2-26-3008/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

20. aprill 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-3008

Tsiviilasi

T M hagi J K vastu elatise nõudes

Hagihind

4169,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T M (isikukood xxx), esindaja M M-L

Kostja J K (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi elatise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt, J Klt (isikukood xxx) hageja T M (isikukood xxx) kasuks

elatis perioodi 08.02.2026-31.03.2026 eest 528,05 eurot. Nimetatud summast tuleb

maha arvestada summa, mida kostja on hagejale menetluse ajal perioodil

08.02.2026-31.03.2026 elatise katteks tasunud.

3. Mõista välja kostjalt, J Klt (isikukood xxx), igakuine elatis hageja T M (isikukood

xxx), kasuks alates 1. aprillist 2026 kuni T M täisealiseks saamiseni (xxx) 318,62

(kolmsada kaheksateist eurot ja kuuskümmend kaks senti) eurot (295,86 eurot

(baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Mõista kostjalt J Klt hageja T M kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 7.

veebruar 2025 – 31. jaanuar 2026 eest 1453,58 eurot. Määrata, et kostjal on

võimalik tagasiulatuva elatise summa tasuda 50 euro suuruste igakuiste

osamaksetena kuni tagasiulatuva elatise summa täieliku tasumiseni. Osamaksed

tasutakse lisaks jooksvale elatisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Iga

osamakse tasumise tähtpäev on jooksva kalendrikuu viimane päev.

5. J Kl tuleb kõik käesoleva kohulahenddiga määratud rahalised kohustused täita

selliselt, et need tasutakse M M-L pangakontole xxx selgitus „T M elatis“.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. T M esitas oma seadusliku esindaja kaudu hagi J K vastu jooksva ja tagasiulatuva

elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt laps elab alaliselt ema juures (hageja seaduslik

esindaja). Laps ei viibi kostjaga üle 7 ööpäeva kuus, suhtluskorda paika pandud ei ole.

Lastetoetus laekub lapse emale. Hageja soovib edasiulatuvalt miinimummääras elatist.

Tagasiulatuva miinimumelatise nõude kohta avaldab hageja, et perioodil juuni 2023 –

juuni 2025 on lapse isa ülalpidamise kohustuses osalenud lasteaiaga seonduvate kulude

tasumisega. Alates juulist 2025 on lapse isa tasunud elatist summas 160,92 eur kuus.

Nimetatud summad on hageja tagasiulatuvast elatisest maha arvestanud. Hageja on

arvutanud tagasiulatuva elatise suuruseks 1453,58 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja on hagile vastu vaielnud põhjusel, et tema soovib lapsega koos olla 7 päeva

kuus ja seetõttu peaks elatisekalkulaatori järgi maksma 160 eurot. Samuti märgib

kostja, et ta jättis hagejale ja tema emale korteri, mis on samuti panus lapse heaolusse.

Kostja hinnangul on miinimumelatise välja mõistmine ebaõiglane, kuna ta on esitanud

hageja seaduslikule esindajale (lapse emale) palveid olla lapsega koos rohkem päevi

kuus, kuid ema ei ole pakkumistega nõustunud.

Kohtu selgitused menetlusosalistele

3. Kohus on andnud pooltele tähtaja oma vastuväidete tõendamiseks (dtl 83). Kohus on

pooltele selgitanud, et tegemist on miinimumelatise nõudega, mistõttu selgitas pooltele

tõendamiskoormist. Kohus palus pooltel avaldada, kas neil on kokkulepe lapsele muul

viisil elatise maksmiseks, kui rahas. Kohus palus pooltel avaldada, kas lapse ja

lahuselava vanema vahel on kokku lepitud suhtluskord või väljakujunenud

elukorraldus, mida on võimalik kohtumenetluses tõendada.

4. Hageja avaldas kohtule, et pooltel ei ole olnud kokkulepet, et kostja võiks tasuda muul

viisil elatist kui rahas, samuti ei ole kostja kinkinud hagejale korterit.

5. Kostja avaldas, et tema on järjepidevalt soovinud, et laps (hageja) veedaks temaga

rohkem aega. Kostja esitas omapoolse graafiku, mille kohaselt perioodil veebruar

2025-jaanuar 2026 on hageja veetnud keskmiselt 4 päeva kuus kostja juures, augustis

2025 veetis hageja kostja juures 7 ööpäeva. Kostja nõustub hagis välja tooduga, et

kostja on tasunud lapse lasteaiaga seonduvaid makseid perioodil 2023 juunist kuni

2025 juunini. Kostja nõustub hagis välja tooduga, et alates juulist 2025 tasub kostja

hagejale elatist 160,92 eurot kuus.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg

2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele.

7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

8. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 2 jj).

10. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

11. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

12. Kohus on pooltele 05.03.2026 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja

mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101

ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele

makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7

päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas

kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja

toonud ega tõendanud. Vaidlus puudub, et hageja ei viibi kostjaga vanemate

kokkuleppe ega kindlaks määratud suhtluskorra alusel vähemalt 7 ööpäeva kuus.

Kohus selgitab kostjale, et kostja kohtumenetluses välja toodud soov hagejaga rohkem

aega koos veeta ei anna alust kostja ega kohtupoolseks elatise vähendamiseks.

Menetlusse esitatud tõenditest nähtuvalt, ei ole pooltel kokkulepet lapsega suhtlemise

korra osas. Kostja on esitanud oma soovi lapse emale, et laps viibiks temaga rohkem

koos, lapse ema on vastanud, et tema on nõus, et laps veedab üle ühe nädalavahetuse

reedest pühapäevani koos isaga (dtl 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel

kokkulepet, poolte arusaamad lapsega koos veedetava aja kestusest on erinevad. Kohus

märgib siiski selgitavalt, et isegi kui laps viibiks kostjaga üle nädala reedest

pühapäevani, ei ole nimetatud ajal täidetud PKS § 101 lg 6 nähtuv elatise vähendamise

kriteerium. Kohus soovitab pooltel kokku leppida lapsega suhtlemise korras, vajadusel

pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse perelepitusteenuse saamiseks või selle

ebaõnnestumisel avaldusega kohtusse.

13. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud PKS § 101 lõigetes 5-7 nähtuvaid

vastuväiteid, mis annaks alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud

miinimummäära. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine

tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada

ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine

lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja

tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend

kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

14. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise

nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on soovinud elatist alates

hagi esitamisest. Seetõttu tuleb hagejale välja mõista elatis alates 08.02.2026 vastavalt

PKS §-le 101 lõikele 1. Kehtiva elatise saab välja arvutada Justiitsministeeriumi lehel

oleva elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

15. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis

arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt

vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus

selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa

muutusega juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7

aluseks olevad asjaolud.

16. Kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis, et jooksev elatis miinumummääras kuulub

tasumisele alates aprillist 2026. Perioodi 08.02.2026-31.03.2026 elatise mõistab kohus

kostjalt välja kindla summana. Kohus selgitab täpsustuseks, et kui kostja on jätkanud

hagejale elatise maksmist ka käesoleva kohtumenetluse ajal (s.o perioodil alates

veebruarist 2026 kuni kohtuotsuse avalikustamiseni), tuleb nimetatud summad

tasutavast elatisest maha arvestada. Kohus selgitab hagejale, et kui hageja seaduslik

esindaja peaks pöörduma kohtutäituri poole nimetatud kohtulahendi põhjal

täitmisavaldusega, tuleb seal märkida, et kostja on tasunud menetluse ajal elatist. Kui

hageja seda kohtutäiturile ei märgi, on kostjal võimalik täitemenetluses esitada

vastuväide perioodi 08.02.2026-31.03.2026 eest elatise välja mõistmise suhtes.

17. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi veebruar 2025 - jaanuar 2026

eest. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on kohtule esitatud

08.02.2026, mistõttu on võimalik tagasiulatuvalt elatist nõuda perioodi 07.02.2025-

07.02.2026 eest. Hageja on esitanud nõude perioodi eest veebruarist 2025 kuni

jaanuarini 2026. Kohus ei saa teha otsust perioodi kohta, mida ei ole esitatud (s.o 1-7

veebruar 2026). Samuti jätab kohus rahuldamata tagasiulatuva nõude perioodi 1-7

veebruar 2025 osas, kuivõrd nimetatud periood väljub 1-aastasest tagasiulatuvast

arvestusest.

18. Perioodil 07.02.2025-31.01.2026 oli miinimumelatis kokku 3 531,18 eurot. Hageja on

avaldanud, et kostja on nimetatud perioodil tasunud elatist ja lapse lasteaiaarveid

kokku summas 1998,44 eurot ning hageja soovib nimetatud perioodi eest elatist

summas 1453,58 eurot (dtl 2 jj ja dtl 8). Nimetatud perioodi eest kuuluks välja

mõistmisele vähem tasutud elatis summas 1532,74 eurot. Ehkki hageja on esitanud

tagasiulatuva elatise nõude väiksemas ulatuses kui nimetatud perioodil oleks võimalik

miinimumsummas välja mõista, ei saa kohus väljuda nõude piiridest (TsMS § 439).

Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagasiulatuv

elatis perioodi 07.02.2025-31.01.2026 eest summas 1453,58 eurot.

19. Kostja on avaldanud, et tagasiulatuv elatis paneb ta majanduslikult raskesse seisu ning

on palunud tagasiulatuva elatise summat vähendada (dtl 52). Kostja on samuti

märkinud, et ta ei ole jätnud lapse ülalpidamisse panustamata, kuna ta on tasunud lapse

lasteaiakulusid ja elatist summas 160 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks ta majanduslikult raskesse

seisu. Kohus on kohustanud kostjat kõiki oma faktilisi väiteid tõendama (dtl 10).

Samuti märgib kohus, et kohustatud isiku majanduslik seis ei ole aluseks tagasiulatuva

elatise välja mõistmata jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kostja on osaliselt hageja

ülalpidamiskohustust täitnud ka tagasiulatuva perioodi ajal ning on osalenud lapse elus.

Kohus määrab, et kostjal on võimalik tagasiulatuva elatise summa tasuda 50 euro

suuruste osamaksetena lisaks jooksvale elatisele kuni tagasiulatuva elatise summa

täieliku tasumiseni.

20. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks

kuupäevaks järgneva kuu eest ette M M-L arvelduskontole nr xxx märkides

maksekorralduse selgitusse „T M elatis“.

21. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

22. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 4169,24 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

23. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab,

et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus

nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik