12.2018 määruse nr 82

„Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“ § 1 punkt 2). THS ja EHS on mõlemad

2 Kaebuse lisa 1, digitaalse kohtutoimiku leheküljed (edaspidi dtl) 7–11.

3 Kaebuse lisa 4 (dtl 34–38).

5 (8)

aretusühingud (tõuaretuse määruse art 2 punkt 5), mis tegelevad tori hobuse universaalsuuna

hobuste aretusprogrammide täitmisega. Seejuures on THS originaaltõuraamatu pidaja ja EHS

paralleeltõuraamatu pidaja (tõuaretuse määruse I lisa 3. osa punkti 3 alapunktid a ja b). On

ilmne, et vastupidiselt kaebaja väidetule koostab ja täidab paralleeltõuraamatu pidaja oma

aretusprogrammi (PõLAS § 5 lg 3, § 8 lg 1, tõuaretuse määruse art 14 lg 1), sh on PTA lisaks

THS-i aretusprogrammile heaks kiitnud ka EHS-i aretusprogrammi. Paralleeltõuraamatu pidaja

EHS peab oma aretusprogrammi lisama põhimõtted, mille kehtestas originaaltõuraamatu pidaja

THS (tõuaretuse määruse I lisa 3. osa punkti 3 alapunkt b) i)), kuid see ei tähenda, et EHS

täidab THS-i aretusprogrammi. Tõuaretuse määruse art 14 lg-st 1 tuleneb aretusühingule õigus

aretusprogramm koostada ning seda sõltumatult täita, tingimusel et ta täidab tõuaretuse määrust

ning aretusprogrammi heakskiitmise tingimusi. Seega erinevalt kaebaja arvamusest ei sätesta

tõuaretuse määruse art 14 lg 1, et õigus oma aretusprogrammi sõltumatult täita on ainult

originaaltõuraamatu pidajal, mitte aga paralleeltõuraamatu pidajal. Nimetatud sättest tulenev

õigus kohaldub aretusühingutele võrdselt. Kokkuvõtvalt sõltub EHS-i tegevus THS-ist selles

tähenduses, et ta peab järgima THS-i aretusprogrammis kehtestatud põhimõtteid, kuid nende

põhimõtete piires on tal õigus viia aretustegevust läbi sõltumatult.

9. Vaidlus on kaebaja, s.o THS-i aretusprogrammi punktides 1.4 ja 3.4 teha soovitud oluliste

muudatuste üle. Punkti 1.4 muudatusega soovis kaebaja endale kui ohustatud tõu

originaaltõuraamatu pidajale reserveerida ainuõiguse teostada teaduslikult tõendatud vajaduse

esinemisel ristamist teist tõugu hobusega (nn eriprogramm, vt ka PõLAS § 3 lg 5). Punkti 3.4

muudatuse sisuks on määrata, et ainult kaebaja tõukomisjon (tõuaretuskomisjon) otsustab,

millised hobused on põhjendatud kanda tõuraamatu lisaossa, ja samuti saab lisaosa järglase

kanda põhiossa ja lugeda puhtatõuliseks ainult kaebaja tõukomisjoni otsusega.

10. Kohus nõustub PTA-ga, et THS-i aretusprogrammi punktide 1.4 ja 3.4 muudatuste

heakskiitmise tulemusel oleks EHS-ile sisuliselt keelatud PõLAS § 3 lg-st 5 tulenev ristamise

võimalus ja samuti puuduks tal otsustusõigus hobuste tõuraamatu lisaossa ning sealt edasi

põhiossa kandmise üle. Sellised muudatused kitsendaks EHS-i õigusi tema aretusprogrammi

täitmisel ja kahjustaks seeläbi EHS-i aretusprogrammi ja selle tõhusat rakendamist. Kohtu

hinnangul on alusetu kaebaja väide, nagu oleks PTA puudulikult hinnanud või kaalunud asjaolu,

kas kaebaja taotletud muudatused takistavad EHS-i programmi tõhusat rakendamist sisuliselt

või tekitavad need pelgalt ebamugavust. Kui aretusühingult võetakse olulistes küsimustes

tegutsemis- ja otsustusõigus, siis kahtlemata takistab see aretusprogrammi tõhusat rakendamist.

PTA selgitas 16.03.2026 vastuväidetes4 (punktid 13 ja 14) siiski täiendavalt ja asjakohaselt, et

THS-i aretusprogrammi punkti 1.4 muudatuse lubamisel ning EHS-ile eriprogrammi

rakendamise keelamisel suureneb sugulusaretuse risk ning punkti 3.4 muudatuse lubamisel tekib

rakendustõhususe probleem, kus EHS-i aretusprogrammis osalevate aretajate hobuste

tõuraamatu lisaossa kandmiseks peaksid need aretajad pöörduma hoopis THS-i poole ja tema

otsustaks EHS-i aretusprogrammis osalevate aretajate taotluste üle.

4 Dtl 82–86.

6 (8)

11. Tõuaretuse määruse art 10 lg-st 15 tuleneb, et pädev asutus võib keelduda heaks kiitmast

aretusühingu aretusprogrammi, kui asjaomane aretusprogramm võib kahjustada sama tõu teist

heakskiidetud aretusprogrammi mh seeläbi, et takistab vastava aretusprogrammi tõhusat

rakendamist, kui aretusprogrammi eesmärk on tõu säilitamine ohustatud tõu korral (art 10 lg 1

punkti c alapunkt i).6 Puudub vaidlus, et eelnevast lähtutakse ka aretusprogrammi muudatuste

heakskiitmise üle otsustamisel.

13. Kohtu hinnangul jõudis PTA 05.05.2025 otsuses õigustatult järeldusele, et kuna kaebaja

aretusprogrammi muudatused kahjustaksid EHS-i 04.12.2024 heaks kiidetud aretusprogrammi

„Tori universaalsuuna hobuste aretusprogramm“ tõhusat rakendamist, siis esineb alus

muudatuste heakskiitmisest keeldumiseks (PõLAS § 10 lg 1, § 9 lg 1, § 11 lg 2 kooskõlas

tõuaretuse määruse art-tega 9, 10 ja 11). PTA põhjendas piisavalt keeldumise aluseks olevaid

asjaolusid, sh märkis, et kaebaja kui originaaltõuraamatu pidaja enda aretusprogrammi täitmist

muudatuste heaks kiitmata jätmine ei mõjuta. Eriprogrammi rakendamise võimalus ja õigus

kanda hobuseid tõuraamatu lisaossa ja sealt edasi põhiossa on THS-il ka ilma aretusprogrammi

muudatuste tegemiseta. Seega nähtub otsusest hinnang, et heakskiidust keeldumine sisuliselt

THS-i aretusprogrammi ei kahjusta, kuid EHS-i aretusprogrammi tõhusat rakendamist küll,

mistõttu ei pidanud PTA muudatuste heakskiitmist põhjendatuks. Vaideotsuse punktis 10

selgitati veel, et PTA võttis tõuaretuse määruse art 10 lg-st 2 lähtudes arvesse nii THS-i kui ka

EHS-i aretusprogrammidega hõlmatud aretuspopulatsioonide suuruse ning on seisukohal, et

kuna loomade arv tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsioonis on väike, siis on

olemas sugulusaretuse oht, mistõttu on oluline, et teaduslikult tõendatud juhul saavad

eriprogrammi rakendada mõlemad aretusühingud. Samuti on oluline, et mõlemad aretusühingud

saavad vastu võtta aretusotsuseid oma programmi raames, aidates kaasa tõu või tõusisese

geneetilise mitmekesisuse säilitamisele.7 Lisaks põhjendas PTA asjakohaselt, et EHS ei ole

kohustatud ostma THS-ilt sisse THS-i aretusprogrammi punktis 3.4 kirjeldatud toimingu

läbiviimise teenust.8

14. Tõuaretuse määruse art 21 lg 3 kohaselt võib aretusühing ohustatud tõu puhul keelata või

piirata sellesse ohustatud tõugu kuuluva tõupuhta aretuslooma, sealhulgas tema aretusmaterjali

kasutamist, kui kasutamine kahjustaks kõnealuse tõu säilimist või geneetilist mitmekesisust.

Artikli 21 lg-st 29 tuleneb, et piirangud või keelud peavad olema täpsustatud aretusühingu

aretusprogrammis ning originaaltõuraamatu pidaja aretusprogrammis täpsustatud keeld või

5 Art 10 lg 1 kogu tekst:

„Erandina artikli 8 lõikest 3 võib pädev asutus, kes on aretusühingu tunnustanud kooskõlas artikli 4 lõikega 3,

keelduda heakskiitmast aretusühingu aretusprogrammi, mis vastab I lisa 2. osas sätestatud nõuetele ning lisaks

tõupuhaste aretushobuslaste puhul I lisa 3. osas sätestatud nõuetele, põhjusel, et asjaomane aretusprogramm võib

kahjustada sama tõu aretusprogrammi, mida täidab muu aretusühing ja mis on selles liikmesriigis juba heaks

kiidetud vähemalt ühes järgmistest punktides:

a)

tõutunnuste põhinäitajad või aretusprogrammi peaeesmärgid;

b)

tõu või tõusisese geneetilise mitmekesisuse säilitamine või

c)

aretusprogrammi tõhus rakendamine, kui aretusprogrammi eesmärk on tõu säilitamine

i)

ohustatud tõu korral või

ii)

kohaliku põlistõu korral, mida liidus ühes või enamas piirkonnas tavaliselt ei leidu.

6 Vt ka vaideotsuse punkti 7, ehkki seal on ekslikult alapunktina nimetatud „c“, mitte „i“.

7 Vt ka 05.05.2025 otsuse lk 2 eelviimane lõik.

8 05.05.2025 otsuses PTA põhjenduste punkt 2, lk 5 algus.

9 Art 21 lg 2 tekst „Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib tõupuhaste aretushobuslaste puhul aretusühing keelata

või piirata ühe või mitme nimetatud lõikes osutatud paljundusmeetodi kasutamist või tõupuhaste aretusloomade

kasutamist ühe või mitme kõnealuse paljundusmeetodi puhul, sealhulgas aretusmaterjali kasutamist, tingimusel et

keeld või piirang on täpsustatud tema aretusprogrammis, mis on heaks kiidetud artikli 8 lõike 3 ja, kui see on

kohalduv, artikli 12 kohaselt.

Igasugune selline keeld või piirang, mis on täpsustatud selle aretusühingu aretusprogrammis, kes on loonud

originaaltõuraamatu I lisa 3. osa punkti 3 alapunkti a kohaselt, on siduv sellise aretusühingu aretusprogrammile,

kes loob sama tõu kohta paralleeltõuraamatu I lisa 3. osa punkti 3 alapunkti b kohaselt.

7 (8)

piirang on siduv paralleeltõuraamatu pidaja aretusprogrammile. Kohus nõustub PTA

selgitustega, et muudatuste heakskiitmisest keeldumisega ei keela PTA kaebajale art 21 lg-s 3

sätestatud õiguse kasutamist, kuna THS-i aretusprogrammis seatud nõuete ja kriteeriumitega

THS juba piirabki aretuslooma kasutamist. Nimelt on THS-i aretusprogrammis toodud

tõuraamatu põhiossa kandmise aluseks olevad üksikasjalikud hindamiskriteeriumid, mida

kohaldatakse valiku- ja aretuseesmärkidega seoses aretusloomade valimisel. Samuti on

nimetatud programmis nõuded, kriteeriumid ja menetlused, mida kohaldatakse loomade

tõuraamatu lisaossa kandmiseks.10 Tõuaretuse määruse art 21 lg-st 3 ei järeldu, et otsustusõigus

eriprogrammi rakendamise ja tõule vajalike hobuste tõuraamatu lisaossa ja sealt edasi põhiossa

kandmise üle ehk kaebaja käsitluses geneetiliselt kriitiliste otsuste tegemine peab jääma

originaaltõuraamatu pidajale (tema tõukomisjonile). Seega tõuaretuse määruse art 21 lg 3

kätkeb endas mh THS-i võimalust seada oma aretusprogrammis aretuslooma kasutamist

piiravaid nõudeid ja kriteeriume, kuid see ei võimalda tal võtta EHS-ilt üle otsustusõigust EHS-i

aretusprogrammi täitmisel ehk keelata EHS-il oma aretusprogrammi sõltumatult täita ja selle

raames otsustusi teha.

15. Kaebaja väide 05.05.2025 otsuse vastuolulisuse kohta on põhjendamatu. Kaebaja märkis, et

kui ta oleks originaaltõuraamatu pidajana juba algselt oma aretusprogrammis viidanud selgelt

THS-i tõukomisjoni pädevusele, siis ei tekiks isegi küsimust paralleeltõuraamatu pidaja

kohustusest sellega arvestada. Kui aga iga teisene aretusühing võib luua oma tõukomisjoni, siis

ei saaks THS-i taotletud muudatused takistada EHS-i aretusprogrammi tõhusat rakendamist.

Kohus juhib tähelepanu, et THS-i aretusprogrammi punktide 1.4 ja 3.4 taotletavates

muudatustes kasutati sõna „ainult“, s.o THS soovis jätta endale ainuõiguse otsustada

eriprogrammi rakendamise ja hobuste tõuraamatu lisaossa kandmise üle, mis aga mõjutab EHS-

i aretusprogrammi tõhusat rakendamist. Asjaolu, et THS-i aretusprogrammi täitmisel teeb

otsuseid THS ise (ilma sõnata „ainult“), on niigi ilmne.

16. Kaebaja aretusprogrammis vaidlusaluste muudatuste taotlemise ajendiks oli sisuliselt

usaldamatus EHS-i suhtes. THS-i aretusprogrammis on kehtestatud põhimõtted, mille EHS ka

oma aretusprogrammi üle võttis, kuid THS-i arvates EHS neid nõuetekohaselt ei järgi. PTA

viitas õigesti, et teabega, mis võiks anda aluse teostada EHS-i suhtes riiklikku järelevalvet ja

võtta vajalikke meetmeid, võib kaebaja pöörduda PTA poole (PõLAS § 12). Vajadusel saab

kaebaja õigusaktidega võimaldatud piirides taotleda PTA-lt aretusprogrammis selliste

muudatuste heakskiitmist, millega on seatud täiendavaid tingimusi tori hobuse universaalsuuna

hobuse alampopulatsiooni kaitseks ning mida ka EHS peaks järgima.

Menetluskulud

17. Kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, mistõttu jäävad ka tema

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

10 05.05.2025 otsuses PTA põhjenduste punkt 2, lk 4. Vt ka kaebuse lisana 2.1 esitatud THS-i aretusprogrammi (dtl

14–32) 3. ptk.

8 (8)