2-26-4338/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.04.2026.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-4338

Tsiviilasi

R. M. hagi AMJ Autoäri OÜ vastu osanike otsuse

vaidlustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

R. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kadri Lember

Kostja: AMJ Autoäri OÜ (registrikood 10615599)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud R. M. kanda.

2. Jätta rahaliselt kindlaks määramata AMJ Autoäri OÜ menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja esitas 23.02.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu osanike otsuse

vaidlustamise nõudes. Ühes hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse.

Hagiavalduse kohaselt on R. M. (hageja) AMJ Autoäri OÜ (kostja) osanik, kellele kuulub

ühingus 33,3%-line osalus. Kostja teised osanikud on A. M. ja J. M.. Kostja juhatuse

liikmeteks on A. M. ja T. M..

31.10.2025 esitas hageja kostja juhatusele nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks

päevakorraga kahju hüvitamise nõude esitamine kostja juhatuse liikmete A. M. ja T. M. vastu

ning osaühingu esindaja määramiseks õigusvaidluses. 28.11.2025 edastas kostja juhatus

osanike 08.12.2025 koosoleku kutse. Kõnealune osanike koosolek jäi toimumata lootuses

leida osanike vahel kompromiss hageja osanike ringist väljumiseks. Hagejale ei ole teada, et

selle kohta oleks koostatud protokoll või muu dokument. 31.01.2026 edastas kostja juhatus

osanike otsuse eelnõu ja kirja teel hääletamise teate kostjale kuuluva kinnistu võõrandamise

tehingu heakskiitmiseks. Hääletamise tähtajaks määrati 06.02.2026 kell 17:00. 06.02.2026

kell 15:07 edastas hageja kirjaliku vastuväite osanike otsusele ja osaniku teabenõude.

Teabenõudele käesoleva hagi esitamise ajaks vastatud ei ole.

19.02.2026 sai hageja osanike 09.02.2026 hääletusprotokolli, millega loeti vastuvõetuks

kostja osanike otsus kostjale kuuluva kinnistu võõrandamiseks järgnevatel tingimustel: 1)

võõrandada ühingule kuuluv kinnistu (XXX; registriosa XXX, katastritunnus XXX)

osaühingule XXX OÜ (registrikood XXX); 2) Kinnistu müügihind on vähemalt 190 000 eurot

(Arco Vara akt ARE-241174K, hindaja. 2026. a kinnitus hinna asjakohasuse kohta); 3)

Kinnistu eest tasutakse ostja poolt 100 000 eurot koheselt ning 90 000 eurot järelmaksuga 5

aasta jooksul, tagatuna esimese järjekoha hüpoteegiga. Lubatud on tasaarvestus kolmandate

isikute nõuetega; 4) Tehing XXX OÜ-ga kiidetakse osanike poolt heaks, arvestades asjaoluga,

et ostjaks oleva ettevõttega seotud M. M. on ühingu osaniku A. M. poeg; 5) Ühingu juhatus

on volitatud kinnistu võõrandamistehingu vormistamiseks otsuses määratud tingimustel.

Hageja leiab, et otsuse tegemise korda on oluliselt rikutud, sest hagejal puudus võimalus

informeeritult hääletada.

Otsus tehti kiirustades ja osanikele asjakohast teavet andmata, mistõttu ei olnud osanikel

võimalik teha informeeritud otsust. Hääletamiseks määratud tähtaeg peab olema piisav, et

osanikel on võimalik tutvuda kogu otsuse aluseks oleva teabega. Osanikul ei ole võimalik

kiita heaks ühingu põhivara võõrandamist väidetava likviidsusprobleemi lahendamiseks, kui

talle ei anta selgitust ja ülevaadet ühingu majandusseisu kohta ning ebaselged on nii tehingu

tingimused kui ka ühingu tegevuse jätkamise tingimused. Hagejal puudus otsuste tegemise

ajal ja puudub tänaseni igasugune ülevaade ja arusaam kostja majanduslikust olukorrast, mis

väidetavalt tingis vajaduse ühingu põhivara võõrandamiseks. Hagejale ei ole antud teavet

kostja kohustustest ega esitatud isegi bilanssi seisuga 31.12.2025.

Osanikele ei tutvustatud, millist eeltööd on juhatus teinud kinnistu parimatel tingimustel

võõrandamiseks

(erinevate ostuhuviliste leidmine, avalik enampakkumine,

vahendaja/maakleri kasutamine, et saada turult parim pakkumine). Otsuse eelnõus viidati

hindaja kinnitusele, et mitu aastat vana kinnistu hindamisakt on endiselt asjakohane, kuid

osanike kõnealust kinnitust tutvustatud ei ole, sh puudub teave, kes isikuliselt vastava

kinnituse andis. Samuti puudus igasugune selgitus või juhatuse visioon kostja

majandustegevuse jätkamiseks pärast kinnistu, millel toimub ühingu majandustegevus,

võõrandamist. Hagejale ei ole teada, kas kostja kasutab kinnistut edasi üürilepingu alusel ning

kui, siis millistel tingimustel.

Lisaks leiab hageja, et A. M.le kohaldus hääleõiguse piirang.

Kinnistu võõrandati XXX OÜ-le, mille ainuke juhatuse liige ja ainuosanik on A. M. poeg M.

M. ning millel puudub igasugune iseseisev majandustegevus. Sellises olukorras on A. M.l

selge huvide konflikt ning motivatsioon eelistada otsuse vastuvõtmisel isiklikke huve kostja

huvidele.

Ka leiab hageja, et hääletusprotokoll ei vasta nõuetele ega ole usaldusväärne.

Antud juhul ei ole kostja juhatuse 09.02.2026 koostatud hääletusprotokollile lisatud osanike

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohti ehk hääletusvorme.

Protokollis on üksnes märgitud, et osanikud A. M. ja J. M. on hääletanud otsuse vastuvõtmise

poolt, kuid hääletusvorme protokollile lisatud ei ole. ÄS § 173 lg-s 4 sätestatud nõue, et

hääletusprotokollile tuleb lisada ka osanike esitatud hääled, tagab eesmärki, et osanikud

saaksid hääletusprotokolli ja hääletamistulemuse õigsuses veenduda. Käesoleval juhul ei ole

võimalik kontrollida ega tuvastada, kas 09.02.2026 hääletusprotokoll vastab tegelikkusele, st

kas osanikud hääletusprotokolli märgitud hääled ka tegelikud andsid. Seega ei vasta

09.02.2026 hääletusprotokoll ÄS § 173 lg 4 nõuetele.

Ühtlasi leiab hageja, et otsus kahjustab kostjat ja selle võlausaldajate huve ning on vastuolus

heade kommetega.

Kinnistu on võõrandatud selgelt kahjulikel tingimustel: puudub teave, et kinnistu võõrandati

üldse turutingimustel; kinnistu ostuhinnast ligi pool ei kuulu tasumisele koheselt, vaid viie

aasta jooksul, mis on väidetava likviidsuskriisi olukorras ebamõistlik ja põhjendamatu;

otsuses on heaks kiidetud ostuhinna tasaarvestamine kolmandate isikute nõuetega. Teisisõnu

on juba ette kiidetud heaks ostuhinna tasaarvestamine mingite selgelt identifitseerimata

tulevikus omandatavate nõuetega. Kui ühingul on käibevahendite nappus, siis saab ühingu ja

tema võlausaldajate huvidega kooskõlas olla üksnes vara võõrandamine parima võimaliku

hinnaga ning ostuhinna kohene ja täielik tasumine.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada ja tuvastada kostja 09.02.2026 osanike

hääletusprotokollis vastu võetud osanike otsuse tühisus. Alternatiivselt esimesele taotlusele,

tunnistada kostja 09.02.2026 osanike hääletusprotokollis vastu võetud osanike otsus

kehtetuks.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Hageja on väitnud, et kostja juhatuse liikmed on teinud majandustegevusega mitteseotud

kulutusi 200 000 euro ulatuses. Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele ei ole hageja oma

väidet täpsustanud. See summa ei ole ka eluliselt usutav arvestades kostja käibe suurust

aastas, mis on samas suurusjärgus.

Hageja nõuab korduvalt kostja dokumentidega tutvumist olukorras, kus talle selleks takistusi

ei ole. Kostja on esitanud hagejale enam kui 14 000 dokumenti. Kostjalt ei saa aga nõuda

koondaruannete või ülevaadete koostamist. Maksu- ja Tolliamet ei ole kontrollimisel

rikkumisi avastanud. Kostja märgib, et seoses käibemaksuseaduse muudatustega 2025. aastal

muutis kostja raamatupidamislikke põhimõtteid – kui varem kajastati käibena vaid

komisjonitasu, siis nüüd ka sõiduki maksumust. See tõi kaasa näilise käibe

mitmekordistumise, kuid tegelik tulu on hoopis langustrendis. Selline näiline käibe kasv võis

tekitada hagejas huvi kostja tegevuse vastu ja oma osa realiseerimiseks. Kostja on pöördunud

ettevõtluskonsultantide poole ettevõtte väärtuse määramiseks, et määrata kindlaks ka hageja

osa väärtus.

09.02.2026 hääletusprotokolliga otsustatud XXX kinnistu võõrandamise otsus ei ole vara

väljaviimine kostjast, vaid püüd lahendada likviidsuskriisi, mis tulenes kindlustusandjate

müügipakkumiste vähenemisest, sisendhindade ja püsikulude kasvust. Üks suurimaid

koostööpartnereid ERGO Insurance SE hoiatas, et kui makseviivitusi ei likvideerita, öeldakse

koostööleping üles. Kostja maksevõime oli 2026.a-l kriitiline. Kinnistu võõrandamine oli

ainus pääsetee.

Hageja väited, et kinnistu on võõrandati alla turuhinna on paljasõnalised. Kostja hinnang

tugines Arco Vara Kinnisvarabüroo eksperthinnangule, mis hindas kinnistu väärtuseks 190

000 eurot. Ostja tasus koheselt 100 000 eurot, 90 000 eurot tasutakse järelmaksuga ja seda

tagab hüpoteek ning ostja tasub ka järelmaksu perioodil intressi. Tegemist ei ole ebasoodsate

tingimustega.

A. M. hääleõigus ei ole ÄS § 177 lg 1 alusel piiratud. Juridiilist isikut ja tema esindajaks

oleva füüsilise isiku lähikondset ei saa automaatselt seostada. Hageja ei saa kostja ärilist

hinnangut asendada ka enda hinnanguga.

Otsuse tegemise korda ei ole rikutud. Hageja vastuväited on protokollile lisatud.

Hageja kuritarvitab oma õigusi. Hageja ei soovi mitte kaitsta ühingu huve, vaid püüab oma

osa teistele osanikele võimalikult suurema hinnaga maha müüa. Ka hagi tagamise taotlus

kostja pangakonto arestimiseks näitab, et hageja ei käitu ühingu suhtes lojaalselt. Kostja

kahtlustab, et hageja on seotud kostja konkurendiga XXX OÜ, kes haldab portaali XXX.

Hageja huviks on tekitada kostjale majanduslikke raskusi. Seda kinnitab ka rea menetluste

algatamine kostja vastu.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja arvamus kostja vastusele

Hageja peab kostja väiteid menetlusõiguste kuritarvitamise ja pahatahtlikkuse kohta

alusetuteks. Samuti on alusetu spekulatsioon seotusega kostja konkurendi XXX OÜ-ga.

Kostja juhatus on teinud ühinguga mitteseotud kulutusi, ei ole täitnud teabenõuet ning A. M.le

kohaldus hääleõiguse piirang.

Hageja kordab ka kõiki teisi seisukohti, et hääletusprotokoll ei vasta seadusele, otsus tehti

kiirustades ja kahjulikel tingimustel.

Kohtu põhjendused

Pooled on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud asja kirjalikus menetluses istungit pidamata.

Kohus jätab hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole kohtule suutnud veenvalt tõendada, et kostja

juhatus on toime pannud seaduserikkumisi või tegutsenud ühingule kahjulikult. Hageja väited

on otsitud, paljasõnalised ja kohati vastuolulised. Kostja vastuväited on piisavalt konkreetsed,

majanduslikult mõistlikud ja argumenteeritud. Kohus arvestab ka poolte poolt esile toodud

väidet, et hageja soov on müüa oma osa ühingus ja pooled pole jõudnud selles küsimuses

kokkuleppele – hagejal on rohkem huve kui äriühingu käekäik ja need huvid võivad olla

vastuolulised.

Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.

Puudub vaidlus selles, et hageja, J. M. ja A. M. on kostja osanikud võrdsetes osades. Kaks

viimast on ka kostja juhatuse liikmed (dtl 10-12). 09.02.2026 on koostatud kostja osanike

hääletusprotokoll (vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata vastavalt ÄS § 173), mille

kohaselt saatis juhatus osanike otsuse eelnõu 31.01.2026 kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kõigile osanikele andes seisukohtade esitamiseks tähtaja 06.02.2026 kell 17.00.

Osanike otsuse eelnõu sisuks oli kinnistu XXX võõrandamine hinnaga vähemalt 190 000

eurot, millest 100 000 eurot tasutakse koheselt ning 90 000 eurot järelmaksuga 5 aasta jooksul

tagatuna esimese järjekoha hüpoteegiga. Lubatud on tasaarvestus kolmandate isikute

nõuetega. Kinnistu müüakse XXX OÜ-le ning avaldatud on asjaolu, et viimasega seotud

osanik A. M. poeg M. M.. Otsuse poolt oli 66,67% osanikest ja vastu 33,33% osanikest.

Hääletusprotokollis on ära toodud ka hageja vastuväited (dtl 35-45). Kohus loeb need

asjaolud tuvastatuks.

Hageja vaidlustab eeltoodud otsust. Kuna kohus lahendab vaid selle otsuse kehtivuse

küsimust, jätab kohus tähelepanuta hagis toodud väited varasematest osanike koosolekutest ja

nende otsustest (dtl 27-33). Kohus ei tegele ka küsimusega, kas kostja juhatuse liikmed on

teinud mittevajalikke kulutusi summas 200 000 eurot (dtl 216-228), sest ka see ei ole hagi

esemeks. Kohus jätab tähelepanuta kostja spekulatsiooni hageja seotusest kostja

konkurendiga, sest spekulatsioonidele kohus tugineda ei saa.

ÄS § 177‘ lg 1 järgi „osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks

või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti

kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise

korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.“

Hageja vaidlustab otsust, kuna selle tegemise korda on rikutud.

Esimesena toob hageja välja, et tal puudus võimalus informeeritult hääletada. Seejuures viitab

hageja mitmetele teabenõuetele (dtl 229-231) ja kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-24-10745,

millega kohustati kostjat esitama terve hulk andmeid ja dokumente mh tehingutest aastatel

2017-2023 (dtl 14-24). Kohus leiab, et nimetatu ei puuduta aga vaidlusalust otsust. Hageja on

soovinud sedavõrd laia dokumentide ringi, et see ei puuduta mingit üksiktehingut, samuti

piirduvad dokumendid aastaga 2023. Vaidlusalune otsus puudutas vaid ühe kinnistu müüki.

Seejuures on hageja hääletanud müügile vastu. Kuidas hüpoteetiline täiendava teabe andmine

oleks mõjutanud hageja hääletamistulemust või osanike hääletustulemust jääb arusaamatuks.

Hageja väited on ka vastuolulised. Ühelt poolt kurdab hageja teabe puudumist, teiselt poolt

märgib, et on ise olnud passiivne osanik ega omanud ülevaadet kostja tegevusest. Sellega on

hageja ise viinud ennast olukorda, kus teatud aja pärast ei pruugi tal kostja

majandustegevusest ülevaadet olla. Kostja süüdistamine, et hageja ei tea kostja

majandustegevusest palju, olukorras, kus hageja ei pidanud vajalikuks pikema perioodi

jooksul sellest huvituda, ei ole kohtu hinnangul kohane. Antud konkreetse vaidlustatava

otsuse puhul ei ole kohtu ette toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse arvata, et hageja ei

teadnud mille poolt või vastu ta hääletas. Tegemist on otsitud põhjusega.

Järgmiseks otsitud põhjuseks on hageja väide hääletamisprotokolli mittevastavusest nõuetele

ning selle ebausaldusväärsus. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb hääletusprotokolli

ebausaldusväärsus. Kohtu hinnangul saab see esineda juhul, kui hääletusprotokoll ei kajasta

tegelikkust õigesti. Antud juhul see nii ei ole. Vastuvõetavas otsuses on õigesti kajastatud

selle sisu, hääletamistulemused vastavad tegelikkusele, lisatud on ka hageja vastuväited.

Kohtule jääb arusaamatuks, kas hageja vaidlustab seda, et tema hääletas otsusele vastu ja

teised osanikud poolt, selle sisu oli teine või midagi muud. Kohtu hinnangul püüab hageja

leida formaalseid vigu kostja tegevuses. See ja pidev ning laiaulatuslik teabenõude esitamine,

hagi tagamiseks kostja arvelduskonto arestimise taotlemine annab põhjust väita, et hageja

huvid ei pruugi haakuda äriühingu huvidega, vaid teenivad hageja isiklikke huve osa väärtuse

määramise vaidluses. Antud juhul aga kohus ei tuvasta vaidlustatava otsuse vastuvõtmise

formaalseid puuduseid, mis võimaldaksid tunnustada selle tühisust. Vastavalt ÄS § 173 lg 1

on osanikel õigus vastu võtta otsuseid osanike koosolekut kokku kutsumata. Juhatus on

saatnud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja määranud seisukoha

esitamise tähtaja, nagu sätestab sama paragrahvi 2. lõige. Hääletusprotokollis on kajastatud

ÄS § 173 lg 3 nõutud andmed, sh hageja eriarvamus. Hageja eriarvamus on täies ulatuses ka

kohtule esitatud. Asjaolu, et lisana ei ole märgitud poolthääletanud, sh protokollija, seisukoht

(ÄS § 173 lg 4) ei anna alust kahelda protokolli ehtsuses ega tunnustada hääletamistulemuse

tühisust.

Hageja leiab, et osanik A. M.le kohaldus hääleõiguse piirang, kuna kostja kinnistu müüdi

tema poja M. M.ga seotud äriühingule. Hageja tugineb ÄS § 177 lg-le 1. ÄS § 177 lg 1

kohaselt „osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või

vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu

vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või

õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle

kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või

nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.“ Esiteks märgib

kohus, et nimetatud säte vaidlusalust situatsiooni ei puuduta. Antud situatsioonis müüs kostja

oma kinnistu teisele äriühingule. See situatsioon ei puudutanud M. M. kohustustest või

vastutusest vabastamist, nõusoleku andmist tema osa võõrandamiseks, M. M. ja kostja vahel

tehingu tegemist või õigusvaidluse pidamist või M. M. tegevust juhatuse või nõukogu

liikmena. Kohus nõustub kostjaga, et ka kohtupraktika ei anna alust laiendada antud sätte

kehtivust käesolevale situatsioonile. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 2-17-11639 on ÄS §

177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk vältida osaniku ja osaühingu huvide

konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma

majanduslikke huve ühingu omadele. Sellist huvide konflikti kohus tuvastanud ei ole. Kohus

peatub tehingu võimalikul kahjulikkusel allpool. Ostja XXX OÜ ei ole ka M. M. kontrolli all.

Seetõttu ei saa kohus jõuda järelduseni, et M. M. pidanuks hääletamisest taanduma. Kohtu

hinnangul on kostja käitunud otsustuse tegemisel hea usus ning avaldanud kõik andmed

kõigile osanikele teadliku otsustuse tegemiseks.

Kostja kinnisasja võõrandamise kahjulikkuse otsustab selle majanduslik sisu. Kostja on esile

toonud, et tal olid käesoleva aasta alguses likviidsusprobleemid, mille tulemusena ähvardasid

mõned kostja koostööpartnerid koostöö lõpetada. See oleks aga mõjunud kostja

majandustegevusele halvavalt. Kohtu hinnangul on kostja neid väiteid suutnud tõendada.

Näiteks on ERGO Insurance SE 20.01.2026 e-kirjas tundnud muret senise koostöö pärast ning

palunud hiljemalt 23.01.2026 tellida kõik vajalikud arved müüdud sõidukite kohta ja tasuda

need vastavalt maksetähtajale, vastasel korral on nad sunnitud koostöö lõpetama (dtl 136-

146). Seega esines kostjal vajadus täiendavate rahaliste vajaduste järele. Vara müük sellisel

juhul on tavapärane majanduslik otsus likviidsuse suurendamiseks.

Hageja leiab, et kostja on müünud kinnistu alla turuhinna, samas väites vastuoluliselt, et

turuhind on talle teadmata. Kohus leiab, et kostja ei ole müünud oma kinnisvara kahjulikel

tingimustel. Kostja on kinnisvara väärtuse kindlaksmääramiseks tellinud Arco Vara

Kinnisvarabüroo OÜ-st ekspertarvamuse (nr ARE-241174K), mille kohaselt on Saku

alevikus, XXX asuva kinnistu turuväärtus 190 000 eurot (dtl 148-186). Kohus leiab, et

kinnisvara turuhinna väljaselgitamiseks ekspertarvamuse tellimine vastab igati ettevõtjalt

oodatavale hoolsusele. Selle hinnaga on kinnistu ka müüdud. Seejuures ei oma tähendust, kas

XXX OÜ-l on majandusaasta aruande kohaselt märkimisväärset majandustegevust või mitte

(dtl 49-55). Tähtis on see kas ostja suudab müügihinda tasuda. Müügihinna mittetasumise

väidet hageja esitanud ei ole. Teiseks on oluline see, kas hinna tasumine on lepingus tagatud.

Antud juhul on hiljem tasutav müügihind tagatud hüpoteegiga, mis on kantud

kinnistusraamatusse (dtl 47-48). See on kohtu hinnangul piisav tagatis, sest kinnistu hind on

ligi 2 korda suurem kui hüpoteegi väärtus ning kostja ei ole seega võtnud mingeid

ebamõistlikke riske. Hageja vaidleb vastu sellele, et kostja on nõustunud müügihinna

tasumisega osade kaupa ning on olnud nõus ka tasaarvestusega. Viimase osas märgib kohus,

et tasaarvestuse märkimine lepingusse või selle mittemärkimine ei muuda midagi.

Tasaarvestuse õigus on kohustatud isikul igal juhul, sest see tuleneb seadusest

(Võlaõigusseadus § 197). Mis puudutab ostuhinna tasumist osade kaupa, siis ka see ei riku

kohtu hinnangul kostja huve. Kostja huvi oli saada kiiresti lahendatud likviidsusprobleem,

mis oli eksistentsiaalse olemusega. See nõudis vara kiiret müüki. Vara kiirmüügi puhul saab

valida põhimõtteliselt kas odavama hinna või heade maksetingimuste vahel. Kostja on selles

situatsioonis teinud endale kasuliku tehingu, sest on saanud enamuse müügisummast kohe

kätte, väiksem osa teenib aga intressi, milleks on vähemalt 1500 eurot igas kuus + 5%

tasumata summalt aastas. Lisaks on see tagatud kohtuliku hüpoteegiga (dtl 128-135). Kohus

leiab, et kostja on vara kiirmüügi situatsioonis toiminud igati mõistlikult ning hageja

vastuväited on alusetud.

Kohus leiab, et osanike 09.02.2026 protokollis kajastatud otsus Saku alevikus, XXX asuva

kinnistu müümisel ei kahjusta kostja ega tema võlausaldajate huve. Kohus ei tuvasta ka

asjaolusid, kuidas see otsus oleks vastuolus heade kommetega. Seda väidet ei ole ka hageja

täiendavalt faktiliselt ka sisustanud.

Mis puudutab poolte vaidlust hageja osa väärtuse küsimuses, siis obiter dictum korras märgib

kohus, et mõistlik on kostja positsioon tellida asjatundjalt ettevõtte väärtust hindamine ja

sellest tulenevalt tuletada kostja osa väärtus.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi on alusetu ja jääb rahuldamata.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kostjat on esindanud kohtumenetluses ka

seaduslikud esindajad ning seetõttu lepingulise esindaja kulu puudub. Sel põhjusel ei ole ka

kostja menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

kohtunik