1-26-1633/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTunnistada Raigo Viisileht süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõista sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 81,84 eurot riigi kasuks. Määrata
Legislator headnote
AI generated1-26-1633/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Määrata
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2026, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-26-1633 (26261000008)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
Raigo Viisileht süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi
kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Valdo Gerassimov
Süüdistatav
Raigo Viisileht (isikukood: 38903120255; elukoht XXX;
töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras
karistatud: 02.04.2025.a. Tartu Maakohtu poolt KarS § 418
lg 1 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 1–aastase
katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud)
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
1. Tunnistada Raigo Viisileht süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõista
karistuseks 9 kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.11.2025 – 07.11.2025, s.o 2 päeva
mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Raigo Viisilehe lõplikuks kandmisele
kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu
Maakohtu 02.04.2025 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-25-1063 Raigo Viisilehele
mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra. Mõista
kohtuotsuste kogumis Raigo Viisilehele lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks
11 kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada Raigo Viisilehele mõistetud 11 kuud 28 päeva
vangistust üldkasuliku tööga 358 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise
tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.
KarS § 69 lg 4 alusel on Raigo Viisileht kohustatud üldkasuliku töö tegemise
perioodil järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:
1)
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
2)
ilmub
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3)
allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4)
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5)
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6)
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks
ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Raigo Viisilehte käitumiskontrolli ajal mitte
tarvitama alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Raigo Viisilehte käitumiskontrolli ajal osalema
kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
2. Menetluskulude hüvitamine:
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raigo Viisilehelt kriminaalmenetluse kuluna
sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 81,84 eurot riigi kasuks. Määrata
kriminaalmenetluse kulud 791,34 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1)
alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 65,95
eurot tasumine (viimasel kuul 65,89 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni;
2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti
arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447
(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või
EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank
AS), märkides ära viitenumbri 99926700013149 ning selgituse “Raigo Viisileht, otsus
nr 1-26-1633, menetluskulu“.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Raigo Viisilehelt välja mõistetud sundrahast 709,50
eurot ja riigi õigusabi tasust 81,84 eurot riigi kanda.
Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja
jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse
nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva
jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete
rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui
kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti
kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle
eest ette ei näe.
Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-
osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel
määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus
täitmisele.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
Süüdistus
Raigo Viisilehte süüdistatakse selles, et tema 06.11.2025 kell 22.27 juhtis Valga linnas Tartu
87 juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes,
kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,97 mg/l (1,07 mg/l +/-
0,10 mg/l) kohta.
Antud teoga rikkus Raigo Viisileht Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille
kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse
mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50
milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri
kohta või rohkem.
Lisaks süüdistatakse Raigo Viisilehte selles, et tema, omamata vastava kategooria
mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles isik, kes on varem toime pannud mootorsõiduki
juhtimise joobeseisundis, juhtis uuesti 01.01.2026 kell 23:10 Valga linnas, Rohelisel tänaval
sõiduautot nr märgiga XXX XXX, seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli
alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,75 mg/l (0,85 mg/l +/-0,07 mg/l).
Antud teoga rikkus Raigo Viisileht Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille
kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse
mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50
milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri
kohta või rohkem.
Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani Raigo Viisileht toime KarS §
424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe
süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 9 kuud
vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.11.2025.a. kuni
07.11.2025.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks
kaheksa (8) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat
karistust Tartu Maakohtu 02.04.2025 kohtuotsusega 1-25-1063 Raigo Viisilehele mõistetud
karistuse ärakandmata osa võrra s.o. kolm (3) kuud vangistust. Seega mõista Raigo
Viisilehele ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üksteist (11) kuud
ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendada Raigo Viisilehele mõistetav
vangistus üksteist (11) kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse
päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (11 kuud ja 28 päeva = 358 päeva), s. o. üldkasuliku
tööga 358 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kaheksateistkümne (18) kuu jooksul. KarS § 69 lg
4 alusel kohustada Raigo Viisilehte üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile
ning täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2
sätestatud kohustust. Raigo Viisileht peab: 1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2.
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle
andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa
elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa
Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2
p 2 alusel määrata, et Raigo Viisileht on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama
alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Raigo Viisilehte käitumiskontrolli ajal osalema
kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
Põhjendused süüdimõistmises
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt
kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja
kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud
kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse
tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest
keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2.
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses
õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud
kokkuleppele.
Põhjendused karistuse mõistmisel
KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. Kohus ei
tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses.
Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev
sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36
(Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot
kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga
alammäära, s.o 1419 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud
kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Raigo Viisilehe kaitsja esinemise
eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna
163,68 eurot.
KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine
otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse
kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3
kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja
resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule
üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud
hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit
on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et
süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja
see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas.
Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasust 81,84 eurot riigi
kanda.
Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Raigo Viisilehele arvestuslikult menetluskuludeks
kokku 791,34 eurot, s.h sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 81,84 eurot.
Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade
kaupa.
Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus
Raigo Viisileht on kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2025-07.11.2025, seega on Raigo
Viisileht viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus
karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.
KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on
möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva
jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik