3-22-1133/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1133

Haldusasi

E.H kaebus Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 4-

2/22/584-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja E.H, esindajad vandeadvokaadid Janne-Liisa

Ottis ja Kalle-Kaspar Sepper

Vastustaja Transpordiamet, esindajad Kristi Orumets

ja Eveli Altunbas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Transpordiameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Transpordiameti apellatsioonkaebuse lisad 1–5. Võtta kohtute

infosüsteemist kriminaalasja nr X-XX-XXXX materjalide hulgast siinse asja juurde

Pärnu Maakohtu 27.09.2023 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 otsus.

2. Rahuldada Transpordiameti apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega

jätta E.H kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda.

5. Avaldada jõustunud kohtuotsus, asendades E.H nime, Y OÜ ärinime ja

kriminaalasja numbri X-XX-XXXX tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 25.05.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-1133

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Transpordiamet ja Y OÜ sõlmisid 11.09.2018 liiklusseaduse (LS) § 191 lg 1 alusel

sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 1-13/18/1637-1

(haldusleping). E.H töötas alates 01.06.2014 Y OÜ-s sõidukite tehnoülevaataja ametikohal.

Transpordiamet väljastas 03.08.2021 E.H-le LS § 74 lg 5 alusel mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivusega kuni

02.08.2024.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis koostöös Transpordiametiga 16.03.2022 kokku

27 sõiduki või nende haagise tehnilist seisukorda ning tuvastas 23 sõidukil või haagisel

(edaspidi koos ka masinad), mis olid läbinud ülevaatuse otsusega „tehniliselt korras“, olulisi

või ohtlikke puudusi. Transpordiamet algatas 21.03.2022 teatega LS § 75 alusel Y OÜ suhtes

haldusjärelevalve menetluse, mille eesmärk oli kontrollida E.H poolt ajavahemikul

09.03.2022–16.03.2022 teostatud ülevaatuste kvaliteeti ning masinate vastavust kehtivatele

nõuetele.

3. Transpordiamet peatas 10.05.2022 otsusega nr 4-2/22/584-1 LS § 74 lg 8 alusel E.H

tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivuse kuni 02.04.2024.

Menetluse käigus selgus, et E.H tunnistas ajavahemikul 12.03.2022–16.03.2022 tehniliselt

korras olevaks ja lubas liiklusesse vähemalt 23 sõidukit ja haagist, mille tehnoülevaatust

reaalselt ei toimunud või millel tuvastatud puuduseid ei kandnud ta liiklusregistri andmebaasi

ARIS2 kontrollkaardile. Transpordiamet tuvastas 16.03.2022 neil masinatel olulised või

ohtlikud puudused. E.H selgitas, et käis masinaid uuesti üle vaatamas 10.04.2022. Võrreldes

E.H 10.04.2022 tehtud fotosid 16.03.2022 ülevaatusel tehtud fotodega, on aru saada, et osa

puudusi on hiljem kõrvaldatud. See ei muuda asjaolu, et vahetult pärast ülevaatust esinesid

kõnealustel masinatel ohtlikud ja olulised puudused, mille tõttu ei oleks neid tohtinud lubada

liiklusesse otsusega „tehniliselt korras“. Seega on E.H kuritarvitanud temale usaldatud õigust

täita avalikku ülesannet.

Atesteeritud tehnoülevaatajale on liiklusohutuse huvides seatud kõrgendatud ootused, et

liiklusesse ei lubataks tehniliselt mitte korras sõidukeid ja haagiseid. E.H tegevus ei ole

vastanud ootustele, sest ta on lubanud liiklusesse masinad, mis ohustavad kõigi turvalisust.

Massilise rikkumise puhul on oluline, et E.H ei saaks jätkata avaliku ülesande täitmist,

mistõttu tuleb atesteerimistunnistuse kehtivus peatada kuni selle kehtivuse lõpuni. E.H oli

rikkumise toimepanemise ajal Eesti Tehnoülevaatajate Liidu juhatuse liige ja Y OÜ juhatuse

liige ning oma tegevuses seega teistele eeskujuks. E.H ei ole juhtunut kahetsenud ega

tunnistanud teostatud ülevaatusi kehtetuks, vaid on püüdnud oma tegevust õigustada.

Atesteerimistunnistuse peatamist kuni selle kehtivuse lõpuni õigustab see, et rikkumised

2(9)

3-22-1133

tuvastati 23 ülevaatuse puhul ning puudused esinesid rasketehnikal, mis kuuluvad

õppeasutusele ja mida kasutatakse regulaarselt õppetöös.

4. E.H esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 4-

2/22/584-1 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks.

Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, vaidlustatud otsuses esitatud väited on tõendamata ja

otsus on ebaproportsionaalne. Kaebaja tegi vaidlusaluste masinate tehnoülevaatuse vastavalt

õigusaktides ettenähtud nõuetele. Sõltumatu ekspert AI on 12.05.2022 eksperdihinnangus

tuvastanud, et tegelikult ei esinenud puudusi sellises mahus, nagu kaebajale ette heideti, ning

ükski AI tuvastatud puudus ei olnud oluline või ohtlik. Transpordiamet ei arvestanud, et

kontrollitud masinate seas oli mitu üle 25 aasta vanust masinat. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende

haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimused ja kord“ (määrus nr 39) § 2 lg 2 kohaselt ei laiene selle määruse nõuded masina

ehitusele ja tehnoseisundile neile masinatele, mis on üle 25 aasta vanad, välja arvatud määruse

nr 39 lisa 1 koodides 201 (üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele) ja 301

(üldnõuded juhtimisseadmetele) ning gruppides nr 1 (varustus), nr 5 (rattad ja roomik) ja nr

10 (mõõtmed ja massid) toodud nõuded. Sellise masina ehitus- ja tehnoseisund peab vastama

valmistaja poolt ettenähtud nõuetele, mis kehtisid masina valmistamise ajal.

Vastustaja tegi olulisi kaalumisvigu. Vastustaja pidas raskendavaks asjaoluks, et kaebaja eitas

oma süüd, ei täitnud Transpordiameti juhiseid ning oli Eesti Tehnoülevaatajate Liidu juhatuse

liige. Transpordiamet ei ole põhistanud, milles seisneb kaebaja sedavõrd tõsine rikkumine, et

on põhjendatud atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine kauemaks kui üks aasta (vrd

Riigikohtu 14.11.2019 otsus nr 3-16-2497). Pärast väidetavate rikkumiste toimepanemist

võimaldas Transpordiamet kaebajal tööd edasi teha ca 2 kuud ning selle aja jooksul tegi

kaebaja 687 tehnoülevaatust, millega seoses ei ole Transpordiametil olnud ühtki etteheidet.

Kaebaja suhtes on käimas kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr X-XX-XXXX), kuid süütuse

presumptsiooni tõttu ei saa vastustaja tugineda maakohtu süüdimõistvale kohtuotsusele, mis

ei ole jõustunud, ning väita, et kriminaalmenetluses on kaebajale etteheidetud rikkumised

tuvastatud.

5. Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti

põhjenduste juurde.

Transpordiamet on varem mitmel korral tuvastanud puudusi Y OÜ töös ajal, kui kaebaja oli

äriühingu juhatuse liige ja tehnoülevaataja. AI ei ole sõltumatu ekspert, sest ta on seotud Eesti

Tehnoülevaatajate Liiduga. Pealegi puudub AIl kehtiv atesteerimistunnistus ja tema arvamus

kajastab masinate seisukorda 06.05.2022 seisuga. AI tehtud fotodelt on näha, et osa puudusi

on pärast 16.03.2022 ülevaatust kõrvaldatud. Seega ei lükka AI arvamus ümber 16.03.2022

ülevaatuse tulemusi. Üle 25 aastaste masinate tehniline seisukord peab vastama selle

valmistamise ajal kehtinud nõuetele (s.o arvesse ei võeta 25 aasta pikkust amortisatsiooni),

kuid need ei ole määruse nr 39 kohaldamisalast väljas (vt määruse nr 39 § 2 lg 5). Näiteks

juhul, kui tootja on sõidukil ette näinud toimiva pidurisüsteemi, siis tuleb pidurisüsteemi

toimimist tehnoülevaatuse käigus kontrollida, sõltumata sõiduki vanusest. Vastasel korral ei

ole sõiduk liikluses ohutu.

Transpordiametile on saanud teatavaks, et Pärnu Maakohus tunnistas 27.09.2023 otsusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebaja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 299 lg 1 järgi ning

mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata, kui kaebaja ei

pane kahe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena keelati kaebajal kahe

aasta jooksul töötamine tehnoülevaatajana. Kuigi kriminaalasja menetlus on pooleli

3(9)

3-22-1133

ringkonnakohtus, tuvastas maakohus, et kaebaja on pannud toime rikkumised, mida on talle

ette heidetud ka vaidlustatud haldusaktis.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.04.2024 otsusega kaebuse, tühistas Transpordiameti

10.05.2022 otsuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 5298,74 eurot.

Kaebaja möönab, et on mingil määral eiranud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollimist puudutavaid õigusakte, kuid leiab, et vigu ei olnud vastustaja väidetud

mahus. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel hindama, kas puudused tegelikult esinesid või

mitte. Samuti ei saa kohus teostada kaalutlusõigust vastustaja eest. Seetõttu taandub vaidlus

sellele, kas vaidlustatud haldusakti andmisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu.

Vastustaja tegi küllalt olulisi kaalutlusvigu, mille tõttu tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada.

Vastustaja ei arvestanud, et määruse nr 39 nõuded ei laiene üle 25 aasta vanustele masinatele,

v.a lisas 1 toodud erandid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2022 määrus siinses asjas, p

15). AI arvamust ei ole põhjust pidada ebausaldusväärseks. Seda ei tellitud kaebaja huvides,

vaid vastuseks PPA 03.05.2022 pressiteatele, milles kaebaja tegevuse tõttu heideti varju ka

Eesti Tehnoülevaatajate Liidule. Kohus ei anna sellele arvamusele sisulist hinnangut, kuid

selle taustal ei tundu vastustaja välja toodud puuduste esinemine siiski kuigi veenev. Oluline

kaalutlusviga on ka see, et vastustaja hinnangul kaebaja ei kahetsenud juhtunut, vaid pigem

proovis seda õigustada. Kui kaebaja ei nõustunud temale etteheidetud rikkumistega, siis ei

pidanud ta neid omaks võtma. Mingil määral võinuks vastustaja võtta arvesse, et kaebaja

varasemale tegevusele tehnoülevaatajana ei ole olnud mingeid etteheiteid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Transpordiamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus

otsus, millega jätta E.H kaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varasemate selgituste juurde. Halduskohus jättis olulised asjaolud

tuvastamata. Atesteeritud tehnoülevaataja tegevusele on seatud kõrged nõuded, kuna ta täidab

avalikku ülesannet. Atesteerimise eeldus on koolituse ja praktika läbimine, mistõttu oodatakse

atesteeritud tehnoülevaatajalt kvaliteetset tööd. Kaebaja ei täitnud oma ülesandeid kooskõlas

õigusaktide nõuetega. Vastustaja esitas selle kohta selgitused ja tõendid, mille halduskohus

jättis täielikult hindamata. Tõendid kinnitavad vaidlusalustel masinatel oluliste või raskete

puuduste esinemist ning kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise põhjendatust. AIt

ei saa pidada sõltumatuks eksperdiks. Tema arvamus kajastab vaidlusaluste masinate puudusi

06.05.2022 seisuga, kuid vastustaja ja PPA käisid neid kontrollimas 16.03.2022, s.o vahetult

pärast seda, kui kaebaja kandis ülevaatuse tulemused liiklusregistrisse. On ilmne, et nii tõsised

puudused ei saanud tekkida lühikese aja jooksul. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kogutud

tõendid viitavad sellele, et kaebaja tegelikult ei käinudki kohapeal masinaid kontrollimas ning

haagised, mida ei olnud lubatud kohapeal kontrollida, ei käinud reaalselt kaebaja juures

ülevaatusel. Kui kohus leiab, et kaebaja siiski teostas tehnoülevaatuse, siis ei teinud ta seda

kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega.

Vastustaja ei teinud olulisi kaalutlusvigu. Sõltumata masinate vanusest, tuleb kontrollida

nende vastavust tehnonõuetele. Vahe on üksnes selles, millised nõuded masinale kehtivad.

Kaebaja süü eitamist ei ole eraldi arvestatud raskendava asjaoluna, vaid see oli välja toodud

näitamaks, et kaebaja ei teinud vastustajaga koostööd ega võtnud ette midagi ebakvaliteetselt

tehtud tehnoülevaatuste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kuna vastustaja tuvastas kaebaja

rikkumise, kaotas kaebaja usalduse tehnoülevaatajana ning vastustaja ei soovinud temaga

koostööd jätkata. Tegemist ei olnud üksikjuhtumiga, sest kaebaja lubas liiklusesse 23 masinat,

mis ei vastanud tehnonõuetele, s.o olid potentsiaalselt ohtlikud. Pole kahtlust, et kaebaja pani

rikkumise toime tahtlikult. Vastustajal ei ole võimalik kaebaja tegevust iga päev kontrollida,

4(9)

3-22-1133

mistõttu tuli võimalike uute rikkumiste ennetamiseks kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivus

peatada.

8. E.H palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuses uusi

väiteid ja tõendeid, mis tuleb jätta tähelepanuta.

RINKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 198 lg 3 alusel asja juurde vastustaja apellatsioonkaebuse

lisad 1–5 (16.03.2022 ülevaatusel tehtud fotod nelja masina puuduste kohta). Vastustaja on

vaidlustatud haldusaktis tuginenud 16.03.2022 ülevaatuse tulemustele, võttes mh aluseks selle

kontrolli käigus tehtud fotod. Seega on tõendid asjakohased ega sisalda uusi asjaolusid.

Kaebajal on olnud võimalus esitada nende tõendite kohta oma seisukoht.

10. Asja õigemaks lahendamiseks võtab ringkonnakohus HKMS § 198 lg 3 alusel kohtute

infosüsteemist asja juurde ka Pärnu Maakohtu 27.09.2023 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu

23.04.2024 otsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Enne halduskohtu 01.04.2024 otsuse

tegemist oli maakohus 27.09.2023 otsusega kaebaja kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi

mõistnud ja vaidlus selles kriminaalasjas oli pooleli ringkonnakohtus. Pooled vaidlesid

halduskohtus mh selle üle, kas ja milliseid järeldusi saab teha maakohtu otsusest, mis ei ole

veel jõustunud. Maa- ja ringkonnakohtu otsused kriminaalasjas nr X-XX-XXXX jõustusid

25.06.2024, s.o apellatsioonimenetluse ajal. Kuna kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX seotud

väiteid esitasid pooled juba halduskohtus, kaebaja oli selles kriminaalasjas menetlusosaline

ning ringkonnakohtu 23.04.2024 otsus on Riigi Teataja veebilehe kaudu avalikult

kättesaadav, ei saa need kohtuotsused olla pooltele üllatuslikud.

II

11. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Transpordiamet peatas kaebaja

tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse kehtivuse õiguspäraselt. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab E.H kaebuse rahuldamata.

12. LS § 73 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või

mittevastavuse kohta teeb otsuse Transpordiamet või LS § 191 lg-s 1 nimetatud äriühing,

kellega Transpordiamet on sõlminud halduslepingu. LS § 73 lg 6 kohaselt tuvastatakse

tehnonõuetele vastavuse kontrollis mootorsõiduki või selle haagise vastavus või mittevastavus

kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrolli tähtaeg,

mille möödumisel kaotab sõiduk kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. LS § 73 lg 71 näeb ette,

et mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline

või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab

tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja

vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.

13. LS § 74 sätestab nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse

kontrollijale, sh peab kontrollija olema atesteeritud (LS § 74 lg 5). LS § 74 lg 8 kohaselt võib

Transpordiamet atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni ning

keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest kolme aasta jooksul alates

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisest, kui tunnistuse omaja on rikkunud

mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte.

14. Kaebaja töötas atesteeritud tehnoülevaatajana Y OÜ-s, kellel oli sõlmitud haldusleping

Transpordiametiga. Ühtlasi oli kaebaja Y OÜ juhatuse liige. Transpordiamet peatas

10.05.2022 otsusega kaebajale 03.08.2021 väljastatud atesteerimistunnistuse kehtivuse, kuna

5(9)

3-22-1133

tuvastas, et kaebaja tunnistas ajavahemikul 12.03.–16.03.2022 tehniliselt korrasolevaks kokku

23 masinat, mida ta tegelikult ei kontrollinud või kui kontrollis, siis ei kandnud avastatud

puudusi kontrollikaardile. Vaidlustatud haldusaktis on välja toodud, et Transpordiamet ja PPA

kontrollisid kõnealuseid masinaid 16.03.2022, s.o vahetult pärast seda, kui kaebaja oli

kandnud andmed nende tehnoülevaatuse tulemuste kohta liiklusregistrisse. PPA ja

Transpordiamet tuvastasid neil masinatel olulisi ja ohtlikke puudusi, mille tõttu ei oleks

tohtinud neid liiklusesse lubada. Kaebaja käis vaidlusaluseid masinaid uuesti kontrollimas

10.04.2022 ning esitas selle tulemuste kohta haldusmenetluses tõendeid, kuid vastustaja pidas

10.05.2022 otsuses usaldusväärsemaks 16.03.2022 kontrolli tulemusi ja selle käigus kogutud

tõendeid. Kaebaja on olnud kohtumenetluses kokkuvõtlikult seisukohal, et ta tegi

tehnoülevaatuse kooskõlas õigusaktidega ning kõnealustel masinatel ei olnud selliseid

puudusi, mida talle on 10.05.2022 otsuses ette heidetud.

15. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kohtul puudub pädevus tuvastada, kas

kaebaja on vaidlustatud haldusaktis etteheidetud rikkumised toime pannud. HKMS § 4 lg 4

kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel

tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Sellega ei sekku kohus lubamatult

haldusorgani otsustuspädevusse, sest asjaolude tuvastamine ja hindamine ei ole täidesaatva

riigivõimu ainupädevusse antud kaalutlusõiguslikud otsustused (vt Riigikohtu 23.08.2023

otsus nr 3-20-1055, p 16). Seega on vastustajal õigus, et halduskohus rikkus menetlusnormi,

kui jättis asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud tuvastamata ja tõendid hindamata. Asja

halduskohtule uueks arutamiseks saatmine ei ole siinse vaidluse asjaoludel siiski otstarbekas,

sest ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja rikkus vaidlustatud haldusaktis

nimetatud masinate tehnoülevaatuse tegemisel õigusaktides sätestatud nõudeid.

17. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdistati kaebajat KarS § 299 lg 1 järgi selles, et

kaebaja tehnoülevaatajana võltsis 2022. a märtsis tahtlikult Järvamaa Kutsehariduskeskuse 23

masina tehnoülevaatusega seotud dokumente. Tegemist on samade masinatega, millele on

viidatud ka vaidlustatud haldusaktis. Pärnu Maakohus tunnistas 27.09.2023 otsusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebaja süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ning mõistis talle

karistuseks ühe aasta vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata, kui kaebaja ei pane kahe

aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena keelati kaebajal kahe aasta jooksul

töötamine tehnoülevaatajana. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2024 otsusega Pärnu

Maakohtu otsuse kaebajat puudutavas osas muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas

maakohus õigesti, et kaebaja tegelikult ei teostanud vaidlusaluste masinate tehnoülevaatust

ning isegi ei viibinud väidetava tehnoülevaatuse tegemise ajal Järvamaa Kutsehariduskeskuse

territooriumil, et masinaid kohapeal üle vaadata. Kaebaja kaitseversioon, mille kohaselt ta tegi

tehnokontrolli masinate asukohas 13.03.2022, on kriminaalasjas kogutud tõenditega veenvalt

ümber lükatud. Seetõttu oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu järeldus, et

kõnealuste masinate kontrollimise kohta vormistatud dokumendid olid võltsitud. Niisiis on

jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tuvastatud, et kaebaja tegelikult ei

kontrollinudki enne 16.03.2022 Transpordiameti 10.05.2022 otsuses nimetatud 23 masina

vastavust tehnonõuetele ning tunnistas need tehnonõuetele vastavaks ilma masinaid nägemata.

18. Maa- ja ringkonnakohtu otsused kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on siinses haldusasjas

dokumentaalsed tõendid, mille põhjendustes tuvastatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis

teiste tõenditega (HKMS § 56 lg 2, § 61 lg-d 2 ja 4; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg

2; Riigikohtu 14.11.2019 otsus asjas nr 3-16-2497, p 21). Vastustaja selgitustest ja tõenditest

(03.11.2022 vastuse p 2.3 ja lisad 25–36, dtl 810 jj) nähtub, et masinad registreerimismärgiga

1251TE, 5831EM, EP5985, 2447EC, 4483EC, 1426ES ja 495YKY paiknesid 16.03.2022

ülevaatuse ajal lumehunniku taga või garaažis, kuhu oli ligipääs piiratud. Sõiduki

6(9)

3-22-1133

registreerimismärgiga 5831EM rehvide külge olid kruvidega kinnitatud jõulukaunistused ja

pikendusjuhe oli veetud sõidukisse. Sõidukeid registreerimismärgiga 1814TA, 2447EC,

4483EC, 1426ES ja 5831EM ei olnud võimalik täies mahus kontrollida, sest neil puudus aku

või sõiduk ei käivitunud. Sõidukil registreerimismärgiga 1021TE oli puudu veoratas. Kuna

vastustaja ei ole kahelnud kaebaja pädevuses tehnoülevaatajana ning kaebaja ise on samuti

rõhutanud oma asjatundlikkust ja pikaajalist kogemust tehnoülevaatajana, viitavad need

asjaolud sellele, et kaebaja ei kontrollinud masinaid enne 16.03.2022, vaid vormistas

ülevaatuse kohta üksnes dokumendid.

19. Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis veenvalt kinnitaks, et ta tegelikult

siiski teostas enne 16.03.2022 vaidlusaluste masinate tehnoülevaatuse. Haldusmenetluses

küsis vastustaja 05.04.2022 Y OÜ-lt, millal vaidlusaluste masinate tehnonõuetele vastavust

kontrolliti (dtl 23 jj). Kaebaja viitas Y OÜ nimel 18.04.2022 saadetud vastuses (dtl 36 jj) oma

10.04.2022 ülevaatuse tulemusele ning selgitas, et 10.04.2022 ei tuvastatud masinatel

vastustaja väidetud puudusi. Vastustaja küsis 22.04.2022 uuesti, millal Y OÜ reaalselt

kontrollis neid sõidukeid ja haagiseid, mille tehnoülevaatuse tulemused kanti enne 16.03.2022

liiklusregistrisse (dtl 51 jj). Kaebaja vastas sellele Y OÜ nimel üldsõnaliselt 29.04.2022 e-

kirjaga (dtl 53), kuid jättis küsimusele sisuliselt vastamata. Kaebaja ei ole esitanud täpsemaid

selgitusi ega tõendeid ka kohtumenetluses.

20. Seega on kaebaja rikkunud LS § 73 lg-t 6, sest ta ei kontrollinud vaidlustatud

haldusaktis nimetatud masinate tehnoseisundit enne seda, kui märkis liiklusregistris nende

ülevaatuse tulemuseks „tehniliselt korras“. Kaebaja tegi ülevaatuse alles 10.04.2022, kui

vastustaja oli juba alustanud LS § 75 alusel haldusjärelevalve menetluse seoses kaebaja

tegevusega tehnokontrolli teostamisel ajavahemikul 09.03.2022–16.03.2022. See ei kõrvalda

tema varasemaid rikkumisi.

21. Kuigi eespool toodud põhjustel ei ole kaebaja rikkumiste tuvastamise seisukohalt

tähtsust, millised täpsed puudused olid 23 masinal, mille kaebaja lubas liiklusesse nende

tehnilist seisukorda kontrollimata, märgib ringkonnakohus sellega seoses lühidalt järgmist.

Vastustaja leidis õigesti, et kõige usaldusväärsemad tõendid puuduste kohta on need, mis

kajastavad 16.03.2022 ülevaatuse tulemusi. Vastustaja ja PPA tegid masinate ülevaatuse

vahetult pärast seda, kui kaebaja oli vormistanud dokumendid oma väidetava ülevaatuse

tulemuste kohta ja kandnud andmed selle kohta liiklusregistrisse. Transpordiameti poolt

osalesid 16.03.2022 ülevaatusel spetsialistid, kellel mõlemal oli olemas kehtiv

tehnoülevaataja atesteerimistunnistus. Pole usutav, et 16.03.2022 ülevaatusel fikseeritud

olulised või ohtlikud puudused tekkisid ajavahemikul 13.03.–16.03.2022, sest nagu eespool

märgitud, paiknesid mitmeid masinad 16.03.2022 ülevaatuse ajal selliselt, et juurdepääs neile

oli piiratud, mõnel oli puudu aku või sõiduratas, mõni sõiduk ei käivitunud jne. Kaebaja

vaatas masinad üle alles 10.04.2022 ning vastustaja on põhjendatult väitnud, et 16.03.2022 ja

10.04.2022 fotosid võrreldes on näha, et 10.04.2022 seisuga on osasid masinaid remonditud ja

seeläbi nende varasemad puudused kõrvaldatud. Seega ei ole kaebaja 10.04.2022 ülevaatuse

kohta vormistatud tõendid usaldusväärsed. Samal põhjusel ei ole usaldusväärne AI

12.05.2022 arvamus (dtl 70 jj), mille kaebaja esitas kohtumenetluses, sest see kajastab AI

fikseeritud puudusi 06.05.2022 seisuga. Selleks ajaks oli võimalik vaidlustatud haldusaktis

välja toodud puudused kõrvaldada.

22. Vaidlustatud haldusaktis nimetatud 23 masinast üheksa olid vanemad kui 25 aastat (vt

03.11.2022 seisukoha p 2.3 ja selle seisukoha lisades 2–24 toodud kontrollkaartide andmed).

Määrusest nr 39 ei tulene, et üle 25 aasta vanustele masinatele ei ole vaja tehnoülevaatust teha

ja seda ei väida ka kaebaja (vt ka määruse nr 39 § 5 lg 2). Määruse nr 39 § 2 lg 2 sätestab

järgmist: „Käesoleva määruse nõuded masina ehitusele ja tehnoseisundile ei laiene üle 25

aasta vanusele masinale, välja arvatud käesoleva määruse lisa 1 koodides 201 ja 301 ning

7(9)

3-22-1133

gruppides nr 1, nr 5 ja nr 10 toodud nõuded. Sellise masina ehitus ja tehnoseisund peavad

vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele, mis kehtisid selle valmistamise ajal. Käesoleva

määruse nõuded ei laiene ka vanasõidukile, välja arvatud käesoleva määruse lisa 1 grupis nr

11 toodud nõuded.“ Määruse nr 39 § 2 lg 5 kohaselt tuleb määruse lisas käsitlemata juhtudel

lähtuda kas direktiivist, EÜ Nõukogu määrusest, E-reeglist või masinaehituse üldpraktikast.

Mitmel üle 25 aasta vanusel masinal, mille kaebaja luges tehniliselt korrasolevaks (vt nt

vastustaja 03.11.2022 seisukoha p 2.3 alapunktid 2, 5, 6, 8, 21), tuvastati 16.03.2022

ülevaatuse käigus vead juhtimis- või pidurisüsteemis või kandevkonstruktsioonis, mis

ilmselgelt ei saa vastata masinaehituse üldpraktikale. Tegemist on puudustega, mille

tuvastamisel võib masin kujutada ohtu liikluses.

23. Kaalutlusviga on oluline ja sisuline, kui see võis mõjutada otsustamise lõpptulemust (vt

Riigikohtu 14.02.2024 otsus nr 3-21-101, p 27; 20.03.2024 otsus nr 3-20-1329, p-d 62 ja 73;

07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 14). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustaja

tegi olulisi kaalutlusvigu, mille tõttu tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada.

24. Vastustaja peamine kaalutlus kaebaja tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse kehtivuse

peatamisel oli etteheide, et kaebaja täitis avalikku ülesannet, kuid tehnoülevaatuse teostamise

nõuete olulise rikkumise tõttu kaotas ta usaldusväärsuse tehnoülevaatajana. Nagu

ringkonnakohus eespool tuvastas, rikkus kaebaja vaidlustatud haldusaktis nimetatud masinate

tehnoülevaatuse teostamisel LS § 73 lg-s 6 sätestatud nõudeid. Tehnoülevaatajate

usaldusväärsus aitab tagada, et teedel ja tänavatel liiguvad üksnes sellised sõidukid ja

haagised, mis on selleks tehniliselt sobivad. See omakorda aitab tagada inimeste elu, tervise ja

vara kaitse. Vaidlustatud haldusaktis nimetatud rasketehnika kuulus õppeasutusele ja neid

masinaid kasutati õppetöös. Kaebaja lubas liiklusesse (ja õpilastele õppetöös kasutamiseks)

potentsiaalselt ohtlikud masinad. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tegemist on tõsise

rikkumisega, mis annab aluse pidada kaebajat tehnoülevaatajana ebausaldusväärseks. Teo

olemusest tulenevalt sai kaebaja tegevus olla üksnes tahtlik. Arvestades tehnoülevaatuste väga

suurt arvu, ei saa vastustajalt eeldada pidevat järelevalvet kaebaja tegevuse üle. Võimalike

tulevaste rikkumiste ärahoidmiseks ja ohutuse tagamiseks oli kaebaja atesteerimistunnistuse

kehtivuse peatamine seega eesmärgipärane ja proportsionaalne meede.

25. Kaalutlus, et kaebaja oli rikkumise toimepanemise ajal Eesti Tehnoülevaatajate Liidu

juhatuse liige ja temalt võis seetõttu eeldada teistele tehnoülevaatajatele eeskujuks olemist, ei

olnud lõpptulemuse seisukohalt määrav. Samas ei pea ringkonnakohus sellist põhjendust

kaalutlusveaks. Eesti Tehnoülevaatajate Liit on mittetulundusühing, mida juhib ja esindab

juhatus. Põhikirja kohaselt1 on Eesti Tehnoülevaatajate Liidu eesmärk mh aidata kaasa

ühiskonnaprobleemide lahendamisse, korraldada koolitusi ja täiendõpet ning aidata kaasa

tehnoülevaatuspunktide kvaliteedisüsteemi loomisele. Eeldatavasti on põhikirjas silmas

peetud ausa tehnoülevaatuste alase tegevuse edendamist ning seetõttu saab selliste väärtuste

kandmist oodata ka ühingu juhatuse liikmelt.

26. Vaidlustatud haldusaktis on ühe kaalutlusena välja toodud, et haldusmenetluse käigus

kaebaja ei kahetsenud juhtunut, vaid pigem püüdis end õigustada. Kuigi haldusmenetluses

oma süü eitamine ja vastuoluliste selgituste andmine ei ole asjaolu, mida saaks

atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestada (vrd Riigikohtu 14.11.2019 otsus nr 3-

16-2497, p 23), oli see argument ringkonnakohtu hinnangul pigem kõrvalise tähtsusega.

Määrav oli Transpordiameti tuvastatud rikkumise olemus, mis on üks raskemaid

tehnoülevaataja töös.

27. Vaidlustatud haldusaktis ei ole tõepoolest võetud arvesse, et kaebaja on teostanud väga

suure hulga tehnoülevaatusi (kaebaja väitel ajavahemikul 05.08.2015–10.05.2022 kokku 11

1 Kättesaadav: https://tul.ee/juhatus/

8(9)

3-22-1133

104) ning peale 10.05.2022 otsuses toodud juhtumite ei ole vastustajal kaebaja tööle muus

osas etteheiteid olnud. Ka selle asjaolu arvestamata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul

kaalutlusviga. Vastustaja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et aastas tehakse umbes 600 000

tehnoülevaatust, millest vastustaja suudab kontrollida keskmiselt 120 juhtumit. Vastustaja

kinnitusel ei ole kaebaja tehtud ülevaatuste nõuetekohasust varem kontrollitud. Vastustaja ei

saa ette heita, et ta lubas kaebajal haldusmenetluse ajal tehnoülevaatuste tegemist jätkata.

Enne kaebaja tööalast tegevust oluliselt mõjutava otsustuse tegemist tuli vastustajal mh

koguda tõendeid ja tagada kaebajale võimalus olla ära kuulatud.

28. HKMS § 109 lg 4 alusel tuleb muuta menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist,

jäävad poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, §

109 lg 1).

29. Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud

kohas arvutivõrgus. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb piirata kohtulahendi avaldamist

resolutsioonis märgitud ulatuses (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)