2-25-4524/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4524

Tsiviilasi

Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu avaldus Xi ja Y

vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu

(registrikood 80554327), lepinguline esindaja Heldur Raig

Puudutatud isik I: X (isikukood XXX)

Puudutatud isik II: Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Mõista Xilt ja Ylt solidaarselt Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu kasuks

välja perioodi 01.08.2024–31.01.2025 majandamiskulude võlg 1393,74 eurot, viivis

23.03.2025 seisuga 39,69 eurot ja viivis alates 24.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt Xi ja Y kanda.

4. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata

avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 494 eurot ja mõista see

summa Xilt ja Ylt solidaarselt Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu kasuks

välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

2-25-4524

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 23.03.2025

(täiendatud 27.02.2026) Harju Maakohtule avalduse Xi ja Y (ühiselt puudutatud isikud,

korteriomanikud) vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes.

1.1.

Korteriühistu tõi esile, et puudutatud isikud on XXX Maardu linnas asuva

korteriomandi ühisomanikeks ning korteriomandi suuruseks on 90,8 m2. Korteriühistu

on puudutatud isikutele alates augustist 2024 kuni 2025. a veebruarini esitanud

igakuiselt arveid teenuste ja tekkinud majandamiskulude kohta. Puudutatud isikud on

jätnud arved tasumata, mille tõttu on neil tekkinud avaldaja ees võlgnevus.

Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 sätestab, et korteriomanikel kui korteriühistu liikmetel

on kohustus tasuda regulaarselt kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud

kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid

üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Avaldaja tõi esile järgmised

majandamiskulude arvestuse põhimõtted:

(1) elamute üldelektri arvestite kohastest tarbimise näitudest lahutatakse

korteriomandite elektriarvestite tarbimisnäitude kogusumma. Tekkinud

vahe (üldpindade valgustus, tehniliste seadmete toide, välisvalgustus,

elektrikaod vms) jagatakse korteriomandite vahel vastavalt nende

korteriomandi suuruse osatähtsusele kõigi korteriomandite summaarses

pinnas;

(2) korteris tarbitud elektri eest maksab korteriomandi omanik vastavalt

tegelikule tarbimisele mõõdiku järgi, juhul kui hoonele pole paigaldatud

eraldi üldelektri mõõtjat;

(3) vee ja kanalisatsiooni kulude osas toimub arvestus vastavalt elamute

üldvee mõõtja tarbimise näit, millest lahutatakse korteriomandite

veetarbimiste näitude kogusumma. Korteriomandite veemõõtjatega

mõõdetud koguste suurus on aluseks ka kanaliseeritud reovee kogusele.

Elamu üldveemõõtja(te) ja korteriomandite veemõõtjate vahe summa

jagatakse korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi suuruse

osatähtsusele kõigi korteriomandite summaarses pinnas;

(4) haldustasu arvestatakse vastavalt kinnitatud majandustegevuse

aastakavale, iga korteriomandi kohta proportsionaalsuse põhimõtte alusel:

(5) uste avamise teenus – igakordse uste avamise jaoks (telefoni-,

kaabeltelevisiooni- või andmeside installeerimiseks, või muuks otstarbeks)

on tellitud firmade esindajatel õigus saada võtmed juhatuse käest või

haldaja kontorist allkirja vastu. Juhul kui kutsutakse välja haldaja esindaja,

siis tasutatakse selle eest kehtiva hinnakirja järgi;

2 (6)

2-25-4524

(6) prügivedu – iga korteriomandi omanik tasub jäätmekonteineri rendi-,

tühjendus-, võtme- või pulditasu, mis jagatakse kõigi korteriomanike vahel

vastavalt korteriomandi pinna suuruse osatähtsusele kõigi korteriomandite

summaarses pinnas proportsionaalsuse alusel.

(7) kindlustus – iga korteriomandi omanik tasub hoone (kinnistu)

kindlustusmaksed proportsionaalselt vastavalt tema korteriomandi suuruse

osatähtsusele kõigi korteriomandite summaarses pinnas kindlustuskaitset

pakkuva ettevõttega sõlmitud lepingule esitatud arve alusel.

(8) soojusenergia arvestuse aluseks on korteriomandi individuaalmõõtja(-te)

näit ja hoone üldmõõtja näit, millest lahutatakse korteriomandite tarbimise

näitude kogusumma. Elamu mõõtja ja korteriomandite mõõtjate vahe

summa jagatakse korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi suuruse

osatähtsusele kõigi korteriomandite summast

(9) reservfondi ja remondifondi makse – iga korteriomandi omanik tasub

reservfondi makseid vastavalt korteriomandi pinna suuruse osatähtsusele

kõigi korteriomandite summaarses pinnas.

(10)laenu tagasimakse – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele

korteriomandi 1 m2 kohta.

1.2.

Puudutatud isikutele esitatud arvete aluseks on avaldaja 2024 ja 2025 toimunud

üldkoosolekute otsused, milledega kinnitati ja võeti vastu 2024 . a ja 2025. a

majanduskavad ja kinnitati korteriomanditelt tasumisele kuuluvad kulude määrad ja

tariifid. Avaldaja palub puudutatud isikutelt enda kasuks solidaarselt välja mõista:

(1) võlgnevuse majandamiskulude eest 1393,74 eurot;

(2) 23.03.2025 seisuga sissenõutava viivise 39,69 eurot;

(3) viivise alates 24.05.2025 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.

2. Puudutatud isikule I on avaldus ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud isiklikult

dokumentide kättetoimetamisportaali kaudu 12.06.2025. Puudutatud isikule II on

eelnimetatud menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 326 lg 1 alusel. Puudutatud isikud ei ole avaldusele ja selle täiendusele sisulisi vastuväiteid

esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada.

Menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda ja kohus määrab need rahaliselt

kindlaks.

4. Korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Vaidlusalune on

majandamiskulude periood alates 2024. a august – 2025. a jaanuar. Sel ajal reguleeris

korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

5. Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg te 5 ja 7 järgi

uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite

otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei

jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust

esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks

3 (6)

2-25-4524

juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud

teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise

heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua

ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad

(RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas

vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate

üldkoosoleku otsuste kehtivust (TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).

6. Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1. Selle sätte kohaselt teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv

majanduskava. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut

majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega

saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele.

7. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg 3 järgi

liikmete 02.05.2024 (dtl 23-25) ja 04.06.2025 (dtl 88-89) üldkoosolekutel kehtestanud

majanduskavad. Avaldaja on esitanud kohtule majanduskavad 2024. a (dtl 26-28) ja 2025. a

(dtl 85-86) kohta. Kohtule ei nähtu asjaolusid, et eelpool viidatud üldkoosolekutel vastu

võetud otsused majandamiskavade kinnitamise kohta ei kehtiks.

8. Esitatud asjaoludel on puudutatud isikud avaldaja liikmed ja korteriomandi nr 44

ühisomanikud, neile kuuluva korteri pindala on 90,80 m2 (dtl 73-84) ning korteriomandile

vastava mõttelise osa suurus on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 904/56099 (dtl 39).

Korteriühistu majandavata elamu ruumide üldpind on majanduskavade järgi 2811,20 m2 (dtl

26 ja 85). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa

suurusele. KrtS § 40 lg-st 2 tuleneb, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib

korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud

huve. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 alapunktide järgi on majandamiskulude arvestuse osas

kehtestatud erinev jaotuse alus KrtS § 40 lg-st 1 tulenevast üldreeglist. Põhikirjast tulenevate

kulujaotuste põhimõtted on kajastatud kohtumääruse p-s 1.1.

9. Avalduses esitatud arvestused (dtl 42) vastavad korteriühistu põhikirjale (dtl 8-19) ja

majanduskavadele (dtl 26-28 ja 85-86). Korteriomanike vastuväidete puudumisel lähtub

kohus avaldaja poolt esile toodust.

9.1.

Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil 2024. a august – 2025. a jaanuar tekkis

puudutatud isikutel võlgnevus summas 1393,74 eurot (dtl 42):

Jrk Arve nr Arve kuupäev Maksetähtaeg Arve summa

1 24091c44

15.09.2024

30.09.2024

216,37

2 24101c4

15.10.2024

31.10.2024

159,57

3 24111c44

15.11.2024

30.11.2024

229,58

24121c44

15.12.2024

31.12.2024

248,14

25011c44 15.01.2025

31.01.2025

259,17

z25021c44

14.02.2025

28.02.2025

280,91

Kokku:

1393,74

4 (6)

2-25-4524

9.2.

Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi

ühised omanikud solidaarselt (KrtS § 15 lg 2). Kokkuvõtvalt tuleb puudutatud isikutelt

avaldaja kasuks majandamiskuludena perioodil 01.08.2024–31.01.2025 solidaarselt

välja mõista 1393,74 eurot.

10. Viivise nõude õiguslik alus on KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367.

Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue – puudutatud isikutelt tuleb avaldaja

kasuks solidaarselt välja mõista 23.03.2025 seisuga sissenõutav viivis 39,69 eurot ja alates

24.04.2025 viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad seoses avalduse rahuldamisega

TsMS § 172 lg 1 teise lause, TsMS § 477 lg 1 ja 165 lg 3 koosmõjus solidaarselt puudutatud

isikute kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus

menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude

nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

12. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt menetluskulude hüvitamiseks välja

avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 3,7 tunni õigusteenuse eest

tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 444 eurot. Puudutatud isikud avaldaja

menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud.

13. Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro hüvitamiseks.

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6) ning tegemist on

põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale hüvitada.

14. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus,

mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

15. Põhjendatuks saab lugeda avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta). Niisamuti on asja olemust, mahtu ja esindaja tehtud toiminguid arvestades

põhjendatud avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud.

16. Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks

eelneva põhjal 494 eurot (lepingulise esindaja tasu 3,7 tunni eest tasumääraga 120 eurot

tunnis (käibemaksuta) ja riigilõiv 50 eurot) ja mõistab selle solidaarselt puudutatud isikutelt

välja. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.

17. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikutelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest

kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

18. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

5 (6)

2-25-4524

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

6 (6)