3-23-242/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-242

Haldusasi

J.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja J.D

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin

Randoja

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.D apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada J.D apellatsioonkaebuse lisad 1–8. Tagastada ka lisa 9, välja arvatud fail

nimega „2022-11-01 kaebus halduskohtule.docx“ (digitaalse toimiku lehed 138–142).

Nimetatud fail, samuti lisa 10 võtta asja materjalide juurde.

2. Jätta J.D apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.03.2024

otsus muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

4. Avaldada jõustunud kohtuotsus, asendades kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 25.05.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-242

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.D (kaebaja) on laskesportlane ja omab relvaluba. Kaebaja soetas 2022. a veebruaris

täiendava relvakapi ja paigutas selle oma korteri juurde kuuluvasse keldriboksi, kuna varem

soetatud ning relvaseaduse (RelvS) § 46 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA)

kooskõlastatud relvakapi moonasahtel ei mahutanud laskemoona laskesportlasele lubatud

määras.

2. Kaebaja esitas PPA-le 12.10.2022 taotluse anda soetamisluba vintraudsele püssile ja kahele

piiratud käibega salvele, mille hoiukoht oleks kaebaja korteri juurde kuuluvas keldriboksis

paiknev relvakapp (menetlus DL50032790).

3. Kaebaja saatis PPA-le 24.10.2022 e-kirja, mille kohaselt sai ta piirkonnapolitseinikult

teada, et soetamisloa taotluse menetleja ei kooskõlasta taotluses nimetatud hoiukohta. Kaebaja

edastas 2022. a veebruaris PPA ametnikuga peetud kirjavahetuse teise relvakapi asukoha

teemal, selgitas oma arusaama RelvS § 46 lg-st 1 ja palus põhjendada, miks PPA ei

kooskõlasta relvakapi hoiukohta kaebaja korteri juurde kuuluvas keldriboksis. PPA vastas

31.10.2022 e-kirjas järgmist: „Lugedes Teie kirjavahetust menetlejaga, ei loe ma välja, et

teile oleks antud kooskõlastus või nõusolek paigaldada relvakapp keldrisse. Te kirjutasite, et

olete soetanud lisa relvakapi, mis asub teie elukohas. Teie elukoht on konkreetne aadress,

maja number ning korteri number. Relvaregistrisse on samuti kantud teie elukohaks korter,

mitte kelder. Maja kelder ei ole Teie elukoht. Kui menetleja kirjutas, et 2 relvakappi teie

elukohas on aktsepteeritav, ta ei mõelnud, et te paigaldate teist relvakappi maja keldrisse

ning te sellest ei ole ka menetlejale maininud. Te elate kortermajas, maja keldrisse on

ligipääs kõrvalistele isikutele ning ei ole vahet, kui raskendatud sinna pääsemine on. Keldris

relvad ei ole pideva järelevalve all. Relvakapi paigaldamine maja keldrisse, mis on kasutatav

ka teiste elanike poolt, on puhas teie iseseisev tegutsemine, luba teile selleks keegi ei ole

andnud. PPA leiab, et relvakapp maja keldris ei ole turvaline relvade hoiukoht ning seetõttu

ei kooskõlasta PPA antud hoiukohta.“ Kaebaja esitas 31.10.2022 e-kirjas vastuväited,

selgitades mh, et RelvS § 46 lg-s 1 nimetatud „elukoht“ ei tähenda eluruumi, vaid aadressi

ning RelvS-st ei tulene nõuet, et relvakapp peab paiknema eluruumis.

4. J.D esitas Tallinna Halduskohtule 02.11.2022 kaebuse PPA 31.10.2022 e-kirjaga tulirelva

hoiukoha kooskõlastamisest keeldumise peale menetluses DL50032790 (haldusasi nr 3-22-

2343). Samal päeval tellis kaebaja relvakapi transpordi keldrist korterisse ja tasus selle eest

Well Done Grupp OÜ 08.11.2022 arve alusel 300 eurot.

5. PPA märkis 08.11.2022 vastuses kohtu nõudele haldusasjas nr 3-22-2343, et ta alles

kujundab oma seisukohta kaebaja 12.10.2022 taotluses märgitud hoiukoha nõuetele vastavuse

küsimuses. Tallinna Halduskohus tagastas 09.11.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-2343

J.D kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.

6. Kaebaja küsis PPA-lt 14.12.2022 ja 22.12.2022 e-kirjades soetamisloa menetluse seisu

kohta. PPA vastas 23.12.2022 e-kirjas, et keldris relva hoidmine on erandlik juhtum ja

2(6)

3-23-242

selgitas, millistel tingimustel saaks PPA erandina aktsepteerida relvade hoidmist kortermaja

keldris. PPA rahuldas kaebaja 12.10.2022 taotluse ja väljastas soetamisloa.

7. J.D esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2023 kaebuse soetamisloa menetluse

DL50032790 käigus tekitatud 300 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks.

Kaebajale on tekitatud kahju PPA 31.10.2022 e-kirjaga. Kahju ei oleks tekkinud, kui PPA

oleks kaebajale selgitanud, et 31.10.2022 e-kirjas toodud seisukoht hoiukoha

mittekooskõlastamise kohta on esialgne. Kaebaja sai sellest teada alles PPA 08.11.2022

vastusest kohtu nõudele.

Samuti ei oleks kahju tekkinud, kui PPA oleks RelvS § 46 lg-s 1 toodud „elukoha“ mõiste

sisustamisel kohe kaebajaga nõustunud. Kaebaja pidi pöörduma oma õiguste kaitseks

kohtusse ning kuna kohtumenetlus on avalik, võinuks relvakapi asukoht saada teatavaks

määramata hulgale isikutele. Seetõttu oli relvakapi keldrisse jätmine riskantne ning kaebaja

pidi tellima selle ümberpaigutamise ja tasuma sellega seotud kulud. Kui vastustaja oleks kohe

omaks võtnud, et RelvS § 46 lg-s 1 toodud mõiste „elukoht“ on aadress ning aadressil asuvad

nii elu- kui ka mitteeluruumid, olnuks võimalik relvakapi transportimist vältida.

Kahju ei oleks tekkinud ka siis, kui PPA oleks andnud oma kodulehel soovitusi relvakapi

paigutamiseks või kriteeriumid, mille alusel hoiukohta kontrollitakse (vt RelvS § 45 lg-d 2–

4). Hea halduse põhimõttega on vastuolus, kui inimene ei tea ette, milliseid nõudeid ta peab

täitma.

8. PPA palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja otsustas muuta relvakapi asukohta ja kanda sellega seotud kulusid ajal, kui PPA ei

olnud veel teinud lõplikku otsust hoiukoha nõuetele vastavuse ja soetamisloa väljastamise

kohta. PPA 31.10.2022 e-kirjas antud hinnang oli esialgne, nagu märkis ka halduskohus

09.11.2022 määruses haldusasjas nr 3-22-2343. See e-kiri ei kohustanud ega saanudki

kohustada kaebajat muutma relvakapi asukohta. Relvakapi ümberpaigutamist pidas vajalikuks

kaebaja ise. Seega puudub PPA tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel põhjuslik seos.

9. Tallinna Halduskohus jättis 18.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud kahjunõude rahuldamise eeldused ei ole

täidetud. PPA tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kaebaja

väitel seisneb tekkinud kahju relvakapi teisaldamise kuludes (300 eurot). Kaebaja pole aga

väitnud ja asjas puuduvad tõendid, et vastustaja oleks kohustanud teda relvakappi teisaldama.

Kaebaja teisaldas relvakapi enne PPA lõplikku seisukohta relvakapi asukoha küsimuses (vt

23.12.2022 e-kiri). PPA esialgne hinnang (31.10.2022 e-kiri) ei oma määravat tähtsust.

Asjaolu, et kaebaja tellis relvakapi teisaldamise juba enne kohtulahendit haldusasjas nr 3-22-

2343, viitab samuti sellele, et kaebaja ise pidas relvakapi teisaldamist vajalikuks. Kaebuses

toodud selgituse järgi teisaldas ta relvakapi, sest pidas selle asukohta keldris riskantseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. J.D palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada tema kaebus.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja sai alles haldusasja nr 3-22-2343

menetluse käigus teada, et PPA 31.10.2022 e-kirjas väljendatud seisukoht oli esialgne. PPA ei

teavitanud kaebajat soetamisloa menetluse seisust. PPA tegevus ei olnud kooskõlas hea

halduse põhimõttega. Hoiukoha kooskõlastamine on soetamisloa andmise eeltingimus. Kui

kaebajale öeldi, et „seetõttu ei kooskõlasta PPA antud hoiukohta“, oli kaebajal kaks valikut:

soetamisloa saamiseks paigutada relvakapp teise kohta või loobuda relva soetamisest. Lisaks

3(6)

3-23-242

oli oht, et relva või laskemoona hoiustamisel väljaspool kooskõlastatud hoiukohta tunnistab

PPA kaebajale varem väljastatud relvaloa RelvS § 43 lg 1 p 3 alusel kehtetuks. PPA väga

range seisukoht selles küsimuses on üldteada. Kaebaja soovis vältida relvaloa kehtetuks

tunnistamist. PPA rahuldas kaebaja 12.10.2022 taotluse ja andis soetamisloa pärast seda, kui

kaebaja oli PPA-le kinnitanud, et relvakapp transporditi kaebaja eluruumi. Kohus ei

arvestanud, et avalikkusele ei ole teada, millistele kriteeriumitele tuginedes PPA kooskõlastab

hoiukoha või jätab selle kooskõlastamata. PPA kodulehel antud soovitused on üldsõnalised ja

puudulikud. Kuna PPA rikkus hea halduse põhimõtet sellega, et ei teavitanud kaebajat

soetamisloa menetluse seisust, on väär halduskohtu seisukoht põhjusliku seose puudumisest.

PPA pani kaebaja olukorda, kus relvaloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise või

soetamisloa andmisest keeldumise vältimiseks tuli kaebajal teha täiendavaid kulutusi.

11. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde

ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

12. Kaebajale tuleb tagastada apellatsioonkaebuse lisad 1–8 ja lisa 9, v. a selles sisalduv fail

nimega „2022-11-01 kaebus halduskohtule.docx“ (dtl 138–142). Enamik neid dokumente on

toimikus juba olemas. Ringkonnakohus tutvub varasema menetluse käigu, sh siinses asjas

halduskohtule esitatud seisukohtade ja halduskohtu lahenditega kohtute infosüsteemi

vahendusel ning nende apellatsioonimenetluses uuesti esitamine ei ole vajalik. Siinse asja

materjalides ei ole lisas 9 esitatud faili „2022-11-02 Riigilõiv.pdf“ (dtl 143). See tõendab

riigilõivu tasumist haldusasjas nr 3-22-2343 ja tuleb tagastada põhjusel, et sellel ei ole siinse

asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).

13. Apellatsioonkaebuse lisas 9 sisalduv fail nimega „2022-11-01 kaebus

halduskohtule.docx“ on J.D kaebus haldusasjas nr 3-22-2343 ja lisas 10 Tallinna

Halduskohtu 09.11.2022 määrus samas haldusasjas. Neid dokumente ei ole varem esitatud ja

asja õigemaks lahendiks võtab ringkonnakohus need asja juurde (HKMS § 198 lg 3).

II

14. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

15. RVastS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse avalik-õiguslikus suhtes, isiku õiguste rikkumise,

kahju tekkimise, põhjusliku seose õigusvastase tegevuse ja kahju vahel ning esmaste

õiguskaitsevahendite ammendamise. Kui vähemalt üks eeldustest on täitmata, tuleb kahju

hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

16. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata põhjusel, et PPA vaidlusaluse tegevuse

(31.10.2022 e-kiri, dtl 9) ja kaebajale tekkinud varalise kahju (relvakapi transpordi eest

tasutud 300 eurot, dtl 17 ja 23) vahel puudub põhjuslik seos.

17. Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda võlaõigusseaduse

(VÕS) § 127 lg-st 4: isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.

Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga. Eeltoodu ei

tähenda siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges

seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest

hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel – seadusest tuleneva

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

4(6)

3-23-242

kohustus tekkis. Normi kaitse-eesmärgiga hõlmamata õigusi halduse õigusvastane tegevus ei

riku (vt Riigikohtu 07.10.2015 otsus nr 3-3-1-11-15, p-d 11 ja 12; 23.08.2023 otsus nr 3-20-

1055, p 27).

18. Halduskohus lähtus asja lahendamisel kaebaja 14.02.2023 kinnitusest (dtl 29), et temale

kahju põhjustanud toiminguks on PPA 31.10.2022 e-kiri, milles kasutati väljendit „seetõttu ei

kooskõlasta PPA antud hoiukohta“. Ringkonnakohus möönab, et kõnealuse e-kirja sõnastus

on ebaõnnestunud. Samas on selge, et tegemist ei olnud PPA lõpliku seisukohaga. See e-kiri

on menetlustoiming kaebaja 12.10.2022 taotluse alusel alanud soetamisloa menetluses. RelvS

§ 33 lg 1 kohaselt vaatab PPA füüsilise isiku soetamisloa taotluse läbi kahe kuu jooksul kõigi

nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates. Loamenetluse käigus

hindab PPA mh, kas soetamisloa taotluses märgitud hoiukoht vastab RelvS §-s 46 sätestatud

nõuetele. PPA on 31.10.2022 e-kirjas selgitanud, kuidas ta mõistab RelvS § 46 lg-s 1

kasutatud mõistet „hoiukoht“. Seejuures on PPA 31.10.2022 e-kirjas antud sisulist seisukohta

hiljem korrigeerinud (vt 23.12.2022 e-kiri, dtl 19), milleks tõenäoliselt andsid aluse kaebaja

põhjalikud selgitused ja vastuväited. PPA 31.10.2022 e-kirjas ei ole kohustatud kaebajat

muutma viivitamatult relvakapi hoiukohta. Samuti ei ole selles antud mõista, et PPA kavatseb

keelduda soetamisloa andmisest, tuginedes RelvS § 36 lg 1 p-le 10, s.o põhjusel, et kaebaja ei

oma seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks. PPA 31.10.2022 e-

kirjas ei ole ka viiteid sellele, et kaebajale varem väljastatud relvaluba võidakse tunnistada

RelvS § 43 lg 1 p 3 alusel kehtetuks.

19. Asja materjalide põhjal mõistis ka kaebaja, et tegemist ei ole PPA lõpliku seisukohaga,

sest ta esitas sellele 31.10.2022 kell 22.12 saadetud e-kirjaga (dtl 8–9) vastuväited ning palus

võimalust tulla PPA-ga kohtumisele, et saavutada üksmeel tingimustes, mille korral PPA

kooskõlastab soetamisloa taotluses märgitud relvade hoiukoha. Samas ei jäänud kaebaja

ootama PPA vastust, vaid tellis juba 02.11.2022 transpordi relvakapi ümberpaigutamiseks.

Kaebuses (p-d 1.1 ja 1.1.2) põhjendas kaebaja relvakapi ümberpaigutamist asjaoluga, et esitas

Tallinna Halduskohtule 02.11.2022 kaebuse PPA 31.10.2022 e-kirja peale ning pidas

relvakapi senist asukohta liiga riskantseks, sest kohtumenetluse avalikkuse tõttu võinuks

relvakapi asukoht saada teatavaks määratlemata isikute ringile.

20. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et PPA 31.10.2022 e-kirja ja kaebajale tekkinud

kahju vahel olev seos on liialt kauge ning põhjusliku seose puudumise tõttu ei ole PPA-l

kohustust hüvitada kaebajale relvakapi transpordiga seotud kulu.

21. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt tulnuks halduskohtul hinnata hoopis põhjuslikku

seost PPA tegevusetuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel. PPA õigusvastane tegevusetus

seisnes kaebaja hinnangul esiteks selles, et PPA ei avaldanud oma veebilehel täpseid juhiseid,

millistele tingimustele peab relvade hoiukoht vastama, ning teiseks jättis PPA vaidlusaluses

loamenetluses kaebaja teavitamata menetluse käigust ja võimalusest esitada omapoolseid

seisukohti.

22. Kaebaja määrab kaebuse esitamisel ära kaebuse nõude ja aluse (põhiliste asjaolude

kogum, millega seoses nõue esitatakse) ning piiritleb sellega vaidluse eseme (HKMS § 41 lg

1, § 38 lg 1 p-d 5 ja 7). Kaebaja kinnitas halduskohtule, et peab avaliku võimu kandja

õigusvastaseks tegevuseks PPA 31.10.2022 e-kirja. Seega ei pidanud halduskohus hindama

kahjunõude alusena PPA tegevusetust. Kuna kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses

siiski viidanud mh PPA tegevusetusele, selgitab ringkonnakohus sellega seoses järgmist.

23. RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes

juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega

rikuti isiku õigusi. Ringkonnakohus leiab, et PPA-l puudus õigusaktidest tulenev kohustus

avaldada oma kodulehel ennetavalt üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas ta sisustab

5(6)

3-23-242

praktikas RelvS §-des 45 ja 46 ning sätestatud relva ja laskemoona hoidmise nõudeid, sh

mõistet „hoiukoht“ (vt ka avaliku teabe seaduse § 28). Ammendavate juhiste andmine ei

pruugigi olla võimalik, sest kõiki elulisi olukordi ei saa ette näha. Ka siinsel juhul on PPA

23.12.2022 e-kirjas möönnud, et kaebaja juhtum oli eriline ja selle põhjal kujundas PPA

edaspidiseks välja seisukoha küsimuses, millistel tingimustel saab relvi hoida keldris.

Vältimaks suuremate kulutuste tegemist, on võimalik ennetavalt küsida haldusorganilt mh

õigusalaseid selgitusi märgukirjale ja selgitustaotlustele vastamise ning kollektiivse

pöördumise seaduse § 3 alusel. Seega puudub üks kahjunõude rahuldamise eeldusi – PPA

õigusvastane tegevusetus.

24. PPA oleks võinud 31.10.2022 e-kirjas selgemalt välja tuua, mis on selle tähendus

kaebaja soetamisloa taotluse menetluse lõpptulemuse seisukohalt. Samas, nagu eespool

märgitud, mõistis kaebaja tegelikult, et haldusmenetlus alles kestab, sh esitas ta omal algatusel

31.10.2022 täiendava seisukoha. Sellises olukorras puudub samuti põhjuslik seos PPA

väidetava tegevusetuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel.

25. Kaebajale kahju tekkimist ei saanud kuidagi mõjutada PPA tegevus või tegevusetus

pärast seda, kui kaebaja oli juba tellinud relvakapi transportimise teenuse (02.11.2022) ja selle

eest tasunud (08.11.2022).

26. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud

menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda

(HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).

27. Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud

kohas arvutivõrgus. HKMS § 175 lg 3 alusel ja kaebaja eraelu kaitseks tuleb avaldatavas

otsuses asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)